Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petseneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale. Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 aastal võitis ta oma
Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres. Rahvusvahelised veod. Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport. Ukrainat läbib tema põhijõgi Dnepr, mis suubub Musta merre. Ukraina põhilised sadamad on Nessebur, Yalta, Odessa. Olulised on ka Venemaalt alguse saanud raudteed, mis läbivad Ukrainat, põhiliselt Kiievit ning suunduvad Euroopa poole. Samuti läbib Ukrainat Venemaa poolt suured naftatorustikud, mis suunduvad Euroopasse. Looduslikud olud ja transport. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud. Kuna Ukraina on väikeste kõrgustikega maa, siis on sinna hea rajada erinevaid teid.
Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi keskel iseseisvaks riigiks
Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa. Olegile meeldis rikas ja ilus linn nii väga, et ta tegi sellest oma pealinna. Sellest ajas kutsutakse Kiievit Vana-Vene riigi linnade emaks. Oleg valitses Kiievit kolmkümmend kolm aastat, ta tegi Kiievist sõjakäike nii slaavlaste kui ka teiste hõimude vastu, liites vallutatud maa-alad oma riigi koosseisu. Sealt läks ta ka Bütsantsi vastu sõtta. Nimi "Russia" Vana-Vene riigi tekkepõhjuste uurimisel on jõutud ka seoseni mõistete "russ" ja "varjaag" vahel. Väidetakse, et sõna "russ" on kas soome või rootsi päritolu, kuid kaalukaid argumente selle seisukoha tõestamiseks pole
KUNSTIAJALUGU 3 6. Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lpuni * Sel ajal valitsevad Vene kunstis Btsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud
Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7
nende leidude põhjal ei saanud olla eestlaste sõjaline tase väga halb. 6. Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ? Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2
vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks. Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena 1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel tohutud kaotused. Barbarossa oli olnud väga edukas, kuid otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema Moskva ründamise asemel, suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Alles siis suunas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks. Linn ei suudetud küll vallutada, kuid võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpus asusid Sks väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele. Kuid Sks vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks: 1) läbimatuks muutunud teed; 2) talvekülmad;
1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all. · 6. 12 alustas NSVL vastupealetungi Moskva all, millega löödi sakslased tagasi. 1942: · 21. 01 Euroopa juutide transportimine itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Madaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. · mai Punaarmee üritas Saksamaal Harkovi all rünnakut, kus kandis suuri kaotusi. Saksa
3. Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine (14-15. sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5. Keskaegse kunsti kriis ja uut laadi kunsti tärkamise aeg (17. sajand) 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid (linnast väljas valmisid puust kirikud). Kirikud olid rikkalikult kaunistatud pühakute, loomade ja ornamentidega. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2). Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist, kuid siiski on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati
Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul. Selleks ajaks oli Hitleri vägede edasiliikumine vaevaline, sest keegi polnud arvestanud, et sõda talveni kestab. 6
Ungari. Saksamaad saatis edu.NSV Liidu õhuvägi purustati.Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi kui vabastajatena. Sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi,Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused, näis et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.Pidi ründama Moskvat,aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse,et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. Toodi vägesid ära Leningradi alt ( Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) Saksamaa ei suutnud linna vallutada,aga võeti piiramisrõngasse ( blokaadis suri nälga 640 000 inimest)Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama,vaevaliselt. Hitler arvas,et talveks on sõda läbi, sest talvevarustust sõduritel polnud, teed olid läbimatud ning ilmad karmid. Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud
sajandil Norra kaupmeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal kuninganna Astrid ja 3-aastane poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse peredesse orjadeks. 2) SUHTED IDA-SLAAVLASTEGA 1862. olevat Põhja-Vene rahvad Skandinaaviast valitsejateks kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Pärast Rjuriku surma sai valitsema Oleg, kes 1882. aastal vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Sel perioodil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt
Koos Saksamaaga alustasid NSVL vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale. Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile jõudes dets alguseks mõnekümne km kaugusele Moskvast. Mõjutasid talvekülmad ning kurnatud Saksa üksused olid tulnud ilma talvevarustuseta, sest plaan oli, et sõda on talveks läbi.
7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12.sajandil algas Venemaal feodaalne killustatus, eestlaste oht nõrgenes. 2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki
Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa. Alguses olid rahumeelsed suhted, eestlased (aka tšuudid) aitasid isegi Kiievit vallutada. 10. saj lõpul suhted teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal eestlaste vastu sõjakäigu, võitis, nimetas Tartu Jurjeviks. Eesti ajaloos oli üks väga tähelepanuväärne seik: 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskatse. Eestlased olid päris tugevaks muutunud ja sellest kõneleb ka asjaolu, et järgneva poole sajandi jooksul pole teada ühestki venelaste sõjakäigust Eestisse.
tõeluse vastuolul. Mihhail Bulgakov (1891-1940)-Sündis Kiievis vaimuliku akadeemia proffessori suures kultuurilembelises perekonnas, lõpetas Kiievi ülikooli arstiteaduskonna; paar aastat tegutses õpitud erialal, aga mitte kauaks, ning asus elama Moskvasse ning töötas algul ajakirjanikuna,hiljem Moskva kunstiteatri näitejuhina. 1925.a. hakkas ajakiri Rossija avaldama tema romaani ,,Valge kaardivägi".See kujutab ühe võimu käest teise kätte käivat kodusõjaaegset Kiievit ja ühe pere saatust. See romaan äratas tähelepanu ja Bulgakov kirjutas selle põhjal näidendi ,,Turbinide päevad", mis püsis seal repertuaaris 1941.aastani. Järgmiseks kirjutas komöödia ,,Zoika korter", mis lavastati 1926. Aastal. Varsti seejärel asus Bulgakov kavandama romaani ,,Meister ja Margarita", mis on teinud tema nime surematuks.Selle teose loomine kestis 12 aastat ja on säilinud 7 käsikirjavarianti. 1932
vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va" lõpulised nimed nagu Moskva (Must vee), Rotva on soomeugri päritolu. Palju hüdronüüme, mis balti pärand, Smolenski Moskva aladel. Käsitöö ja kaubandus alad jõgede äärde, selle pärast laiali asumine. Tsuudid nii eestlased kui teised
Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda Rjurik, Sineus ja Truvor - 9-10 saj olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed (nende kroonikates nim meid jt läänemeresoomlasi tsuudideks) - tsuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes - 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa - 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud
müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi. Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke *7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu. Tüüpiline oli nn neemiklinnus, kus elas ilmselt kohalik
Tehniline teostus muutus rangemaks. figuurid eraldati tumeda kontuuriga. skulptuur polnud lubatud. Vana- Vene riik # Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni # Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud # 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid # 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) # Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut # Kiiev võistleb KonstantinoopoligaPidi vastu võtma ristiusu. Vladimiri valitsemise ajal. Valis, kuna meelis Bütsantsi kirik. Tseremoonaid olid pidulikud...rongkäigud. Oli vastuvetavam kui katoliku ladina keelsed jutlused. Seega ka vene ja kreeka tähestik on sarnased. Bütsantsist pärit mungad ehitasid kirikuid Kiievisse ( V.) Bütsants oli juba täis ehitatud. Sofia katedraal Kiievis. Väga paljude kuplitega.. Ümarkaared Vladimir vürstiriik. Võeti snitti
· NSVL õhuvägi purustati. · Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. · Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi vabastajatena. · Sügiseks olid sakslased vallutanud: · Baltikumi · Valgevene · suure osa Ukrainast · Punaarmeel suured kaotused. · Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Moskva lahing · Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. · Pidi ründama Moskvat. Aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse, et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. · Toodi vägesid ära Leningradi alt (Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) -> Saksamaa ei suutnud linna vallutada, aga võeti piiramisrõngasse (blokaadis suri nälga üle 640000 inimese). · Sept. lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt. · Hitler arvas, et talveks sõda läbi, sõduritel polnud talvevarustust. · Ilmad karmid. Läbimatud teed. · Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud.
· Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat) VI Vana-Vene kunst · Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni · Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud · 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid · 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) · Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut · Kiiev võistleb Konstantinoopoliga · Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist · Siiski on mõningaid erinevusi · Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17
paigutatud Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel ning Luftwaffe saavutas ülevõimu õhus. Saksaarmee tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Seejärel koondas Hitler väeb Moskva vallutamiseks, selleks toodi osa vägesid Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel õnnestus sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Leningradi blokaadis suri nälja üle poole mln inimese. Saksa vägede edasitung muutus üha enam raskemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, talvekülmad. Teiseks, olid sõdurid sõdimisest
viimse veretilgani. Nordi pealetung pidurdus, kui jõuti läbi Balti riikide Nõukogude Liidu pinnale. Selle põhjuseks peetakse vägede kurnatust ning rasket maastikku, mida tuli läbida, et jõuda Venemaa pinnale. Leningrad piirati ümber alles septembri alguseks. Kohe pärast Leningradi piiramist muutus Hitler uuesti meelt ning seadis Moskva peamiseks sihtmärgiks. Sellega kaasnes ka soomusrelvastuse tagastamine Mittele. Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944. aastani ning Süd jäi Kiievit piirama, mis langes sakslaste alla alles 19. septembril. Alles siis sai von Rundstedt loovutada von Bockile II Soomusarmee, mida juhtis Heinz Guderian. Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk
· lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased) Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust. Idaslaavlased jäid elama Dnepri jõe äärde. Nad rajasid sinna kaks asulat Novgorodi ja Kiievi. Aastal 862 kutsusid venelased ennast valitsema viikingite pealiku Rjuriku. Aastal 882 sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Kiievit loetakse Vana Vene peamiseks keskuseks. Vana-Vene riiki valitses vürst. Koos sõjaväega, mille nimi oli druziina, käidi erinevates linnades makse kogumas. Aastal 988 võtsid venelased üle ristiusu. Seda nimetatakse ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030 tungisid venelased Eesti aladele ja rajasid siis oma tugipunkti
Klaasitükid tuli laduda korrapärastes ridades. Keelati ära kuldsed foonid. Foon asendati looduse, arhitektuuriga. Aastal 1453 tungisid türklased Konstantinoopolisse ja hävitasid Bütsantsi riigi. Maalides kajastub selle riigi ajalugu. Vana Vene kunst 11. 17. sajand. Kiievi Venemaa- oli 11. sajandi keskpaigaks üks suurimaid riike Euroopas, piirid ulatusid Soome lahest ja Laadoga ja Onega järvest Musta mereni. Vana- Vene riik piirnes ristiusu maadega. Aastal 988 valitseb Kiievit vürst Vladimir, võtab ristiusu vastu, otsustab Bütsantsi õigeusu kasuks, talle meeldis see rituaal, mis oli õigeusu kirikus (seisad 6 tundi püsti täiskirikus,laulad,vippii). Töötatakse välja slaavi tähestik. Jumalateenistused oma keeles. Levis Kiievi Venemaal kirjaoskus. Kõige vanemad ehitismälestised on kirikud, kloostrid. Kiievis oli 11. sajandil 8 turgu ja 400 kirikut. Kõige võimsam katedraal on Sofia. Eeskujuks Bütsants. Siin saab Vana-Vene usuelukeskuseks
1823. aasta kevadel tehti muudatusi Lõuna-Venemaa administratiivses korralduses: kantselei asukohaks sai Odessa. Puskini tervis nõudis juba ammu merevanne ja suuri vaevu rääkis ta Inzovile augu pähe, et ta saaks Odessasse minna. Puskin viibis Odessas kuni 1. augustini 1824. 14 Suurilmatutvuste ja teatri poolest meenutas Odessa Peterburi, sõjaväeliberaalide sundimatu seltskonna poolest Kiievit, Kisinjovi ja Kamenkat, mere, tänavail kostva prantsuse- ja itaaliakeelse kõne ning Prantsuse ajalehtede tsensuurivaba kättejõudmise ja veinide tollivaba sisseveo poolest Euroopat. See elu kiskus Puskinit kaasa. Ennekõike vaevas Puskinit rahapuudus, mis andis Odessas rohkem tunda kui Kisinjovis, kus teda ootas alati lõuna mõne tuttava pool; ahvatlusi oli vähem ja eluviisist leevendatud vaesust oli lihtsam luuletustesse panna
· Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat) XVIII Vana-Vene kunst · Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni · Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud · 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid · 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) · Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut · Kiiev võistleb Konstantinoopoliga · Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist · Siiski on mõningaid erinevusi · Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17
tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping. - Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga. - Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit. - Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel. Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia. Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu. - Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest
Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu. Rjurik suri 879, 2 druuznat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga, kes ristiti (sai pühakuks).--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides
Denikini valgete vägede kätte. Kuna ukrainlased ei soovinud suurendada oma vaenlaste hulka ja rünnata Denikini valgeid, siis pöörduti tagasi ja piirduti Ukraina läänepoolsete aladega. Denikini võim jäi ka lühiajaliseks, 1919 läks Ukraina taas Punaarmee kontrolli alla. Võitlused jätkusid vahelduva eduga, kuni 1920 aprillini. 1920 aprillis jõudis Petljura Direktoorium kokkuleppele Poola valitsusele, mille kohaselt poolakad lubasid ukrainlastele osutada oma abi, rünnata ühiselt Kiievit tingimusel, et Ukraina vaieldava kuuluvusega alad lähevad sõja lõppedes Poola riigi koosseisu. 27.apr 1920 algas Ukraina ja Poola vägede ühine pealetung, mis juhatas sisse Vene-Poola sõja. Mõne aja pärast õnnestus Kiiev vabastada, kogu Ukraina vabastamisest jäi asi kaugele, samal ajal läks enamlik Punaarmee rünnakule Poola vastu. Mais 1920 algas pealetung korraga 2-l rindel, edelarinne liikus Kiievi ja Lvivi suunas, läänerinne üle Vilniuse ja Minski Varssavi peale. Poola
annaabi.ee 
