5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale
fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine
a) Klõpsa lõigus 6 punkti b) Valin küljendus- vahed c) Otsustan kas vajan vahet enne või pärast või nii enne kui pärast lõiku d) Sätin väljalt vahed vajalikud vahed (6pt) 11. Lehekülgede numeratsioon NÕUDED KUIDAS TEEN a) Lisa – leheküljenumber- lehe lõpp Leheküljenumber asub all b) Vasakule avanevas paanis valin tavanumber 3 paremal c) Esilehelt numbri eemaldamiseks valin Esilehe numbrit ei näidata kujundus- erinev esileht (klõpsan ruudus) d) Topeltklõps kuskile tühjale kohale 12. TEKSTI PAIGUTUS LEHELE (kontrollin seda enne, kui hakkan sisukorda tegema) Millal võib alustada lehekülje alläärest uue pealkirjaga?
3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Leheküljenumber paikneb lehekülje alumisel veerisel. 4. Tekst peab jääma paberi servast vasakult 4 cm, paremalt 2 cm, ülalt 4 cm ja alt 3 cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist. Soovitav on kasutada korrastatud veergu. Töö põhiosad algavad kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusesse. Tekst peab olema 12-
Word 2007 Sektsioonivahetus lisada sellele leheküljele, mis on viimane, millel numbrit olla ei tohi (,,Sissejuhatus"). Järgmisena tuleb siseneda jalusesse Kursor teise sektsiooni jalusesse (Footer Section 2). Eemaldada seos eelmise sektsiooniga st andke korraldus, et alates teisest sektsioonist algavad uued reeglid st nüüd ilmuvad nähtavale leheküljenumbrid. Valige ,,design" nupuribalt korraldus Page Number (lisa leheküljenumber) ning seejärel Format Page Number (kui soovite teistsugust nummerdamist jms) Lõpuks kontrollige, et Footer Section 1 oleks kindlasti tühi ja Footer Section 2 oleks leheküljenumbritega ning et nummerdamine oleks õige.
ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. ÕIGE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. Reavahe PEAB olema 1,5. Võõrsõnad Võõrsõnad peavad olema kaldkirjas. Õige: Hello! Vale: Hello! Leheküljenumber Lehekülje number hakkab alates sisukorrast numbriga 2. Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduses PEAVAD ennem olema raamatud ning alles siis interneti leheküljed. NB! Vikipeedia leheküljed on viimased.
Näitajad kirjutatakse tabeli veergudesse ja ridadesse. Võimaluse korral esitatakse tulemused ka protsentides. * Diagramm. Diagramm täiendab sageli tabelit: arvud, suurused, suhted esitatakse võrdlevalt sektorite, tulpade, joonte abil. * Skeem. Lihtsustatud kujutis, mis väljendab ülevaatlikult nähtustevahelisi seoseid ja aitab neid paremini mõista. * Joonis. Teksti sisu selgitav või täiendav illustratsioon. Viitamine * Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Uurimuse ülesehitus 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus, töö tutvustus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus
ott). Vali mallile sobiv salvestuskoht. Anna mallile nimi (nt kirjamall) ja klõpsa nupul Save. 2. Säti dokumendi struktuur erineva esilehega: selleks klõpsa nupul Stiilid ja vormindus või vajuta F11. Avanenud aknas vali Leheküljestiilid. Paremklõpsuga stiilil Vaikimisi ava kohtmenüü ja vali Muuda. Kaardil Lehekülg vali formaat A4 ja veeriste mõõdud vastavalt standardile (30/12/15/12 mm). Kaardil Päis märgista ruut Päis. Klõpsa Sobib. Lisa lehe päisesse keskele leheküljenumber: Lisamine Väljad Leheküljenumber. Seejärel tee topeltklõps leheküljestiilil Esimene lehekülg. Paremklõpsuga stiilil Esimene lehekülg ava kohtmenüü ja vali Muuda. Kaardil Korraldaja kontrolli, et järgmiseks stiiliks oleks Vaikimisi. Kaardil Lehekülg säti esilehe veeriste mõõdud vastavalt standardile. Kaardil Päis märgista päise märkeruut. Kaardil Jalus märgista jaluse märkeruut ning klõpsa Sobib. Seejärel pane stiilide aken kinni. 3
Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse.
vahele ei jäeta (nt Huvitavat materjali leidsin Tiit Hennoste kogumikust ,,Kommikoer ja pommikoer"). Viitamine Nii referaadis kui ka igasuguses muus tekstis , milles kasutatakse katkendeid raamatutest, artiklitest, uurimistöödest jne, tuleb viidata allikale. Enda nime all teiste inimeste mõtteid esitada ei tohi. Referaadis pannakse kasutatud lause või lõigu järele sulgudesse viide selle allikale: nimetatakse autor, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Rahvakalender põhineb küll ümbritseva elu kogemustel, kuid minevikus jäi inimestele elunähtuste tegelik seos sageli arusaamatuks (Haavik 2006:12). Internetiallika puhul, kui autorit ei ole nimetatud, esitatakse sulgudes artikli pealkiri või kodulehe nimi. Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms (Eesti rahvakalender 2010)
kandilistesse sulgudesse. Esimesena on raamatu järjekorranumber ja kohe Uue, suure peatüki lisamiseks vajuta kooloni järgi leheküljenumber jälle Ctrl+Enter 4 2. PEATÜKK KAKS Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu (lisa1) Viide lisale
juuni, 2005 · INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Vabamäe, Inna. Milline peab olematöötaja ergonoomiline töökoht? Kättesaadav: http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=14 2.7 Töös viitamine Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale.
F8 EXTEND SHRINK NEXT DOC EXTEND BLOCK BLOCK WIN COLUMN F10 SHORTCUT MAXIMIZE MAXIMIZE MENU MENU DOC WIN APP WIN Muud võimalused ... Valige menüüs Lisa käsk Leheküljenumber ja Valige menüüs Lisa käsk Päis või Jalus ning Seda ma veel ei teadnud! Mida teha kahe lehenumbriga? Lehenumbrite kiire lisamine. kustutage mittevajalik number. valige sobiv variant.
avanenud dialoogiaknasse "notepad". Selle tulemusel käivitatakse notepad.exe. Pisut keerulisem moodus on Notepadi Start-menüüst üles otsimine. Notepad peaks asuma kaustas "Accessories". Lehekülje eelhäälestus: Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse. Vaikimisi on päises failinimi ja jaluses leheküljenumber koos märksõnaga "Page" (ingl. k 'lehekülg'). Võimalikud makrod, mida päises ja jaluses kasutada saab, on järgmised [5]: · &f - failinimi (kui pole salvestatud, siis kuvatakse "Untitled") · &d - kuupäev · &t - kellaaeg (arvuti kella järgi) · &p - leheküljenumber · && - kuvab ampersandi · &l - joondab vasakule · &c - joondab keskele · &r - joondab paremale Näiteks kood &l &d &r Mina paigutab vasakusse serva kuupäeva ja paremasse märksõna "Mina"
· Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõppevaid jutumärke. · Mittetäielikul tsiteerimisel tahistatakse puuduv osa (....) · Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. · Viited kirjanduslikele allikatele antakse nurksulgudesse paigutatud numbrina, mis märgib allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika leheküljenumber, · Viited töö teistele lõikudele esitatakse vastava lõigu nimetuse ja numbri näitamisega.
• kasutatud allikad; • lisad (vastavalt vajadusele). 1.1 Vormindamine Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid: a) Tekst sisestada tekstitöötlusprogrammiga (Word’i, Writer’i vms) dokumendina A4 lehele. Esitada PDF-failina (kui pole nõutud teisiti), vajadusel printida lehe ühele poolele. b) Leheküljenumbrid paigutada jaluses paremale. Numeratsioon hõlmab kogu tööd (Lisa → Leheküljenumber) 1 . Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised).
vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks.
siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8). Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele. Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis “Rehepapp”¹. __________________ ¹ Andrus Kivirähk. Rehepapp. Tallinn: Varrak, 2000. Kasutatud kirjanduse nimekiri
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Nagu ikka, loo uus dokument (või ava eelmisel tunnil loodud fail) ja kopeeri tekst (vähemalt 5 lehekülge!!) sinna ning salvesta see nimega 30-LeheküljeVormindamine 2. Määra dokumendile äärised: üleval ja all 2,8 cm, vasakul 4,1 cm ning paremal 3,1 cm; paberi formaadiks määra Letter. 3. Lisa dokumendile leheküljenumber alates 3-ndast leheküljest. -4-
teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks.
vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks.
(Parema hiire klahviga klõps normaallaadi ekraaninupul > muuda...) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid. Tee nii, et esimesel kolmel lehel numbreid ei näidata. (Lisa > leheküljenumber > Erinev Esilehekülg > kursor esimese lehe lõppu > Küljendus > Piirid > järgmine leht) 9. Loo automaatne sisukord juhendi järele (Kursor paika > Viited > sisukord)
Tekstikursor pane teise leheküljele e sisukorra lõppu vilkuma, siis vali: Insert > Break > Next page st ma tahan, et uus vormindus algab järgmiselt leheküljelt. 2.2. Nüüd pane tekstikursor vilkuma kolmandale leheküljele. 2.3. Vali View > Header and Footer , ilmub aken (vt allpool). 2.4. Vali, kas tahad leheküljenumbri lisada päisesse või jalusesse. 2.5. Seejärel vajutad et katkestada ühendus lõplikult eelmise sektsiooniga. 2.6. Seejärel lisa leheküljenumber, sinna kuhu vaja. !!!Leheküljenummerdus algab kolmandalt leheküljelt, just nii nagu vaja. Päise ja jaluse vahel liikumine Katkestab ühenduse päise
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. · Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) · Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. · Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) · Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... Kasutatud materjalid Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite
juuni, 2005 INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Näide: Vabamäe, Inna. Milline peab olematöötaja ergonoomiline töökoht? Kättesaadav: http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=14 Töös viitamine Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Näide: Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine, kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem. Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse. Vaikimisi on päises failinimi ja jaluses leheküljenumber koos märksõnaga "Page". Notepad võimaldab sisestada ka automaatselt süsteemiaega, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ning YYYY aastat. 7 Kokkuvõte Tehes oma uurimustööd sain palju uut ja huvitavat teada erinevatest tekstitöötlusprogrammidest. Kui varem olen arvanud, et Word ja Writer on samasugused aga erinevad oma nimede poolest, siis nüüd sain teada, et peale nime on neil hulk teisi erinevusi ka
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus: Kidron, A. (1997a)
mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi. Järgnevalt tutvustan ainult üht viitesüsteemi, nimelt lühiviiteid: viidatava teksti järel sulgudes seisab autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid, näiteks (Ross 2003: 57). Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga:
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata N: Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... 4. KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja kasutanud ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on
Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata N: Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... 4. KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja kasutanud ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on
Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: ● õppeasutus; ● töö pealkiri; ● töö liik 8 ● autori ees- ja perekonnanimi; ● klass; ● juhendaja nimi; ● töö kirjutamise koht ja aeg. Vaata lisa nr 1. 2.2 Sisukord Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle
23). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler ja Harju, 1997: 109). 21 Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja toodud TJG-s nõutav tehnika. Oluline on, et kogu uurimistöös viidataks ühesuguse süsteemi alusel. Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu koma ja kooloni asukohale! Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori perekonnanimed välja ainult esimeses viites. Edaspidi kasutatakse esimese autori nime ja tähistust jt.
Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi vajutada korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb õigesse kohta lisada uus lehekülg. Arvutis: pane kursor peatüki pealkirja algusesse – vali klaviatuuril klahvid Ctrl + Enter (või vali menüüribalt Lisa – Leheküljepiir). Töö leheküljed nummerdatakse, number paigutatakse lehe alaserva paremasse nurka. Arvutis: vali Lisa – Leheküljenumber – vali sobiv variant. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele välja ei kirjutata. Arvutis: tee topeltklikk sisestatud leheküljenumbril 1 – avaneb lehekülje jalus (Footer) – märgista Erinev esileht – lehe tavavaatesse minekuks sule päis ja jalus. Töös ei kasutata millegi rõhutamiseks ega esiletõstmiseks allakriipsutamist, rasvast kirja või muud efektkirja.
- perioodika- või jätkväljaande nimi, - ajakirja aastakäik, number, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Eller, K., Kama, K. 1988. Lõunaeesti keele ortograafiast. Looming, 9, lk 12711274. Ajaleheartikli kirje koosneb kahest osast nagu kogumikus ning ajakirjas ilmunud artikli puhul, kuid neist erinevalt märgitakse: - artikli ilmumise kuupäev ja kuu, - lehe number, - rohkem kui neljaleheküljelises ajalehes ka leheküljenumber. Nt: Pullerits, P. 2008. Vanilla Ninja triumfeeris Tsiilis. Postimees, 27. veebruar, nr 48, lk 19. Vene tähestikus kirjutatud allika kirje võib esitada originaalkujul või translitereerituna ladina tähestikku (reeglid vt ÕS 2006, lk 10331034). Tehniliselt hõlpsam on translitereerimine, nt Tkatsenko, O. 1985. Merjanskij jazyk. Moskva: Nauka. 13
17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4.1 Viitamine ja keeleabi Teaduskirjutistes kasutatakse autori nime ja aastaarvuga viitamist. Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid). Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus
loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita, kuid neid arvestatakse üldises lehekülgede numeratsioonis. Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Lehekülgede nume ratsioon paigutatakse 1cm allapoole teksti alumise veerise keskele või paremasse nurka.
Nt: (vrd Johnson-Laird, Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad komaga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes, Karu, 1999, 24-26).
seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad märgiga &. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu, 1999, 24 26)
Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalmälu organiseerimiseks kasutatakse kolme mehanismi: Lehekülgedeks jagamine. Seda kasutatakse virtuaalmälude juures, kus mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Virtuaalne leheküljenumber transleeritakse füüsiliseks leheküljenumbriks ja koos nihkega lehekülje sees moodustavad nad füüsilise aadressi, millega saab adresseerida arvuti mälu. Virtuaalne mälu võimaldab suurendada aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab ehk virtuaalset mälu. Segmenteerimine. Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagatakse virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21]. Internetiallikate korral võivad puududa lehekülje numbrid, siis tuleb kirjutada nurksulgudesse ainult kasutatud kirjanduse vastav number, nt [3]. Viide kasutatud kirjandusest võetud joonistele pannakse joonise allkirja lõppu nurksulgudesse, tabelitele viide pannakse tabeli pealkirja lõppu (tabeli pealkiri on tabeli kohal)
Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason 1977). Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada eraldades nad märgiga &. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu 1999:24-26).
kombineerides omavahel lahtreid: kuidas neutraliseerida ohte sisekeskkonna tugevustega, kuidas nõrkusi vähendada tugevustega jne. Sellise lahtrite omavahelise kombineerimise kohta saab teha ka eraldi tabeli kirjutades lahtritesse järelduvad ettepanekud (see oleks juba nn. SWOT'i edasiarendus). · SWOT'i edasiarenduse kohta vt. Alas, R. Strateegiline juhtimine, Külim 1997, lk.10, skeem 4 SWOT maatriks (erinevate aastakäikude õpikus võib leheküljenumber olla erinev). Lisa 2. Tulemusvestluse alusdokument - võtmetulemuste plaani näidis. 106 Lisa 3. Hindamisvestluse alusdokumendi näidis. 107 Lisa 4. Tulemuste planeerimise loogika. 108 Lisa 5. Tulemusjuhtimise protsess. 109 Lisa 6. Ametikirjelduse näidis. 110 Lisa 7
annaabi.ee 
