Kordamisküsimused KT-ks "Viirused ja bakterid" 1. Mõisted: prioon, antikeha, viroloogia, vaktsiin, virioon, generatsiooniaeg, viirushaigus, virusoid, bakteriofaag, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, GMO, kloonimine. 2. Viiruste paljunemine, osata pildi järgi määrata protsessi..... LTILINE ELUTSKKEL LSOGEENNE ELUTSKKEL 1. Bakteriofaagi 1. Bakteriofaagi kinnitumine kinnitumine 5. Viirusosakesed 2. Nukleiinhappe vljuvad, rakk sisenemine rakku 2. Nukleiinhappe hukub 4. Bakteriraku paljunemine sisenemine rakku 4
Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel.
Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel.
Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium)
bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE · Reoveepuhastid · Keefiri tootmine · Teeseen · Taimede kasvu soodustamine Viirused · Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid · Neil puudub rakuline ehitus · Paljunevad nakatades elusorganismide rakke · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruseid on leitud bakteritel,
juuksevärvi maha loputamist. Esmavärvimine - värvimata, toonitamata ja blondeerimata juuste esmakordne värvimine. Heledamaks värvimine - juuste loomuliku pigmendi tugev helendamine ja vähese hulga kunstlike värvipigmentide lisamine. Juuste kujundlik värvimine - eraldatud juusteosade värvimine. Kergvärvimine - juuste värvimine kuni 4%-lise vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide kinnitumine kiudkihi pinnale (värvipigmendid läbivad soomuskihi). Pastellkoloratsioon - heledatele juustele värvivarjundi andmine kuni 4%-lise vesinikemulsiooniga. Püsivärvimine - püsiv juuste värvi muutmine 3 - 12% vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide kinnitumine kiudkihti. Toonimine otsevärvainetega - valmis värvipigmentide kinnitumine juukse soomuskihti. Tumedamaks värvimine - juuste loomuliku pigmendi kerge helendamine ja suure
...............4 2.1 KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS..................................................................4 2.2 ORGAANILINE MUSTUS......................................................................................4 2.3 PINNALE KINNISTUV MUSTUS..........................................................................4 2.4 MUSTUSE ESINEMISEVORMID..........................................................................4 2.5 MUSTUSE KINNITUMINE PINNALE..................................................................5 2.6 KUIDAS EEMALDADA MUSTUST?....................................................................5 3.PUITPINNAD..........................................................................................................................5 3.1 TÖÖTLEMATA PUITPINNAD...............................................................................5 3.2 PUITPINNA OMADUSED..........................
Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes.
Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla
=> kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist
hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
! 6. Peritsentriolaarne aine, selle roll ja selle defektsusega seotud patoloogiad (nimeta 3). (Б43) 26 ! Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist (9 mikrotuubulite tripletti) ning neid ümbritsevast peritsentriolaarmaterjalist (PCM). PCM on amorfne proteiinimass, mis sisaldab vabu tubuliini alaühikuid, PCM-1, peritsentriini ja nineiini. PCM tagab tsentrosoomi õige struktuuri (tsentrosoom koosneb paljudest eri valkudest) ja funktsiooni (mikrotuubulite kinnitumine tsentrosoomile, ripsmete moodustumine jne). Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga. Viimasel juhul sünteesitakse ebanormaalselt lühikest peritsentriini valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama
Riskitegurid Röövloomad Organismi haigused Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon )
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav
Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus. Märklauaks immuunsüsteemi rakud. Genoomil mRNA struktuur. Viiruse paljunemise etapid: 1. viiruse kinnitumine raku pinnale 2. sisenemine rakku 3. kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad rakku, 4. valkude süntees ja genoomi paljundamine, 5. viirusosakeste kokku panemine, 6. väljumine rakust Tunda ära paljunemise kirjeldusest, milliste genoomidega on tegu: RNA miinussuunaga üheahelaline- enne tuleb sünteesida vastasahel ja siis translatsioon Plusssuunaga üheahelaline- Translatsioon kohe RNA- sünteesitakse DNA
Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere piirkonnaga Dekoratiivliigid Akvaariumites, tiikides kasvatavavad kalad, taimed, selgrootud Üks kõige enam kahju tekitanud võõrliik- rohevetikas Sihilikud loodusesse laskmised Kalade toidubaasi parandamine Töönduslikud või harrastuspüügi kalaliigid, vähilaadsed Toiduks tarvitatavate organismide kaubandus Kalad, limused, vähilaadsed Kaubandusliikidega tahtmatult kaasnevad liigid Kalandus Kinnitumine kalapüügivahenditele Kaaspüük töönduslike kaladega Võõrliikide mõjud Liikide levimine uutesse asupaikadesse mõjutab alati kohalikke ökosüsteeme. Võõrliigi ökoloogiline mõju on suurim kui ta esindab uut funktsiooni. Bioinvasioone peetakse üheks neljast suuremast ohust maailmameredele (ülejäänud kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt tulev reostus ja elupaikade hävimine). Ökoloogilised mõjud Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne)
Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber ) Sünoviaalpaunad ( kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes ) Kõõlusetuped ( üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber ) 60. SELJA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine funktsioon Lülisambasirgestaja Ristluu tagumine pind, Pikimlihas – Selja sirgeks ajamine niudeluuhari ja rindkere – ristluult koljuni nimme sidekirme Niude- roidelihas – kaela keskosani.
Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber ) Sünoviaalpaunad ( kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes ) Kõõlusetuped ( üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber ) 60. SELJA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine funktsioon Lülisambasirgestaja Ristluu tagumine pind, Pikimlihas – Selja sirgeks ajamine niudeluuhari ja rindkere – ristluult koljuni nimme sidekirme Niude- roidelihas – kaela keskosani.
intraplasmaatilised. Sulundid võivad esineda üksikult või hulgaliselt, olla suured või väikesed, ümarad või ebakorrapärased, atsidofiilsed (eosiiniga värvimisel punakad) või basofiilsed (hematoksüliiniga värvimisel sinised). Intratsütoplasmaatilised inklusioonid paramükso- ja rabdoviirustel. Mõned viirused (koerte katku-, sigade tsütomegaloviirus) produtseerivad nii intranukleaarseid kui ka intraplasmaatilisi inklusioone. Hemadsorptsioon Hemadsorptsioon on erütrotsüütide kinnitumine teistele rakkudele, eriti viirusega infitseeritud rakkudele. Transformatsioon Infitseeritud rakkude transformeerumise puhul rakud ei hävine, vaid omandavad paljunemisvõime. Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Infektsiooni tüüp Muutused rakus Virionide Viirused produktsioon Tsütotsiidne Morfoloogilised Jah Alfaherpesviirused, muutused rakus Enteroviirused,
Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased. Hall lepp on külmakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem teeb ta oma langevate lämmastiku rikaste lehtedega mullastiku veelgi paremaks
Rasedus Inimorganismi areng algab viljastumise hetkel enamasti munajuhas, kui ühinevad naise munarakk ja mehe seemnerakk. Rasedust on võimalik määrata juba 2 päeva pärast. Viljastatud munarakk liigub emakasse umbes 6-7 päeva. Jõudes emakasse kinnitub embrüo emakaseinale, kusjuures kinnitumine võtab aega 4-6 päeva. Pärast pesastumist moodustub platsenta ning luuakse ühendus ema vereringesüsteemiga, tagamaks embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabanööri soonte kaudu. Esimesel külastusel naistearstile tehakse rasedale naisele vereproov, uriiniproov,
Väikseim geenide arv on 3, suuremad üle 1000. Toimelt jagunevad: 1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke.
Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilastele huvi pakub ja nad kuulama panevad ning vähem nendest probleemidest, mis jätavad klassi ükskõikseks. Operantne tingitus annab teadlikule õppejõule õpilaste üle suured manipuleerimisvõimalused käitumise kujundamises/reguleerimises. Siiski ei tohiks sellega liiale minna, kuna liigne reguleeritus automaatse käitumiseni, võib saada eneseregulatsioonivõime kujunemise takistuseks. Õpitud teadmiste kinnitumine toimub kõige paremini, kui pärast õige käitumisviisi kujunemist tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Sellist põhimõtet kasutatakse mitte ainult koolides vaid edukalt ka väljaspool õppeasutusi (vaata Mõtisklused ja küsimused - miks jälle mängupõrgu) Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada
valendik) 2. Mineraliseerimata ladestused · Pelliikel (hambaemaili kile) · Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) · Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp,
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen
blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti
Mustusega halveneb: Kvaliteet Turvalisus Hügieenilisus Pindade väljanägemine Tekib: Ümbrus (väljast toodud pori) Õhk Ehitise kasutamine Inimesest endast (kõõm, riidetolm, juuksed, karvad) Liigitus: Keemiline: mineraalne (liiv, pori, veesete, paberitükid) Orgaaniline (rasv, veri, uriin, mikroorganismid) Kinnitumine: Lahtine (praht, liiv, pori, vesi, karvad) Kinnitunud (nõgi, kuiv pori, rasv) Sööbinud (veesete, lubi, rooste, katlakivi, vaha, plekid) Määrduvad pinnad: Karedad Pehmed Staatilise elektriga Märjad rasvased Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusainete valik Mustuse liigist oleneb puhastuse meetod
3 Picea pungens ' Maigold'- leitud 1988. Saksamaalt. Kevadel puhkevate noorte võrsete okkad on 2nädala vältel kuldkollased, hiljem muutuvad okkad rohelisteks. Võib kasvada 30 aasta jooksul kuni 3m kõrguseks ja 3m laiuseks . Pildid torkav kuusk 1. 2. 3. 4. 5. 1 - võrsed; 2 - käbid; 3 - okaste kinnitumine puidutaolisele näsale;4.neljakandilised okkad lähivaates; 5 - torkava kuuse vormid 4 KASUTATUD KIRJANDUS: 1.Raamat 'Euroopa puud' 2.www.google.ee 3.Konspekt dendroloogiast ( aianduseriala) 5 SISUKORD: Sissejuhatus 1 Torkav kuusk liigikirjeldus ja sordid 2 Sordid 3
metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
9. BAKTERIRAKU EHITUS [joonis] > Kinnitusniidid ehk piilid; > rakukest (kuju ja tugevus); > vibur (liikumiseks) > membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke); > rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid Tuumamembraan, tuumakesed, Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad, palju diploidseid lineaarseid kromosoome 1 haploidne rõngaskromosoom.
Suunda saavad viburiga liikuvad bakterid muuta viburit teistpidi pöörlema pannes (tumbling). Vastupäeva pööreldes liigub bakter sirgjhooneliselt edasi, aga kui vibur päripäeva tööle panna siis muudab bakter suunda. Libisev liikumine ja düüsid. Osad bakterid liiguvad lima eristamise kaudu düüsidest. Lima välja paiskamise õud paneb bakteri edasi liikuma. Düüsid on tünnitaoliste modustiste avad, mille kaudu bakter lima välja surub. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Bakterid kleepuvad tahketele pindadele piilide abil (v.a. IV piilid). Kinnitumine on bakteritele kasulik kuna tahketel pindadel on toitainete sisaldus suurem kui vedelikes, ja liikumine nõuab bakteritelt väga palju energiat. Lisaks ei saa kinnitunud baktereid vedelikega välja uhtuda. Biokile, selle teke. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide rollid.
nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu.
Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül Piilid kinnitumiseks (nt hammastele) , geneetilise info vahetamiseks Membraan Limakapsel kaitse , kinnitumine, koos hoidmine Tsütoplasma ja ribosoomid energia toomine, valgu süntees Vee tähtusus : · Kaitse (silmad, sülg, loode, liigesed) · Kindlustab siseelundite töö (lümfiringe , vereringe) · Hoiab ära ülekuumenemise (higistamine) · Stabiilsuse hoidmine ( temperatuur) · pH taseme tagamine (pH <7 on happeline) · Lahustiks (hüdrofiilne lahustub , hüdrofoobne ei lahustu vees) · Osaleb keemilistes reaktsioonides ( fotosüntees)
Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima. 7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO 2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3
ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu.
ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu.
tagajärjel. Põhjuseks võivad olla puudulik imendumine (nt mao resektsioon), suurenenud rauavajadus (raseduse ajal), raua kadu organismist (verejooks). 3.2. Megaloblastiline aneemia Vitamiin B12 või foolhappe puudusest tingitud kehvveresuse vorm. Vererakkude arenemine on häirunud ja tekivad megaloblastilisele aneemiale iseloomulikud suured punaverelibled ehk megaloblastid. Vitamiin B12 imendub peensoolest, imendumiseks on vajalik vitamiin B12 eelnev kinnitumine maos toodetava aine nn. sisemise faktori külge. Vitamiinivaegus tekibki peamiselt imendumishäirete tõttu (maooperatsiooni järgselt, peensoole haigused). Samuti võib põhjuseks olla laiuss. Vereanalüüsis on näha, et punaliblede hulk on langenud ja mõõtmed suurenenud. 3.3. Hemolüütiline aneemia tekib erinevatel põhjustel. Tegemist on punaliblede enneaegse lagunemisega. Aneemia tekib siis kui punaliblede lagunemine on suurem, kui nende tootmine luuüdis. Erütrotsüüdi
tuumas, koosneb peenetest filamentidest. Säilitab raku väliskuju ja aitab tagada organellide paigutuse raku sees. Ta tagab ka raku liikumise ja struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete, mikrohattude liikumise. 11. Mikrotuubul ehk ripse Tema ülesandeks on rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine). Ripsmete ja viburite liikumine. Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal. Raku kuju muutus ja liikumine (migratsioon). Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 12. Tsentrioolid koosneb 9 ringikujuliselt paigutatud mikrotuubulite kimbust, milles igas on 3 torukest. Paiknevad tuuma läheduses Koosneb kahest torujast kehakesest On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga tsentrosfääriga
2. Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat. 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 34. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Taimeraku kestas on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku kesta tugikomponendi moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku
oluline osa mulla kujundamisel, osalevad keem. elementide C,O,N,F, S looduslikes ringetes. Viiruste ehitus. Ei saa uurida mikroskoobis.DNA-viiruste hulgas vaid 1 DNA molekul; RNA- viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli. Peremeesrakkudest väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid.Annab kuju.Ümbris enamasti moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist.Paljunevad lüütilise või lüsogeense elütsükliga.Lüütiline:viiruse kinnitumine raku pinnal nukleiinhappe sisenemine rakkunukleiinhappe kopeerimineuute viirusosakeste kokkupanemineviirusosakesed väljuvad, rakk hukkub.Lüsogeenne : bakterofaagi kinnituminenukleiinhappe sisenemine rakkunukliinhappe seostumine kromosoomiga.Viirusosakesed on kas keraja,hulktahuka või silindrilise kujuga. Heterotroofid on organismid, kus eluks vajalikud orgaanilised ained hangitakse väliskeskkonnast.Näiteks seened,vihmauss,loomad,inimesed,protistid,bakterid.
replikatsioonigeenid(kindlustavad viiruse genoomi paljunemise e RNA v DNA paljunemine) 3. Struktuurgeenid (samal ajal hakkavad tööle ja nende alusel toodetakse viiruse kapsiidi valke, kindlustavad viirusvalkude sünteesi) · VIIRUSE PALJUNEMISE ETAPID · Kaks võimalust lüütiline tsükkel või lüsugeenne tsükkel tuleb töösse pildina, peab ära tundma · Lüütiline tsükkel 1.ja2. Nakatumine viiruse kinnitumine peremeesraku membraanile, DNA süstimine peremeesrakku 3. Genoomi tekkimine 4. DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb · · Lüsogeenne tsükkel Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine. 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks
T-faagide saba keskel on helikaalse ehitusega toru, mille kaudu DNA pääseb rakku.Toru on ümbritsetud helikaalse tupega, mis on võimeline kokku tõmbuma. Tupe peapoolne ots on ühendatud kaelusega ja teine ots basaalplaadiga. Basaalplaat on 6-nurkne, igas nurgas on nõel (pin). Saba pikkus on konstantne. Basaalplaadilt algavad ka 6 sabakiudu. Sabakiud tunnevad ära raku pinnal olevaid faagi-spetsiifilisi retseptoreid. Erinevad T- faagid tunnevad ära erinevaid retseptoreid. Faagi kinnitumine rakupinnale sabakiududega on pöörduv protsess. Seejärel toimib kinnitumine basaalplaadi nõelte abil, mis on pöördumatu. Basaalplaat lõhub rakukesta basaalplaadis sisalduva lüsosüümi toimel. Plaadis toimuvad konformatsioonilised muutused ning ta avaneb DNA väljutamiseks. ATP-d tarbiv tupe kontrakteerumine surub faagi pead basaalplaadi ja kiudude suunas. Saba südamikus olev toru läbib rakukesta, kuid mitte rakumembraani ning valkkatteta DNA siseneb läbi rakumembraani
metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
Meioosi etapid 0. Interfaas ● DNA materjali kahekordistumine ● Tsentrioolide kahekordistumine Meioos I (1 → 2) 1. Profaas I ● Moodustuvad kääviniidistik ja tuum ● Tuumakesed lõhustuvad ● Kromatiinist moodustuvad kahekromatiidilised kromosoomid ● Toimub kromosoomide ristsiire (homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdseid osi) 2. Metafaas I ● Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ● Kääviniitide kinnitumine 3. Anafaas I ● Kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele 4. Telofaas I ● Toimub tsütokinees, tekib 2 tütarrakku (milles on veel diploidsed e. kahekromatiidilised kromosoomid) Meioos II (2 → 4) dna replikatsiooni siin ei toimu. 1. Profaas II ● Tsentrioolid liiguvad poolustele ● Moodustub kääviniidistik. 2. Metafaas II ● Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. ● (...) 3. Anafaas II
komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 9. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin
Kokkide agregaadid Pediococcus on piimhapebakter ja õllesaastaja Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Stafülokokkide agregaadid on ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Staphylococcus aureus naha pinnal. Näha ka karva kinnitumine nahale ja mahakoorunud naha epiteelirakud karva juure lähedal. S. aureus on tüüpiline nahamikroob, kes põhjustab ka nahamädanikke ja vistrikke. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Pulkbakterid ehk batsillid B. thuringensis Escherichia coli ehk soolekepike Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Eosest areneb eelleht ja sellest noor taim. Kollad, osjad ja sõnajalad aga erinevad võsu poolest. Osjadel on lülilised, õõnsate sõlmedega varred. Lehed on neil taandarenenud. Fotosüntees toimub osjadel rohelistes vartes. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega. Sõnajalgadel on suured liht- või liitsulgjad lehed, mis kasvavad välja risoomidest. Sammaltaimed Juured puuduvad, neid asendavad risoldid, mille ülesandeks on kinnitumine mulda ja vee hankimine. Enamikul sammaltaimedel on varred ja lehed, kuid puuduvad risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud).
Ovulatsioon on spontaanne ega nõua kopulatsiooni. Innaaeg ja poegimise täpne aeg varieeruvad areaali piires: lõunas detsember-jaanuar, keskpiirkondades jaanuar-veebruar, põhjas veebruar-aprill (Eestis enamasti aprill). Poegimisajal isased võitlevad. Isasloomadel on sigivustsükkel. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Kopulatsioon kestab tavaliselt 1520 minutit. Viljastatud munaraku kinnitumine toimub 1014 päeva pärast edukat paaritumist. Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid varieerub vahemikus 4956 päeva. Pesakonna
ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge
Maksa ja neeru kuuluvad), pigmentinklusioonid (melaniin, lipofustsiin, rakkudes peamiselt hemosideriin) (ka veri, luuüdi naha fibroplastides) *Tsütoskelett Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne). Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud.
annaabi.ee 
