Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes.
tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed Süstimine: tekivad armid, veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS. Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne
aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
ravimatuks. Õigeaegse sekkumisega on võimalik haigust ohjata. Alkoholi esialgne toime on: lõõgastav, enesekontrolli alandav, stimuleerib positiivseid emotsioone, põhjustab eufooriat, alandab ärevust, hirmu, süütunnet, rahuldamatuse tunnet, tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone, alandab ka solvumisläve, emotsioonid esiplaanil ning ratsionaalne mõtlemine väheneb (E.G.U. Erapraksis). Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk: mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres
................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Sõltuvust võib defineerida kui püsivat ja vastupandamatut soovi millegi järele, hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja
saamiseks. Seda võib põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem. See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema mõtteviisist. Meelemürkide kasutamise teekond algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2)
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
tunduvalt realistlikumat teavet kanepi mõjust, kui need, kes kogemusi ei oma või kellel pole tarvitajatest sõpru. Internetist ja meediast saadav info ei pruugi olla adekvaatne ja on aluseks müütide tekkele kanepist. Kui tuleb kõne alla kanepi kahjulikkuse määr uimastina, muutub teema suunitlus ja vaidlused taanduvad peamiselt sellele, kas kanep tuleks legaliseerida või mitte. Pooldajad väidavad, et tubakas ja alkohol on tunduvalt kahjulikumad kui kanep ning kanepiteema on muutunud poliitiliseks, kuna uimastite tarvitamise õigust seostatakse üksikisiku vabaduste ja demokraatlikkusega ühiskonnas (Harro 2006, 95). Ankeetküsitluse tulemuste põhjal järeldab autor, et koolide õpilased arvavad kanepi mõjust järgmist sõltuvuse teke on võimalik, kuid väga palju oleneb inimesest endast. 47% vastanutest kinnitas, et see sõltub inimesest. 25% olid kindlad, et kanepist jäädakse sõltuma
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
Hiljem sai oopium tuntuks Indias ja Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hasisit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4). Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4). Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis ravieesmärkidel, olmes, religioosses süsteemis. Teaduse, tehnika ja
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991
magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme. Mis on sõltuvus. Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima
Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu
Rahustid GABA pidurdava toime tugevdamine Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine Inhalandid rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Amfetamiin noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Kokaiin dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine Ecstacy serotoniini ja dopamiini vabastamine LSD ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine PCP erutusvirgatsaine toime moduleerimine Uimastiseotuse astmed: Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus Proovimine: Alkoholi, tubaka, narkootikumide järeleproovimine. Uimastite mõju tundmaõppimine. Juhuslik uimastite tarvitamine. Madal uimastite taluvus (tolerantsus). Uimastite proovimine on põhjustatud eelkõige uudishimust. Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Tarvitamine On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et mõnekordsel meelemürgi pruukimisel ei ole mingit kahjulikku toimet ning nendest oli ka 30% ise narkootikume tarvitanud. Küsitluse tulemused kinnitavad üsna laialt levinud arvamust, et pealinna kooliõpilased puutuvad narkootikumidega rohkem kokku kui nende eakaaslased teistes Eesti linnades. Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest
Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin, nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine. Täielik paranemine buliimiast on võimalik. 1997 aasta uuringu põhjal leiti, et keskmiselt paraneb 50% haigetest. Paranemise protsent on aga tunduvalt väiksem, kui buliimiaga kaasneb muid häireid, näiteks alkoholism. Paljudel juhtudel kaovad buliimia sümptomid pikema aja möödudes ka ilma ravita. (Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine: 1) Hirm tüsenemise ees 2) Tugev kõhnumiskatse
Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias). Lisaks on veel üks suitsetamise eriliik, milleks on passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn
Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel
üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on kõige olulisemad intiimsed valed, seda võib nimetada eluvaleks. Eluvale tähendab, et inimene elab teatud ebatõe võimuses. Esineb mingi arusaam, mille tõepärasuses ei kahelda kunagi. Näiteks kui vanemad nimetavad last juba maast madalast saamatuks, siis ei saagi see laps kunagi teisiti mõelda, sest talle on seda kogu aeg öeldud. See ei
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ...............
määraseid valusid, mis viivad mõtte kehalisele haigusele. Depressioon on ravitav. Enesetapp on välditav. Alkoholism • Ligikaudu kolmandik enesetapujuhtumitest on seotud alkoholiga. • 5-10% alkoholisõltlastest lõpetab oma elu enesetapuga. • Paljud on enesetapu sooritamisel olnud alkoholi mõju all. Enesetapu sooritanud alkoholiprobleemidega inimesed on tõenäoliselt: • alustanud alkoholi joomist väga noorelt; • tarvitanud alkoholi pikka aega; • tarbivad rohkelt alkoholi; • halva kehalise tervisega; • masendunud meeleolus; • korratu ja kaootilise eluviisiga; • kaotanud hiljuti väga lähedase(d) inimese(d) – lahku läinud abikaasast või perekonnast või kaotanud lähedase inimese surma läbi; • alanenud töövõimega. Alkoholisõltlased, kes sooritavad enesetapu, on tihti pärit ka alkohoolikute perekonnast
poja koolikotist ecstasy tabletid. Ta oli kohutavalt endast väljas ja oli veendunud, et ta on olnud kohutav ema. Miks muidu ta pojal narkootikumid kotis olid. Nüüd lugesin üht lugu noorte narkomaaniast ja mulle hakkas kahtlane tunduma mu oma tütar. Ta ei suhtle enam oma vanade sõbrannadega ja uusi mulle ei tutvusta. Ahjaa, kirjutuslaual on ta hakanud sahtleid lukustama. Tütar on 15- aastane. Mida teeksite teie? Küsiksite otse? Nähud, mis viitavad narkootikumide tarvitamisele: · Purjus olek, kuid alkoholi lõhn puudub. · Une- ja isuhäired. · Järsud iseloomu muutused, meeleolu kõikumised. · Endassesulgunud olek. · Vanade sõprade kadumine, uusi vanematele enam ei tutvustata. · Telefonitsi räägib lühidalt, kapid ja sahtlid hoiab alati lukus. Esimest korda tuleks teema kõne alla võtta 10-11-aastase lapsega või veelgi varem. Vestlus peab toimuma rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas. Tunne huvi, kas laps teab, mis on narkootikumid. Kas ta teab ka nende nimetusi
saada. Peol tekib J tõmme Riinga, keda teab juba varasemast ajast. Kuna joogid saavad otsa pakub Riina ennast poodi minema, J läheb temaga kaasa. Tee peal nad suudlevad. Tagasi Jansa juurde jõudes puhkeb tüli Zaiibiga, kes väidab, et J on tema tüdruku üle löönud. Kisades ja ropendades virutab ta J- le rusikaga näkku ja mitmed korrad kõhtu, kuni J põgeneb verisena ja paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
