Füüsika materjal (0)

Ühtlase liikumise kiirus
Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus
Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel
Kesktõmbekiirendus
Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina
kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud
Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga
Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass.
Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus , x deformatsiooni suurus.
Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud
kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent).
Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud
kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks.
Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega
Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel.
Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul
Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena
Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost.
Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist.
Mehaanilises süsteemis, kui kehadele mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus
Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada
Ideaalse gaasi olekuvõrrand kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass .
Termodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk , keha siseenergia muut ja paisumistöö on seotud järgmise valemiga Q = ∆U + A , kus Q on juurde antav (või ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö.
Soojusmasina kasutegur: kus Q1 on süsteemile juurde antav soojushulk ja Q2 jahutile
ära antav soojushulk.
Ideaalse soojusmasina kasutegur: kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur.
Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatuuri muut.
Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on sulatatava keha mass ja λ tema sulamissoojus .
Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk Q = r m , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus.