Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud:
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset
AlustaSõitu - Nupp, millega saab alustada võidusõitu pärast igat panustamiste vooru. LõpetaMäng - Lõpetab mängu suvalisel ajahetkel. Globaalsed muutujad: Auto1MaxKiirus - Näitab esimese auto maksimum kiirust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Auto2MaxKiirus - Näitab teise auto maksimum kiirust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Auto3MaxKiirus - Näitab kolmanda auto maksimum kiirust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Auto1Kiirendus - Näitab esimese auto kiirendust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Auto2Kiirendus - Näitab teise auto kiirendust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Auto3Kiirendus - Näitab kolmanda auto kiirendust, leitakse enne igat sõitu uus väärtus. Võitja - String võitja nimega. VõiduSumma - Summa mille võrra mängija raha pärast panustamise vooru ja sõitu muutus. Boolean VõitjaOlemas - Kontrollib kas sõidu jooksul on võitja leidunud. Ehk omandab True väärtuse kui keegi üle
ajavahemikes erineva pikkusega teed. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust ja hetkkiirust. 19. Milline liikumine on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtlaselt muutuva liikumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirendust. 20. Mida näitab keha kiirendus? Keha kiirendus näitab keha kiiruse muutumise kiirust. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis võrdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. m a - kiirendus 1 2 s v - v0 m a= v - keha lõppkiirus 1
1) Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud a) Lõunasse b) Läände c) Alla d) Üles 2) Keha kiirendus on tingitud a) Keha inertsist b) Teiste kehade mõjust sellele kehale c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab
See kiirus väljendub seal, kui kaua soojast-külma v vastupidi temperatuur liigub. 2.näide: Järvele jää tulemise kiirus. Kui tuleb talv siis hakkab vesi jäätuma. Kiirus väljendub seal, kui kiiresti jäätub üks järv , oja,jõgi vms. Seda saab panna kirja panna sekundites, tundides kui ka kuudes. Kiirendus- Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus , mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N .SI-süsteemi mõõtühik W vatt . 3. Elastusjõud- esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Gravitatsioonijõud- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende
Keha vaba langemine Õhu takistuse puudumisel liiguvad kõik vabalt langema lastud kehad maa poole ühesuguse kiirendusega. Seda kiirendust tähistatakse tähega g ja seda nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskus kiirenduseks. Maal on selle kiirenduse suuruseks g= 9,8 m/s2 teiste taevakehade raskuskiirendus on sellest erinev. Vabalt langeva keha kiirust arvutatakse järgmiselt : v= g*t v- lõppkiirus , t- aeg Vabalt langevat teepikkust arvutatakse järgmiselt : h= gt2/2 h- teepikkus Ülesanne. Arvuta vabalt langeva keha kiirus 1,5 sekundit pärast lahti laskmist. t- 1,5 sek v=g*t
Väga levinud kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto kiiruse muutuse, vahetu kokkupõrge, käivitab see vooluahela, mis avab turvapadjad. Kui minna natuke lihtsamaks küsimusel kuidas, siis võib öelda, et arvutatakse Newtoni teise seaduse alusel seotud jõud, mass ja kiirendus väga lihtsa võrrandi kaudu F=m*a ehk jõud=mass*kiirendus. Seega mõõdab kiirendusandur kiirendust arvutades kiiruse muudu jooksul, mõõtes jõudu. Piesoelektrilised muundurid mõjuvadki otse jõu võrrandist Piesomuundureid saab kasutada dünaamiliste (ajas muutuvate) jõudude mõõtmiseks (kuni 104N) ja kiirenduste (kuni 1000 g) mõõtmiseks vahemikus 0,5 kuni 100 Hz. Kui kasutatakse täiendavalt ühte või kahte integreerivat elementi, siis võib mõõta liikumisparameetreid: kiirused või аmplituute.
Füüsika kordamine Mõisted: Liikumine keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul Punktmass keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektor joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V...
Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest ja võimaldab keskenduda välja kuju uurimisele. Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud on jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. a sisaldab endas kehade poolt põhjustatud kiirendust m a = Ftavaline + Fi ja taustsüsteeemi kiirendust 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal aga on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaaluta olek on ilma toeta kukkumine. Ülekoormus tekib kui tugi liigub kiirendusega. Fr = m g
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on
pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Nii võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Vaba langemise kiirendust nim. ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. Seisuhõõrdumisjõuga on tegemist siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.
seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
ProDiags ESP süsteemi andurid ja täiturseadised ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot: - Millises suunas tahetakse autot juhtida? - Millises suunas liigub auto tegelikult? Esimesele küsimusele saadakse vastus rataste pöörlemissageduse anduritelt ja rooliratta pöördenurga andurilt (tavaliselt HALL või optiline andur). Teisele küsimusele vastuse saamiseks mõõdetakse auto pikisuunalist ja külgsuunalist kiirendust. Kui auto tegelik liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see tähendab, et auto on hetkel ala- või ülejuhitav, sekkub auto juhtimisse ESP süsteem. - Alajuhitavuse korral (auto püüab liikuda otse) pidurdatakse tagumist kurvi seespoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. - Ülejuhitavuse korral (auto püüab hakata pöörlema ümber oma püsttelje) pidurdatakse esimest kurvi välispoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti.
milles milles h=lõppkõrgus, h=algkõrgus ja t=aeg. 1000=39,045-9,8*t²/2 t²=76090/9,8 t=88,1 s Vastus = 0+9,8*88,1= 863,38 km/h 2. Kui suur oleks olnud langemise kiirus Felix Baumgartneril 1 km kõrgusel Marsi pinnast, kui teised lähteandmed jääksid samaks? Marsil on vabalt langevad keha kiirendus 3,72 m/s². Seega selleks, et teada saada F.Baumgartneri kiirust Marsil pinnal, tuleb andmed samaks jätta, aga muutma kiirendust. 0+3,72*88,1=327,7 Vastus = 327,7 km/h Kasutatud materjalid: · http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/kokkuvtlik-kordamine-8-klassi-fsika-2-osa · http://www2.laps.ee/fyysika/10kl/02_Mitteyhtlane_liikumine/01_Kordamine_kiirendu s.pdf
Sirgjoonelisel liikumisel on keha kiirus suunatud alati piki trajektoori. Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Trajektoori puutuja on sirge, mis on antud punktis raadiusega risti. Kiirus on suunatud piki puutujat risti raadiusega. Kiirendus on kiirusvektori muudu ja selleks kulunud ajavahemiku jagatis. Ringjoonelisel liikumisel esineb (suunamuutustest tingitud) kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirenduseks (ak) nimetatakse suunamuutusest tingitud kiirendust, kuna ta on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti. Ringliikumise perioodiks (T, s) nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Ringliikumise sageduseks (f; Hz) nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. = l/r = /t = v/r ak = v²/r = ²r t = / T = 2/ f = /2 = 1/T pöördenurk (rad) l kaarepikkus r raadius nurkkiirus (rad/s) t aeg (s) v joonkiirus, keha kiirus (m/s) ak kesktõmbekiirendus
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule.
ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti,mis ütleb igale rattale täpselt millal , kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee , vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi,et mõõta näiteks sõiduki kiirust,piki ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust . Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks viisil. 8. Tavaline vedrustus · Sellise varjandi korral ei ole amortisaator osa vedrusüsteemi kandestruktuur ,ehk vedru ja amortisaator on eraldi. 9. MacPherson vedrustus ehk küünalvedrustus 10.
Raskeveokitel kasutatakse tavaliselt 100hambulist impulssratast (samuti on kasutuses ka 80hambulised rattad). Kiiruseandus koosneb mähisest ning selle sees asuvast püsimagnetist. Anduri lähedal pöörlevimpulsratas tekitab anduri mähises vahelduvvoolu mlle sagedus sõltub ratta pöörlemiskiirrusest. Elektrooniline juhtplokk (ECU) Elektrooniline juhtplokk muudab kiiruseandurite poolt saadud signaalid ratta pöörlemiskiiruseks samuti kontrolliib ratta kiirendust ning aeglustust. Juhtplokk koosneb neljast reguleerimis kanalist , mis omakorda koosnevad neljast ahelast. Sisend- pea, juhtumis ja truvaliseuse ahel. Sisendahelas töödeltakse andurite poolt saadud signaale. Peaaahel koosneb mikrokiibist (16biy) kus võrreldakse kõik saabuvaid impulssignaale omavahel.
-Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suhtes liikumist uuritakse, jäigalt koordinaat telgede süsteem, mida nim taustsüsteemiks. Kui keha asend valitud taustsüsteemis ei muutu, siis keha on selle taustsüsteemi suhtes paigal. -Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks. -Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks. -Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel. -Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga samal sirgel!) -Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga risti!)
Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga. Seda liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendust saab arvutada jagades kiiruse muudu (lõpp- ja algkiiruse vahe) muutumise ajaga. Kiirenduse tähiseks valemites on a ja mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.
, arvutus valemid ja ühikud ja nende seos. Pöörlemisperiood on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse 1 täispööre. T = 2/ ; T = t/n ühik : 1s Pöörlemissagedus-on ajaühikus tehtud pöörete arv. f=1/T Ühik: 1Hz 6.Mis on kesktõmbekiirendus,kuhu ta on suunatud ja selle arvutamine. Kiirendus on alati suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti, seepärast nim. antud kiirendust kesktõmbekiirenduseks. Vk = v²/r Ühik: 1m/s² 7.Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine,kus keha läbib tasakaaluasendi kord ühes,kord teises suunas kindla ajavahemiku järel. 8.Mis on : Hälve-võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nim. selle keha hälbeks. Amplituud-suurimat kaugust tasakaaluasendist e. maksimaalset hälvet nim. Amplituudiks. 9.Mis on võrkeperiood ja võnkesagedus, ühik ja omavaheline seos?
Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul
2. Defineeri radiaan Üks radiaan on nurk, mis saadakse raadiuse pikkusega kaare otspunktide ühendumisel ringjoone keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus Näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4. Sageduse definitsioon, valem+selgitus Näitab mitu täisvõnget teeb keha ühes sekundis. f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg)
81 km := 1.01 v1 := 90kph i4 i5 1 0.3 = 0.713 r m v0 := 0 2 FL := 0.5 q cd A v + v0 ( ) = 310.649 N Fw := FRo + FL = 531.201 N Pw := Fw v = 13.28 kW P - Pw m a := = 1.549 v km M 2 s 4. Uurin, kuidas mõjutab sõiduki kiirendust liikumiskiirus 2 kg v0 := 1kph , 2kph .. 50 kph v1 := 90kph A = 2.068 m cd := 0.36 q = 1.202 3 m ( )
on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = jõud ; m = mass ; Sl ühik 1 m/s2 Kui keha liikumine muutub, siis saab seda iseloomustada muutumise kiirusega. Seda saab iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub kiirus mingi ajaühiku vältel, seda nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse aeglustumiseks. Kiirendust arvutatakse jagades kiiruse muudu ehk lõpp- ja algkiiruse vahe muutumise ajaga: a = kiirendus ; v = lõppkiirus ; v0 = algkiirus ; t = aeg ; Sl ühik m/s2 Newtoni III seadus: kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku. Mõjule kaasneb sama suur vastumõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik on njuuton ehk 1N. Mehaaniline töö on liikumise muutumine vastastikmõju puhul. Kui liikuva keha
47m (Kristiina Pärn) ja poiste rekord on 6.74m (Sven Filatov) 5 Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Kettaheide koosneb neljast faasist: hooliigutused, pööre, äraheide ja heitja tasakaalustamine. *Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. *Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. *Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu. *Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Jürgen Schultile (Saksa DV) tulemusega 74.08m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Gabriele Reinschile (Saksa DV) tulemusega 76.80m.
juga ja prdvrdeline massiga; valem - a = F/m Kiirendus sltub just. GRAVITATSIOONIJUD Newtoni gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis on vrdeline nende masside korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G thendab gravitatsioonikonstanti. RASKUSJUD Raskusjud on jud, millega Maa tmbab enda poole tema lhedal asuvaid kehi. Kik kehad langevad vabalt hesuguse kiirendusega. Vaba langemise kiirendust nimetatakse ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. F = mg Kui raskusjud mjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mjutab keha teisi esemeid. Kaalu this on P. Kui keha on paigal vi liigub htlaselt, on kaal vrdne raskusjuga. Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu
liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga. Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendust saab arvutada jagades kiiruse muudu (lõpp- ja algkiiruse vahe) kiiruse muutumise ajaga. Kiirenduse tähiseks valemites on a ja mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Kui katseliselt uurida, kuidas erineva tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Kehad on erinevad. Mõne keha liikumist on teistega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema
KRK asukoht sõltub keha segmentide raskuskeskmete asukohtadest. Muutub keha asendit muutes - Inertsmoment – inertsi mõõt pöördliikumisel pöörlemistelje suhtes (I=kg*m2) 2. Jõud - kehade vastastikuse mõju mõõt kulgliikumisel. Väljendub keha massi ja sellele antava kiirenduse kaudu F=m· a. Jõumoment kajastab jõudu pöördliikumisel. Jõuimpulss on jõu hulga mõõt ajas. Jõud jagunevad: I 1) staatililsed- jõud mis on tasakaalustatud teis(t)e jõu poolt ja ei kutsu esile keha kiirendust vaid tema deformatsiooni 2) dünaamilised- põhjustavad nii kiirendust, kui deformatsiooni II 1) Liikumapanevad jõud – jõu mõju ja liikumise suund ühtivad, liikumiskiirus suureneb 2) Pidurdav jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on vastupidised, liikumiskiirus väheneb 3) Neutraalne jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on risti, liikumiskiirus ei muutu, kuid muutub suund III 1) Sisemised – iseseisvalt ei rakendu KRK’sse ning saavad muuta vaid segmentide vahelisi
Vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis ehk õhutühjas ruumis. Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega. Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine ja siin kiirendus ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole samatugeva jõuga. Et eristada vaba langemist teistest kiirendustest, siis vaba langemise kiirendust kutsutakse raskuskiirenduseks ja seda tähistatakse tähe a asemel tähega g ning see on suunatud alati alla Maa keskpunkti poole. Raskuskiirendus sõltub taevakeha poolt tekitatud raskusjõust ning keha asukohast taevakeha pinna suhtes. Seega, mida kõrgemal asub keha taevakeha pinnast, seda väiksem on raskuskiirenduse väärtus. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: Maapinna lähedal ekvaatoril on see 9,78 m/s 2, poolustel 9,83 m/s2.
muutumatu, 4-mõõtmeline ruum. Näitena saab tuua saja meetri pikkuse kosmoselaeva, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. · Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. · Võtame vaatluse alla kosmoselaeva. Kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. · See iseenesest ei ole veel kuigi revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille
Direct3D on saadaval ainult Microsoft erinevatele Windowsi operatsioonisüsteemidele (Windows 95 ja kõrgemad) ning on aluseks graafikale API Xbox ja Xbox 360 konsoolide süsteemides. Direct3D-d kasutatakse kolmemõõtmelise graafika renderdamisel seadetes, kus selle esitlus on oluline, nagu mängud. Direct3D võimaldab rakendusi töötama täisekraanil, mitte aknas kinni olevana, kuigi nad suudavad ka töötada aknas kui see on nii programmeeritud. Direct3D kasutab riistvara kiirendust kui see on kättesaadav graafikakaardil, võimaldades riistvara kiirendus kogu 3D renderdamist torujuhtme või isegi, vaid osaliselt kiirendusel. Direct3D paljastab graafika arenenud võimed 3D graafika riistvaral, sealhulgas ka z- puhverdamine, anti-aliasing, mipmapping ja nii edasi. Integratsioon teiste DirectX tehnoloogiatega võimaldab Direct3D-l esile tuua selliseid jooni nagu näiteks video kaardistamine, riistvara 3D renderdamist. Direct3D on 3D API
31.Mida nimetatakse joonkiiruseks? - Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku kohta. Tähis: v [1 m/s] 32.Mida nimetatakse pöörlemissageduseks? - Pöörlemissagedus on täispöörete arv ajaühiku kohta. Tähis: 𝜈 (nüü) [1 Hz] (nüü) [1 Hz] 33.Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks? - Pöörlemisperioodiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub 1 täisringi läbimiseks kulunud ajaga. Tähis: T [1 s] 34.Iseloomusta kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. - Kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõverkeskpunkti poole. Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju
Ioonid [M+H]+ , [M-H]- , [M+Na]+ jne · Väga pehmed tingimused. · Iseloomulik on mitmelaenguliste ioonide teke. [M+nH]n+ Nt instrument, mille maksimaalne m/z on nt 3000 võimaldab uurida 100 000 Da massiga molekule. · Ioniseerumise protsess on tihti segane Ioniseeruvuse ennustamine raske. Magnetsektoriga massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. Mis on laetud osakese kineetiline energia pärast kiirendust ja magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele? Lähtume asjaolust, et kineetiline energia on pärast kiirendust kõikidel ioonidel sama. Kuna kõik ioonid omavad ühte ja sama kineetilist energiat, siis suurema massiga ioon liigub väiksema kiirusega ja väiksema massiga ioon siis vastupidi suurema kiirusega. Sellest tulenevalt hakkavad magnetvälja sattunud laetud osakesed liikuma mööda ringjoont nii, et suurema kiirusega ioonid liiguvad suurema
Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu
Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus).
¼ korda pii, teine võnkumine on pii/2 esimesest võnkumisest ees. Infraheli- 0-16 hz Kuuldav heli- 16-20 000 hz Ultraheli- Suurem kui 20 000 Hz Pendel- võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Matemaatiline pendel-venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass. Võnkumist põhjustab raskusjõud koos niidis tekkiva tõmbejõuga. Lihtne määrata vaba langemise kiirendust. VALEM VIHIKUS VÕI ÕPIKUS. Vedrupendel- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Võnkumist põhjustab elastsusjõu ja raskusjõu resultant. VALEM VIHIKUS. Füüsikaline pendel- suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Sõltub keha kujust, massist, kinnistuskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. VALEM ÕPIKUS. Resonants- nähtus, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise
Üheks uueks ohtlikuks alaks peetakse "laavalaudumist". Sõidualus sarnaneb lumelauaga, kuid on tehtud kuumust kaitsva materjaliga. Laavalaua juurde kuulub ka igale võistlejale mõeldud kombinesoon, mis on samuti kuumakindel. Võistlus toimub 800 meetri pikkusel distantsil, kus on lubatud ka kasutada nö DRS-i. Seda saab aga võistluse jooksul koguda, kui toimub laavalaua ja laava vaheline hõõrdumine, mis tekitab energiat. Energia rakendatakse kui kiirendust nagu autodel. Ohtlikuks muudab võistluse aga see, et kui laualt kukud, oled sa tulikuuma vedela massi sees ning suurt lootust sealt pääseda ei ole, sest kombinesoonid on küll kuumakindlad ja kaitsevad pritsmete eest, aga laavaga kokkupuutumisel ei ole kaitse piisavalt tõhus. Sellest hoolimata on ala sportlastele väga meeltmööda: võistlemine ekstreemsetes oludes tekitab adrenaliini ja põnevust. Kõige vastupidavamaks alaks on võistlus, mida nimetatakse rahvasuus Üks Päev
tähesüsteeme ning on osaline tähtede arengus sünnist kustumiseni. See mõjub isegi valgusele ning moonutab kaugete objektide kujutisi teleskoobis. Ilma gravitatsioonijõuta poleks galaktikaid, musti auke, Päikest, Maad ega ka meid. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsiooni-kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Teades nüüd, et vabalt langeva keha kiirendus on , saame Newtoni II seadusest seda kiirendust tekitava jõu ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb, sest valemis (2.15 ) tuleb Maa raadiusele liita ka kõrgus maapinnast h: Seda
ajaga. Seda tuleb arvestada algkiiruse valemis ning loomulikult ka algasukoha (z-koordinaadi) valemis. Rehkendage. Vastus peaks olema: Muuseas - neid valemeid on väga lihtne kontrollida. Pange lõppvastusesse algandmetele vastavad ajamomendid, rehkendage asukohad ning kiirused ning vaadake, kas algandmed ikka välja tulevad. Kui mitte, hakake viga otsima. Loomulikult saab neid ülesandeid "edasi arendada". Nii kiirust kui kiirendust saab panna algandmetesse mooduli ja nurkade kaudu; kiirenduse võib anda tangentsiaal- ja normaalkomponendiga. Või pakkuda nurka kiirusvektori suhtes... Eks proovige. Ja nagu nägite, oli varasemas tekstis üsna mitu viga. Võib-olla on neid veel... 3
M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2 Newtoni teise seaduse põhjal saab punktmass kiirenduse, mille mooduliks on Fg GM a= = . (4.3) m ( R + h) 2 Sellist kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks ja tähistatakse tähega g. Seega avaldub vaba langemise kiirendus GM g= , (4.4) ( R + h) 2 kus M on taevakeha mass, R taevakeha raadius, h proovikeha kaugus taevakeha pinnast. Siit valemist järeldub, et vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Katseliselt tõestas selle
sütikust, mõnikord süttisid nad liiga kiiresti ning põletasid süütaja. Tänapäeval kasutatakse kütuse süütamiseks elektrit. Elektri mõjul kuumenev traat läbib kütust põlemiskambris ning tõstab kütuse temperatuuri põlemistemperatuurini. Tahkekütuserakettidel on alumises osas reaktiivdüüs, mille kaudu voolab välja põlemisel tekkinud gaasi. Düüsi kitsamat osa nimetatakse "kurguks". Düüsi eesmärk on suurendada põlemisel tekkinud gaasi kiirendust ning seeläbi suurendada survet. See toimub siis, kui reaktiivdüüsi ava, mille kaudu gaas väljub, kärbitakse. Selleks, et veenduda, kuidas see toimib, võid sa teha lihtsa katse voolikuga, mille avause suurust saab muuta. Kõigepealt lase veel niisama voolata. Vaata, kui kaugele vesi pritsib ning katsu käega survet.
aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. Kaksikute paradoksi all tuntakse lugu kaksikutest, kellest üks käis pea valguse kiirusel liikudes kosmosereisil, teine aga mitte. Taas kokku saades on kosmoses käinud kaksik noorem.Sellest sõltuvalt on aegruum kõver. Tuues oma mängu ka kiirenduse avaldas Einsteini 1916 aastal teooria sai nimeks üldrelatiivsusteooria. Näitena võiks taas kosmoselaeva kasutada: kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. Iseenesest ei ole see veel revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Sedasama kõverust tajumegi me gravitatsioonina. Kui kosmosesse reisinud kaksik peaks õnnetul kombel mustale augule liiga lähedale sattuma,
Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud. F= Njuuton / N m= kg a= m/s2 Protsessid ja olekud Olek e. Seisund- (mitmest) objektist koosnevat süsteemi kindlal ajahetkel. Protsess- Objekti oleku muutus. Töö- füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi. Töö= Jõud x teepikkus, ehk A=F x s Ühikud. A= dzaul/ J F= Njuuton/N s= m Kineetiline ja Potesiaalne energia Kineetiline energia- kehade liikumisoleku energia. Näiteks sõitev auto, lendav püssikuul
v1 v2 ak P1 v1 P1 a v Joonis 2. Vektor ak =kujutab endast keskmist kiirendust punktide P1 ja P2 vahel, kusjuures t v = v 2 - v1 . Hetkkiirenduse a punktis P1 saame, kui laseme ajavahemiku läheneda nullile. Olgu punktis P1 hetkel t1 kiirus v1 ja punktis P2 hetkel t2 kiirus v 2 . Siis keskmine kiirendus selle aja jooksul on v 2 - v1 v ak = = t 2 - t1 t Hetkkiirenduse saame, kui laseme t läheneda nullile: dv a= q.e.d. dt Kiirusvektor oli suunatud piki trajektoori puutujat
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad.
Tänu elektroonika arengule kasutatakse paljudes autodes AC mootorit selle suurema kasuteguri ja kergema kaalu pärast. AC on väga usaldusväärne ja kuni sellel on ainult üks liikuv osa, võll, peaks see kestma terve sõiduki eluaja vähese või üldse ilma hoolduseta. 5 1.2. Mootorikontroller Elektriline sõidukikontroller on elektroonikapakett, mis asetseb aku ja mootori vahel, et kontrollida auto kiirust ja kiirendust, nagu karburaator teeb bensiiniga sõitvatel autodel. Kontroller muudab ka mootori pöörlemist ja mootori generaatoriks. Esimestes DC mootoriga sõidukites kontrollis sõiduki kiirust ja kiirendust lihtne muutuvtakistuse tüüpi kontroller. Sellega ammutati akust kogu aeg täisvõimsust. Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks
Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud. F= Njuuton / N m= kg a= m/s2 Protsessid ja olekud Olek e. Seisund- (mitmest) objektist koosnevat süsteemi kindlal ajahetkel. Protsess- Objekti oleku muutus. Töö- füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi. Töö= Jõud x teepikkus, ehk A=F x s Ühikud. A= džaul/ J F= Njuuton/N s= m Kineetiline ja Potesiaalne energia Kineetiline energia- kehade liikumisoleku energia. Näiteks sõitev auto, lendav püssikuul
Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes. Punkti relatiivseks kiiruseks nimetatakse punkti kiirust liikuva taustsüsteemi suhtes. Punkti relatiivseks kiirenduseks nimetatakse punkti kiirendust liikuva taustsüsteemi suhtes. Mida nimetatakse punkti kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumise kiiruseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes.
annaabi.ee 
