Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand teemal ''Ilu- jõud- väärikus''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oskame, täiuslikuks, põimitud, endist, väärtushinnangud, tõekspidamised, õpetused, väärikas, tingib, sugugi, tugevaks, seesmineteistele inimestele, hingedele, enne meid, kes samuti selliseid olukordi läbinud. Nemad said hakkama, saame meie ka. Hinge ärkvel hoidmisele ei tee halba ka tunnustus meist väljaspool, meie lähedastelt, tuttavatelt. Tõde on see, et inimene ei saa lõputult anda, ilma midagi vastu saamata. Tunnustust, häid soove ja kommentaare ootame me kõik. Väikesed lahked tähelepanekud teistelt sinu suunas, teevad alati tuju paremaks. Hinge ärkvel hoidmine ei ole tegelikult sugugi keeruline. "Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled" Nii ütles Theodore Roosevelt. Kõigega siin elus on võimalik hakkama saada. Enda ümbrust tuleb tähele panna, ennast siin elus tuleb teadvustada. Tuleb tunnetada, armastada, uskuda ja loota. Tuleb istuda kasvõi ükskord elus vaikselt akna ääres ja vaadata, kuidas puhkeb õitsele loodus ning tunda, kuidas sinu enese sees, sinu hing, avab oma õie, et sind tänada tema väärtustamise eest. See
teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv isiksusest, isiksust kultuurist, nad on tihedalt põimitud, kuid nendevaheline koostöö ning tasakaalu leidmine ei ole kerge. 54. Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailma kohta ei anna Bibihhin oma lõpliku vastust, kuid ütleb, et maailm on ,,kõik". Kõik, mis meid ümbritseb, olenemata kaugusest. Universum ongi maailm, koos oma süsteemide, planeetide ja mu sinnakuuluvaga. Universum, see lõputu pime ruum, millest me vähe teame ongi maailm, me ei tea millest ta koosneb, kust algab või kus lõppeb. Maailm moodustub tervikuks meiega
ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).
elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse Enesehinnangul ja enesekindlusel on erinev tähendus ning on oluline nende kahe mõiste vahel vahet teha. Enesehinnang sõltub sellest, mida me oskame (see tähendab milles me oleme rohkem või vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
tema enda arvamus ei pruugi sobida sellega, mida arvavad vanemad. Õnneks on siiski olemas ühiskondlikud eetilised ja moraalsed teod, mis on üldtuntud. Nagu näiteks,et ei tohi varastada, ega teha teisele inimesele viga. Õpetaja, kooli ja ühiskonna ülesanne peakski just olema nende teadmiste kinnistamine ja tutvustamine. Kahjuks on nii,et kõiki inimesi me aidata ei saa. Seega peaksime arvestama sellega,et prooviksime anda endast parima ja olla nii inimlikud kui me oskame, nende inimestega, kellega puutume kokku igapäevaselt. Niimoodi saame anda edasi oma teadmisi ja tarkust oma lastele ja lastelastele. Ajapikku kindlasti muutuvad arusaamad inimlikkusest, kuid iga inimene on sündides puhas leht, mida loodetavasti hakatakse värvima ainult kõige ilusamate värvidega. Erinevatel ajastutel on inimlikkuse vastand ebainimlikkus olnud kas julmem ja selgem või silmapaistmatum, kuid see on alati olemas olnud. Eriti julm oli elu keskajal
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Lucius Annaeus Seneca selgitab, et surma pole mõtet karta kuna surm on loomulik elu kohustus, mis tuleb nii kui nii. Surma tuleku eel ei tasu halada selle üle, vaid tuleb olla väärikas. Elu on nagu näidend mida tuleb hästi mängida ja lõpetada mõnusa puändiga. Seneca selgitus on väga kohane ja iseenesest mõistetav. Kuid siiski kõikide inimeste sees on olemas miski. Mingi elus püsimise soov, mis sunnib meil surma ees tundma mingit aukartust. Võibolla on see aga hoopis kartus muutuste ees. 5.LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute?
lapsi ei ole. Lugupidamine lapsevanemate vastu väljendub kõigepealt nende taktitundelises kohtlemises. Pedagoogilise takti üldistest reeglitest tahaks siin esile tõsta ainult üht: jagagem vanematele tunnustust nende laste saavutuste eest! Me kõik januneme kaasinimeste hea sõna järele. Olgem õpilastele eeskujuks! See nõue on palju korratud ja hästi tuntud. Ometi on ta nii tähtis, et väärib veel kord rõhutamist. Eeskuju kaudu omandab inimene rohkem, kui me oskame arvata. Sõnaga on tihti üsna raske saavutada seda, mida me eeskujuga hõlpsasti saavutame. L. Tamm kirjeldab katseid, millest ilmnes, et katseisikuid mittepuudutav film mõjutas nende käitumist rohkem kui nende kohta ja nende mõjutamiseks tehtud raadiosaade. Eeskuju kaudu levib mitte üksnes halb, vaid ka hea käitumine. Eeskuju mõjub isegi meestele, naistest ja lastest rääkimata. Eeskuju mõjub alati, ükskõik, kas me seda soovime või mitte. Õpilased
,,Inimese iseloom uueneb üha, igas faasis on ta alati üks ja seesama inimene, kes seda läbi elab, nimelt see persoon, kes on enesest teadlik ja vastutab käesoleva faasi eest. Iga faas on omapärane, mida ei saa tuletada ei eelnevast ega ka järgnevast lähtudes. Laps ei ole laps mitte ainult selleks, et ükskord täiskasvanuks saada, vaid ka selleks, ei esmalt selleks, et ta oleks just laps ja lapsena inimene. Sest see, kes elab elu iga faasi on inimene. Nii ei ole tõeline laps mitte sugugi vähem inimene kui tegelik täiskasvanu." (Guardini, raamatust ,,Die Lebensalter") Isiklik areng Inimesel on võimalik olla ise oma eluloo meister. Ta ise võib teadlikult või ebateadlikult kujundada oma saatust. Kõige olulisem ajajärk inimese arengu seisukohalt on lapsepõlv, sest sel ajal on inimese õppimisvõime kõige suurem. Samuti on laps sel perioodil vaimselt kõige haavatavam. Näiteks kui laps ei saa oma varajases lapsepõlves
kohustus ning vajalik tegevus, et kasvada asjalikuks täiskasvanuks. Ometi omandavad needsamad üldised fraasid meie elus ühel hetkel teise, sügavama tähenduse. Need laused muutuvad meile tähenduslikeks ning igaühel on kindlasti enne seda saabunud ,,tähendushetke" juba hulgaliselt erinevaid õpi- ja elukogemusi, sügavalt isiklikke meenutusi, mis algul mosaiigikildudena meie peas ja hinges ringi keerlevad, oodates seda hetke, mil me endast ise terviklikku pilti näha oskame. Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen ,,edukas õppimine", ei tähenda see minu jaoks parimat võimalikku hinnet aine eest. Edukas õppimine on minu puhul
ning kuidas ta „veetis ülejäänud päeva nagu tavaliselt, õhtu saabudes aga läks koju puhkama“ (241[2]). Taustalolevasse peokirjeldusse on pikitud seitsme pidulise kõned armastuse kohta. „Pidusöök“ ongi koos „Phaidoni“ ja mõne teise Platoni dialoogiga niivõrd võimas tekst just sellepärast, et selles toetavad teineteist teksti kaks momenti: esiteks dialoogi narratiivne osa ning teiseks narratiivi sisse põimitud teooria-osa (milles omakorda jutustatakse kaks müüti). „Pidusöögi“ narratiiv on üles ehitatud eeskätt selleks, et tõsta esile Sokratese isikut ja eluviisi, mis on kooskõlas tema õpetusega. St. Platon tahab näidata, et Sokrates ise elab seda, mida ta räägib. Tuleme selle aspekti juurde veel hiljem tagasi; vaatame esialgu teooria-osa, mis on esitatud kuues esimeses kõnes armastuse ülistuseks, ja eeskätt neist viimases, Sokratese kõnes
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid; kultuurikeskkond- sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kuuluvus (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Kultuuri keskkond Sisaldab sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi. Kultuur on vastastikune mõistmine ja kokkulepe sootsiumi liikmete vahel, näiteks austus eakate vastu, mis on kultuuriti erinev. See avaldub keeles, peresuhetes, töös, söögikultuuris, ajaloolises kultuuripärandis. Kultuur mõjutab ja vormib keskkonda tervikuna, kuna kultuuri kaudu tõlgendatakse ümbritsevat füüsilist ja sotsiaalset keskkonda (ibid
Kõigepealt pidi ta Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas põletada ,,Émile" tuleriidal ja arreteerida autor. Rosseau oli sunnitud minema Preisimaale, edasi Inglismaale. Ka see maa ei saanud talle puhkepaigaks, vaid ainult vahejaamaks kannatusteedel. Aastatel 1220 1778 elas ta jälle Pariisis ja elatus nootide kirjutamisest- nii rahuldas ta oma ohjeldamatut iseseisvustungi. Tema iseloomustamiseks sobib ta enese kirjeldus. Välimuse kohta: ,,Ta pole tõeliselt sugugi ilus mees, ta on väike, kaldub käies ettepoole, on lühinägija, silmad väikesed, sügaval peas sees, hambad hirmsad, korrapäratud, näojooned vanusest rikutud." Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau
siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Õnneks on vaja tarkustMis teadmine see niisugune on? Miks me eeldame, et meis on see teadmine olemas? Kui sotsioloogiliselt uurida rikkaid, terveid, ilusaid ja soositud inimesi, siis tuleb välja, et nad ei ole sugugi alati õnnelikud. Ometigi tahavad kõik ülejäänud kas või üleinimlike jõupingutuste hinnaga nendesarnaseks saada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei
*** Me võime armastusest paremaks muutuda ainult siis, kui meid armastatakse sellistena, nagu me oleme. *** Teise armastuse väli kaitseb meid maailma eest, omaenese armastus tõukab arututele tegudele. *** Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus. *** Armastuse päeval kuumutab meid päike, abielu elab öösel siis on mahedat kuupaistet tarvis. *** Nagu inimesed, nii surevad ka nende armastused erinevalt. Abielu pole selleks sugugi ainus võimalus! *** Abielu on eriline liit inimeste vahel. Ainult abielus tungib nõrgem alati tugevamale kallale. *** Kui naid sipelga, saad terve pesa ämmaks! *** Truudust murtakse selleks, et truudust proovida... *** Mehed hindavad kõrgelt selle naise kõlblust, keda nad parajasti ei jahi. *** Naised peavad abielus olemist mehe puuduseks ja tahavad teda selle puuduse omanikuks teha, pealegi eneseohverduse hinnaga... *** Mees peab naise vooruseks nõrkust vist sellepärast,
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid ja lõpetamata lausete testi.
RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks. MARTIN HEIDEGGER aga arvas, et kreeklaste maailmatunnetus oli oluliselt targem kaasaja omast. Heideggeri arvates lahutas Platon asjade olemuse asjadest endist. Inimene ei pääse just sellise ideelise ja materiaalse asjade eristuse tõttu maailmast enam aru. Kaasaegne maailm on tehniline ja ei mõtle tervikuna, asjade omavaheliste seoste kaudu. Teaduslik-tehniline maailma ei küsi iseenese toimimise kohta. Usk teaduse tõsikindlusesse teeb inimesed pimedaks ja võtab vastutuse üksikisikult ise mõelda. Asjade olemust kusagil ideaalses vormis otsides kaugeneme me nende KONTEKSTIST, mis tegelikult asjad olemasolevaks teeb. Kreeklased enne Platonit
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujuneva
Ta oli fenomenoloogiline mõtleja (tõde avaneb teatavast aspektist). Heidegger oli üsna kriitiline Kreekast alguse saanud mõtteviisi kohta. Heideggerile ei meeldinud Platoni tõlgendused, pidas neid valedeks. Heidegger ütleb, et kogu filosoofia soperdasid ära eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne
Sest nii on hea.Ja siis tuleb see keegi. Keegi,keda sa ei osanud oodatagi.Ta tuleb su ellu ja lihtsalt keerab seal kõik pahupidi. # Ma suudan elada mõttega , et ma olen vaba , aga ma ei suuda elada mõttega , et mul pole sind . # Müüa purustatud südamete tükke ! Soovib keegi ? # Ütle mulle oma südame hind ja ma olen valmis selle eest topelt maksma! # Ma andestan, kuid ei unusta. # Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. # Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . # Kui sa ei armasta , siis ära palu seda ka minul teha , sest ma ei taha üksi haiget saada. # See on armastus, kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada ! # Sa ütlesid , et ma olen kurb, kuid ise sa ju tegid mu selliseks # Kunagi saan ka mina õnnelikuks lausus väike tüdruk pisarsilmi endale astudes otse kihutava auto ette
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oo
isiksusepsühholoogias kaalutakse enesehinnangu individuaalseid erinevusi, kliiniliste populatsioonide taustal analüüsitakse enesehinnangu rolli kohanemisvõime ja toimetulekustiilide kujunemises ning sotsiaalpsühholoogid on keskendunud käitumiste ja hoiakute uurimisele, mille abil inimesed püüavad säilitada oma enesehinnangut. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimistöödele ei ole temaatika sugugi ammendunud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. Kuni teadlased püüavad selleni jõuda, ostavad tuhanded inimesed iga päev kauplustest raamatuid eneseväärikuse tõstmise õpetustega ning osalevad treeningutel, kus lubatakse arendada enesekindlust, mis väidetavalt tagab edu töös ja õnne isiklikus elus. Enesehinnangu teoreetilisi käsitlusi Enesehinnangu määratlemine
Ta oli fenomenoloogiline mõtleja (tõde avaneb teatavast aspektist). Heidegger oli üsna kriitiline Kreekast alguse saanud mõtteviisi kohta. Heideggerile ei meeldinud Platoni tõlgendused, pidas neid valedeks. Heidegger ütleb, et kogu filosoofia soperdasid ära eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske
. 382. Sõprus on tiibadeta armastus 383. Armastus on kõige tugevad kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. 384. Armastusega pole mõtet peitust mängida, ta leiab sind alati üles. 385. Armastus on see, kui ta teeb sulle haiget ja sa saad vihaseks, aga sa ei karju ta peale, sest ei taha talle haiget teha. 386. Elu on nagu peegel, kui sina naeratad, naeratab tema vastu. 387. Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb täiuslikuks selle mida ta armastab. 388. Õnn on nagu liblikas, kui sa seda püüad kätte saada lendab see eest ära aga kui sa istud rahulikult tuleb see ise sinu juurde. 389. ... mitte keegi ei tea, kuidas poiss suudab ühe pilguga sisse murda tüdruku südamesse. 390. Armastus on... õis, nii habras, et puudutus võib teda vigastada ja nii tugev, et miski ei suuda takistada teda kasvamast. 391
13. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. 14. Ma pole pika vihaga- maksan kätte ja unustan! 15. Ma andestan, kuid ei unusta. 16. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 17. "Sõber" on vahel sõna, millel puudub mõte. 18. When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 22. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 23. Viha on lühike hullumeelsus! 24. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. 25. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus!
Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2
perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid- kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.
Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsidkasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
annaabi.ee 
