Honore de Balzac "Isa Goriot" Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saada, mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega ja püüelda eesmärkide poole kasutades õigeid abinõusid. Eesmärgikindlust võib pidada üheks väga tugevaks iseloomujooneks. Tänu sellele omadusele on inimesel palju lihtsam püsida eluvõitluses kui ühel vaesekel, kes ei tea, mida ja kuidas peale hakata. Kahjuks aga ei piisa soovide saavutamiseks vaid tahtest. Kõigest tuleb ise kinni haarata ja näidata välja pealehakkamist ning entusiasmi, sest ükski asi siin maailmas ei jaluta meile ise kätte. Küll aga leidub erinevaid mooduseid,
arvestamata selle, et alaealised õiguserikkujad on osa oma õigusalastest teadmistest saanud tänu sellele, et nad õigusrikkumise toime panid ning sattusid ühe või teise õigusliku menetluse objektiks. Nende käitumist menetleti ja selle menetluse kaudu said nad ka õiguslike teadmisi juurde. Et saada paremat kontrolli mudelile, oleks vaja hinnata õigusalaseid teadmisi teatud eluperioodil. Sobiv oleks noorema puhul 12-aastane õpilane, kui nad pole veel õigusrikkumisi toime pannud ja oodata pärast hinnangut 5 kuni 10 aastat ja vaadata siis hiljem, milline on käitumine neil, kes olid paremate teadmistega ja kes halvemate teadmistega. Neid uurimisi pole tehtud, sest need uuringud on üpris kallid, sest tulemus tuleb alles pika aja jooksul pärast uuringu algust. Mõningate indiviidide puhul on võimalik mingit toimet saavutada, aga on ekslik arvamus, et kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk
ei tohi teda varjata, vaid sa pead tema tapma: sinu käsi olgu esimesena tema kallal teda surmamas, ja seejärel kogu rahva käsi! Viska ta kividega surnuks, sest ta on püüdnud, sind lahutada Jumalast..." Kristlik täiendus: Jumal on Kolmainu Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim. Jumal pole üksnes Taevane Isa, Looja, vaid tal on ka Poeg Jeesus Kristus, kes ristil asendusohvrina suri, et lunastada inimeste patud Jumala ees. Isast ja Pojast lähtub ka Püha Vaim - kes inimesi pühitseb, annab prohvetitele sõnad suhu jne. Tänapäev. Jumal endiselt ei salli ebajumalaid enda kõrval. Enamus juudi rahvast endiselt hoiab usus ainult temast kinni. Ent ka Iisraeli riigis valitseb usuvabadus, mistõttu kellegi rahvuskaaslase surmamine, kui ta teisi jumalaid peaks hakkama kummardama, ei tule enam kõne alla. Küll aga mõistagi Jumalast kinni hoidvad inimesed seda heaks ei kiida ja püüavad oma rahvuskaaslasele avaldada survet.
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervikliku
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Nõuded eesmärkidele: 15 SMART reegel: · Specific konkreetne · Measurable mõõdetav · Agreed kokkuleppeline · Realistic reaalne, saavutatav · Timed ajastatud Eesmärke võid püstitada ja nende poole püüelda kõigis oma elu valdkondades. Püstitades selge ja täpse sihi või eesmärgi, mõistame kuhu suunduda ja seda teades saab vältida liikumist vales suunas, hoiad ära sobimatud tegevused ja asjatu energiakulu. Arendada selgeid isiklikke ja professionaalseid eesmärke on kõige esimene edusaavutamise samm. Pole oluline, millist edu otsida, alati on raskusi, mida on vaja ületada. Seda suudab aga vaid siis, kui on tugev soov leida neist raskustest väljapääs. Eesmärgi püstitamine aitab
erilist välja, millega oleks ehk mingit edu saavutanud, kuid tagant järgi on ikka kerge tark olla. Eks järgmine kord on, millest õppida. Vähemalt on esimene oma firma kogemus olemas ning väike pilt on silme ees, mida ettevõtlus endast kujutab. Ettevõtja peab riskima ning uskuma endasse ka siis, kui tuleb tagasilööke. See on elu loomulik osa ning sellega tuleb õppida hakkama saama, siis saadab sind ka edu. Ettevõtlusega seoses Ettevõtlus on elu valdkond, millega puutume tahes-tahtmata kokku me kõik. Kõige lihtsam näide on kauplused, kus me käime need on ju ettevõtted ja me oleme kaupluses, et osta mõne teise ettevõtte poolt valmistatud (kasvatatud) tooteid. Põhimõtteliselt kõik (va. suurem osa looduslikest objektidest) meid ümbritsev on vähemal või rohkemal määral seotud ettevõtlusega. Nagu paljudele teistele, pole mullegi ettevõtlus võõras teema. Üks kõige ilmekam näide mu
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
tervenisti, ta mähib end saladusse nagu mõnda teise nahka ja püsib kaua selle varjus. Selles olekus iseloomustab olendit omapärane segu kärsitusest ja pikast meelest. Mida kauem ta sellesse jääb, seda ägedamaks saab lootus ootamatule õnnestumisele. Aga et lõpuks midagi õnnestuks, peab ta pikk meel kasvama lõpmatusse. Kui see saab läbi, kas või natukegi enne õiget aega, oli kõik ilmaasjata ja pettunult peab ta otsast peale hakkama (1:387). Saladusel on oma aktiivne valdkond. Saladusega manipuleeriv võimukandja tunneb seda täpselt ja teab väga hästi, kunas mida käiku lasta. Ta teab, mida ta luurab, kui ta tahab midagi kätte saada, ja teab, keda oma abilistest luuramiseks kasutada. Tal on palju saladusi, sest ta tahab neid palju, ja ta viib need süteemi, kus nad on kindlalt tallesl. Ta usaldab ühele selle, teisele tolle ja hoolitseb, et nad iilagi ühendusse ei satuks (1:390).
- võtab isikliku üleoleku suuna, inimesed soovivad teisi allutada. Seostab seda tugeva alaväärsusega. · Elueesmärkid: kõikidel on üldine eesmärk keskkonnaga kohanemine, see on aga liiga üldine, sellepärast loob iga inimene kitsamad eesmärgid: o Tekivad lapsepõleves ja jäävad suuresti alateadlikuks. o Kui alaväärsus on liiga tugev võivad olla ebareaalsed ja liialdatud. o Annavad inimesele kindal suuna, kuhu poole püüelda. o Inimese iseloomu joonud kujunevad elueesmärkide läbi. · Elustiil- mingite meetodite kogum, mida inimene oma elueesmärgide saavutamiseks kasutab. o Ühe elustiili osana loob inimene ettekujutuse endast ja maailmast, mis määrab ära meie käitumise. Me ei saa muuta asju, kuid me saame muuta tõlgendust nendesse asjadesse. o Inimene loob alati iseennast- suunatud enesetäiustamise poole. Olles ühtaega
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara.
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Teie abikaasa on abiellunud ettevõtjaga mitte mõne teise inimesega. Ja ta ei tule teid õpetama, hoiatusi ja vasturohtu jagama. Katsuge oma peret kaasata oma ärisse küsige abi, arvamust ja koostööd. See võimaldab teil tugevdada mitte ainult oma perekonda, vaid ka äri. Rein Ruubel juhtimisvaldkonna konsultant Finantsplaneerimise OÜ Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
teoreetka). Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
ebaõnnestumist seletatakse aga individuaalselt, kõnealusest sportlasest tulenevaks. Keerulisem on olukord siis, kui sõber või tuttav on edu saavutanud valdkonnas, kus teilgi on taotlusi. Sellisel juhul üritatakse enam töötada sõbra edestamiseks, ignoreeritakse oma sõbra saavutusi või siis hakkavad tunded sõbra suhtes jahenema. (Enesehinnangu säilitamise mudel – A. Tesser 1988). Kuid võidakse endale leida ka mingi teine valdkond. Sama nähtus kehtib ka laste vahel perekonnas, seetõttu julgustavad vanemad oma lapsi tihtipeale valima endale vanemast õest või vennast erinev valdkond. * Mina olen see, keda tuleb süüdistada (You are OK and I'm not OK - abitu) * Sina oled see, keda tuleb süüdistada (I'm OK and you are not OK - 'vihane) * Me mõlemad oleme need, keda tuleb süüdistada (I'm not OK and you are not OK - 'lootusetu'). * Kui me endaga räägime – see on täiesti OK,
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda s
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest · Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire · Tunnustada last tehtud jõupingutuste , mitte lihtsalt ,,andekas olemise" eest · Mitte orienteeruda tulemusele, vaid tähtsustada protsessi · Aidata seada eesmärke
spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed. 3 Heinilä (1974): spordisotsioloogia käsitleb indiviidi käitumist ühiskonnas, erinevaid kehakultuuri alasüsteeme ja nende dimensioone ühiskonna ja tema osade seostes. Lüschen (1968): spordisotsioloogia on valdkond, mis käsitleb teoorias ja uuringutes mängu, sihipärast ja hinnatavat tegevust, mida sooritatakse interaktsioonis. Spordisotsioloogia ainevaldkonna teadmiste kogumi moodustavad järgmised teemad: sport ja ühiskond, sport ja inimtegvuse valdkonnad (töö, vaba aeg), sport ja sotsiaalvaldkonnad, spordi institutsionaalsedorganisatsioonilised küsimused, sport individuaalse sotsioloogia seisukohalt, sport ja sotsialiseerumine, sport ja
soodsalt või takistavalt. Iga organisatsiooni jaoks on palju olulisi mõjutegureid ja need on kas sarnased või erinevad. Makrokeskkonna mõju hindamiseks saab kasutada PEST analüüsi. Nimetus tuleneb inglisekeelsetest sõnade political, economic, social & tehnological change esitähtedest. Seega keskendutakse poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste analüüsimisele. Iga nimetatud valdkond jaguneb paljudeks alavaldkondadeks, mille tähtsus ja mõju sõltub konkreetsetest organisatsioonidest. Kindlasti mängib siinkohal väga suurt rolli ka Eesti maine ja paiknemine globaalses pildis. Siinkohal on ka riigil palju võimalusi, et tõsta oma konkurentsieeliseid ja võimekust teiste riikide ees. Näiteks oleme suutnud saavutada väga hea ja eeskujuliku positsiooni e-riigina ning see omakorda annab väga head eelised meie IT-ettevõtetele võrreldes teiste riikidega
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
Tänu romantismi teoreetikutele kalduvad tänapäeva kunstnikud Platoni poole. Aristoteles seevastu kirjeldas kunstnikku kui tehnikut või meistrit, kes valdab tehnikat, kuidas anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
Alfred Adler * Elas 1870-1937 sündis Viinis, Austrias ning rahvuselt oli juut. -) Alfred Adler oli samuti Freudi õpilane, kuigi ta polnud otseselt Freudi õpilane, vaid sel hetkel kui ta Freudiga suhtlema hakkas, olid tal juba oma ideed olemas. Kui ta pärast kümmetkond aastat Freudist lahku lõi, tuli koos temaga kaasa veel ligi kümme teist inimest ehk ta oli väga mõjukas. -) Alfred oli pigem praktik kui teoreetik ning seega ei pannud ta erilist rõhku oma kirja tükkidele, kuid oli samal ajal tuntud kui üks parimaid lektoreid, sest oli väga hea kõnemees. -) Alfredi kogu psühholoogia keerleb üldiselt ümber ühe peamise mõiste alaväärsus kompleks. -) Alfred Adler oli laspena väga haige laps ehk ta kannatas mitmete tõsiste haiguste all ning näiteks perearst uskus mitmetel kordadel, et ta oli surmale määratud. Sellegi poolest
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Selle teooria kohaselt koosneb motivatsioon kolmest osast: eesmärk, ootused tegevuse tulemuse kohta ja emotsioonid. Selleks, et inimene midagi tegema hakkaks, peavad kõik need olemas olema, muidu jääb tegevus sooritamata. Käitumise eesmärk: esmalt peab tegevusel olema mingi eesmärk, mis võib olla nii inimese enda poolt või kellegi teise poolt seatud, kuid mille inimene peab omaks võtma. Eesmärgid võivad olla seatud teadlikult või mitte ja nendeni jõudmiseks võiks teha konkreetsetegevusplaani. Eesmärgid on seotud ostustega ja valikutega, mida inimesed oma elu suhtes teevad. Näiteks võib eesmärgiks olla lõpetada õppeaasta vähemalt rahuldavate kursusehinnetega. Ootused tegevuse tulemuse kohta: inimese enda hinnang selle kohta, kas ta tuleb selle eesmärgi saavutamisega toime. Ootused võivad olla realistlikud või ebarealistlikud ning sellest sõltub inimese hinnang ja rahulolu siis, kui ootused ei täitu
Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvestada. Äriühing on juriidiline isik, mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil. Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole võimalik ise tegutseda, sest tal pole käsi ja jalgu ega ka 13 iseseisvat mõtlemist. Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed. Näiteks, kui Jüri loob äriühingu kaubandusega tegelemiseks osaleb ta äritegevuses äriühingu nimel, füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb ta majandustehinguid aga iseenda nimel. Ettevõtlusvormi valikul lähtutakse mitmetest asjaoludest sealhulgas vajaliku algkapitali suurusest, ettevõtte loomise kergusest, kapitali juurdehankimise võimalusest, ettevõtte juhtimise paindlikkusest, jne
2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri 5) rahvusvahelistumine: töö-ja tööjõuturg üha rahvusvahelisemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
