Kuidas asjad töötavad? - Pallid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

FÜÜSIKA LANGEMINE JA KOSMOS

Järelikult, mida suurem on õhutakistus, siis seda aeglasemalt keha allapoole kukub. Kui teraskuul ja udusulg kukutada üheaegselt maapinna poole keskkonnas, kus õhutakistus puudub, siis need liiguks maapinna poole samasuguse kiirendusega ja puudutaksid maapinda üheaegselt. Legendi kohaselt olevat aastatel 1564-1642 elanud Itaalia astronoom ja füüsik Galileo Galilei kukutanud viltusest Pisa tornist alla erineva massidega kuule, et uurida ja näidata, kuidas need maa peale jõuavad. See legend tegelikult ei vasta tõele, sest tol ajal ei olnud kellasid, mis nii lühikesi kukkumisaegu oleksid saanud täpselt mõõta. Arvatavasti ta veeretas tegelikult kuule mööda kaldpinda alla. Oma katsetel lükkas Galilei ümber vanakreeklaste arusaamise, et keha langemiskiirus sõltub tema raskusest. Galilei arvas, et kõiki kehasid tõmbab gravitatsioon ühesuguse jõuga, kui need pole kerged või kohevad, et õhk neid pidurdama hakkaks

Megamaailma füüsika

21

odt

10. klassi üleminekueksam

Ta oletas et jõud, mis hoiab Kuud selle orbiidil, on sama olemusega kui jõud, mis sunnib õuna maha kukkuma. Kõigi Universumi kehade vahel tõmbejõud (gravitatsioonijõud), mis on suunatud mööda masskeskmeid ühendavat sirget (joonis 7.1). Homogeense kerakujulise keha masskese langeb kokku kera keskpunktiga. Joonis 7.1. Gravitatsiooniline külgetõmbejõud kehade vahel. Teades, kuidas planeedid liiguvad, tahtis Newton kindlaks määrata, millised jõud nendele mõjuvad. Ülesande lahendus viis Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastamisele. Kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: . Võrdetegur G on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks G = 6.67*10-11 (N*m2)/kg2 (SI).

Füüsika

37

pdf

DÜNAAMIKA

seega jõuga - T1 , mida me joonise selguse huvides joonisele ei kandnud. Kaalu 17 väärtuse saame aga arvutada ülaltoodud valemitest. Erijuhul kui keha liigub ühtlaselt (a = 0) on kaal võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, üldjuhul aga mitte. NB! Tasub teada, et vanemates õpikutes mõisteti kaalu all kehale mõjuvat raskusjõudu ja sama võib leida ka mitmes kaasaegses õpikus. Seetõttu tasub iga raamatu korral selgeks teha, kuidas selle autorid kaalu käsitlevad. Näidisülesanne 13. Üle liikumatu ploki asetatud paela otstele on kinnitatud koormused massiga 1 kg ja 2 kg. Millise kiirendusega hakkavad koormused liikuma? Ploki mass, hõõrdumine plokis ja paela mass jätta arvestamata. Lahendus. Antud: Anname kaks lahendust, millest esimene on m1 = 2 kg üldine ja võimaldab lahendada ka teisi plokiülesandeid, teine aga lähtub lihtsatest m 2 = 1 kg

Füüsika

37

pdf

DYNAAMIKA

seega jõuga − T1 , mida me joonise selguse huvides joonisele ei kandnud. Kaalu 17 väärtuse saame aga arvutada ülaltoodud valemitest. Erijuhul kui keha liigub ühtlaselt (a = 0) on kaal võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, üldjuhul aga mitte. NB! Tasub teada, et vanemates õpikutes mõisteti kaalu all kehale mõjuvat raskusjõudu ja sama võib leida ka mitmes kaasaegses õpikus. Seetõttu tasub iga raamatu korral selgeks teha, kuidas selle autorid kaalu käsitlevad. Näidisülesanne 13. Üle liikumatu ploki asetatud paela otstele on kinnitatud koormused massiga 1 kg ja 2 kg. Millise kiirendusega hakkavad koormused liikuma? Ploki mass, hõõrdumine plokis ja paela mass jätta arvestamata. Lahendus. Antud: Anname kaks lahendust, millest esimene on m1 = 2 kg üldine ja võimaldab lahendada ka teisi plokiülesandeid, teine aga lähtub lihtsatest m 2 = 1 kg

Kategoriseerimata

26

pdf

KINEMAATIKA

jõud). Selliseid suurusi iseloomustab lisaks vastava füüsikalise suuruse väärtusele ka kindel suund. Vektoreid kujutame graafiliselt suunatud nooltena, mille suund annab vektori suuna ja vektori pikkus (kindlates mõõtühikutes) vektori pikkuse. Vektoritega võib teha matemaatilisi operatsioone, näiteks liita ja lahutada. Vektorite liitmine. Enne kui asume näidisülesannete juurde, tuletame kõigepealt meelde, kuidas toimub kaher vektori liitmine. Olgu meil kaks ühest punktist r joonestatud vektorit a ja b . Nende vektorite summa r r r c = a +b on vektor, mille saame, joonistades vektori mööda liidetavatele vektoritele kujutatud rööpküliku diagonaali. Seda liitmist nimetatakse rööpküliku meetodiks. Vektoreid saab liita ka nn kolmnurga meetodil. Selle meetodi korral kasutatakse

Kategoriseerimata

26

pdf

KINEMAATIKA

jõud). Selliseid suurusi iseloomustab lisaks vastava füüsikalise suuruse väärtusele ka kindel suund. Vektoreid kujutame graafiliselt suunatud nooltena, mille suund annab vektori suuna ja vektori pikkus (kindlates mõõtühikutes) vektori pikkuse. Vektoritega võib teha matemaatilisi operatsioone, näiteks liita ja lahutada. Vektorite liitmine. Enne kui asume näidisülesannete juurde, tuletame kõigepealt meelde, kuidas toimub kaher vektori liitmine. Olgu meil kaks ühest punktist r joonestatud vektorit a ja b . Nende vektorite summa r r r c = a +b on vektor, mille saame, joonistades vektori mööda liidetavatele vektoritele kujutatud rööpküliku diagonaali. Seda liitmist nimetatakse rööpküliku meetodiks. Vektoreid saab liita ka nn kolmnurga meetodil. Selle meetodi korral kasutatakse

Füüsika

34

pdf

Füüsika põhivara I

kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Graafiliselt on soojusmasina töö kahe kõveraga (isotermiga) piiratud kujundi pindala. Tasulik töö tekib seetõttu, et gaas surutakse kokku madalamal temperatuuril kui ta paisub. Kuna kogu soojust ei saa muutu kasulikuks tööks, tuleb kasutada kasuteguri (η) mõistet. Reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem samas temperatuurivahemikus töötava ideaalse soojusmasina kasutegurist T1 – soojendi temperatuur. T2 – jahuti temperatuur. Kõige efektiivsem ringprotsess on Carnot ringprotsess. ( Nicolas Léonard Sadi Carnot 1 juuni 1796 – 24 august 1832)

Füüsika

16

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21 . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral. Resultantjõud

Füüsika

Kommentaarid (0)