1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt:
3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. 2 mv2 Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1), kus m on silindri mass (kg), v on masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I on inertsmoment (kgm²) ja ω on nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused 2 2 võrdseks: mgh = mv2 + lω2 (2), kus h on kaldpinna kõrgus (m). Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: ω = vr (3), kus r on silindri raadius (m). 2
2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mgh = mv²/2+ I²/2 (2) h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: = v/ r, kus r - silindri raadius
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) m - silindri mass (kg) r - silindri raadius g - 9,81 t - aeg sin 0,085 l kaldpinna pikkus 5. Tabel. Katse l,m t,s m , kg d,m I , kg nr. 1. 0,940 1,87 30× 21,53× 1,9× 1.7× 2. 0,940 1,84 154× 24,96× 12× 12× 3. 0,940 1,83 89× 26,58× 7,7× 7,9× 4
................. Tallinn 2018 Töö ülesanne: Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töö vahendid: Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused: Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Koostasime katseandmete tabeli Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm² It, kgm² 1. 0,702 1,67 0.155 0,0125 0,00002027 0,00001211 1,785 1,65 = 1,7 2. 0,702 1,66 0,064 0,0165 0,00001227 0,00000883 1,65 1,66 =1,65 3
inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I (1) Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: m v 2 I 2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu:
1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused, mõõtühikud, suund. Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. ⃗p=m ⃗v m- keha mass (kg) v- keha kiirus (m/s) p- keha impulss (kgm/s) 2. Mida nimetatakse kehade suletud süsteemiks? Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 4. Impulsi jäävuse seaduse valem kahest kehast koosneva süsteemi jaoks. Seletused. m2 ⃗ v 2 ' + m1 ⃗ v 1 '=m2 ⃗
Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,0024( 1,402 -1)=0,166x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,009)
3. 0,66 1,3110 0,064 0,0328 6,97*10-6 8,6*10-6 4. 0,66 1,3255 0,154 0,025 1,04*10-5 1,2*10-5 4. Täidetud katseandmete tabel 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. It = mr² /2 mgh = + I = mr² m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) g – 9,81 (conts) sin – 0,08 (conts) 6. Järeldus, hinnang töö tulemusele Võrreldes nelja katse tulemust, mille kaldpinna pikkus on sama, kuid massid, kiirused ja diameetrid erinevad, jõuame järeldusele, et I ja It väärtused sarnanevad.
1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) ,kus r silindri raadius Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu: ( 3 )
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga.
3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 I2 mgh= + 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v
3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝒎𝒈𝒉 = + 𝟐 𝟐 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu:
Newtoni II seadus, kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi väljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja tähistatakse tähega p . Mõõtühikuks 1 kgm/s. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kesknurga (fii ), mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ja ringjoone keskpunkti ühendav raadius ( r ), nimetatakse raadiuse pöördenurgaks
Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) mv2 Iω2 mgh= + 2 2 h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) v ω= r , kus r – silindri raadius
2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv Iω Wk= + (1) 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 Iω2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ω= ,kus r – silindri raadius r Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 I gh=
inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks: 2 2 mv I ❑ mgh= 2 + 2 (2) h – kaldpinna kõrgus
Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 W k = mv + I , 2 2 kus m silindri mass (kg), v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I inertsmoment (kgm²) , nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks W mv2 I 2 = k = 2 + 2 kus h kaldpinna kõrgus (m) Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu:, v = r ,
Valemi(4) järgi on vedeliku sammaste kõrgused nendes torudes 2 2 h1 = ja h2 = (5) r1 g r2 g Kõrguste vahe võrdub 2 1 1 h = h1 - h2 = - (6) g r1 r2 millesr r1 r2 g h = (7) 2 (r2 - r1 ) 4. Töö käik r1 = 0,35 ± 0,02mm r2 = 1,25 ± 0,02mm = 0,80 103 kgm -3 n = (1 + d ) 10 -2 = (1 + 5) 10 -2 = 6 10 -2 mm Leian kõrguste vahelise vea keskmise kõrguse järgi n 1) h = 8,478 + 9,290 + 8,951 = 8,906mm ( h - h ) i -1
ROOLISEADME ARVUTUS Roolilehe mõõtmed L= 175 m pikkus B= 24 m laius T= 6 m süvis v= 20 m/sek kiirus Roolilehe pindala arvutus F=µ*L*T/100*(0,75+150/(L+75) µ= 1 koefitsent 0.015-0.023 F= 7,78 m² Hüdrodünaamiline survejõud Pn=(k*F*v²*sin)/(0.195+0.305*sin) k= 5,3 ühe sõukruviga laevadel F= 7,78 m² roolilehe pindala ...
inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks: 2 2 mv I ❑ mgh= 2 + 2 (2) h – kald pinna kõrgus
1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused, suund, ühikud. Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p(vektor)=mv(vektor). Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. 2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem? Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3
kompenseerib, siis on keha, kas paigal v liigub keha paigal. ühtlaselt ja sirgjoon. Liugehõõrdej. On nähtus, kus hõõrdumine Inertsiaalseks taustsüst. nim.selliseid takistab mööda taustsüs., mille suhtes keha teise keha pinda libiseva keha liikumist. väliste mõjude kompenseerimisel liigub ühtl. Impulssiks nim. f.s, mis võrdub keha massi ja Ja sirgjoon. kiiruse korrutisega. p=mv [1 kgm/s] Inerutsus on keha omadus, mis näitab keha Impulsi jäävuse seadus- suletud sust. võimet liikumis olekut Kuuluvate kehade impulsside säilitada. Mida väiksem kiirus seda suurem geomeetriline summa on nende kehade iga inertsus. sugusel vastastikmõjul jääv. NII- Keha kiirendus on võrdeline kehale Suletudsüst. Moodustavad kehad, mis
kiirendusele. Konstantse jõu P tööks A sirgjoonelisel nihutusel nim. Jõu suuruse, tema rakenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist (A=Ps*cos erijuhud: =0 siis A=Ps, =90 A=0, =180 A=-Ps) Rahvusvaheline süsteem: Dzaul(J) on töö, mida teeb jõud 1N kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. Tehnilises süsteemis: 1 kilogramm-meeter (kGm) on töö mida teeb jõud 1 kG, kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. Masspunkti mass: on keha inertsuse mõõduks (m =P/a) Masspunkti liikumisel igal antud hetkel on aktiivse jõu, reaktsioonjõu ja inertsjõu geomeetriline summa võrdne nulliga. (Pakt+R+F=0) Masspunktide süsteem: Masspunktide mehaaniliseks nim. Masspunktide niisugust kogumit, milles iga punkti liikumine on määratud ülejäänud punktide liikumisega või asendiga.
Teises praktikumis proovisime palli hoidmist rennil erinevate regulaatoritega. Kahjuks selle kohta praktiliselt märkmed puuduvad. Katsetatud juhtumid olid lineaarne diskreetajasüsteem, lineaarne pidevajasüsteem ja mittelineaarne diskreetajasüsteem. Süsteemi parameetrid sealjuures olid järgnevad: M mass of the ball 0.11 kg R radius of the ball 0.015 m d lever arm offset 0.03 m g gravitational acceleration 9.8 m/s^2 L length of the beam 1.0 m J ball's moment of inertia 9.99e-6 kgm^2 r ball position coordinate alpha beam angle coordinate theta servo gear angle Praktikum 3: Närvivõrkude õpetamine Kolmandas praktikumis hakkasime juba tegelema närvivõrkudega. Asi läks minu jaoks huvitavaks. Närvivõrk on väga universaalne vahend süsteemide modelleerimiseks ja juhtimiseks. Põhimõte sarnaneb inimese närvisüsteemiga (ajuga) otsib sarnasusi. Võimalik õpetada etalonväljundiga (näitad lapsele koera ja ütled, et
Võimsus Iseloomustab töö tegemise kiirust 5. INERTSIMOMENT, IMPULSIMOMENT Inertsmoment Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörlemisel Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r² Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on kgm² Inertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehas Kineetiline energia Pöörleva keha energia Impulsimoment Impulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega L=mrv L=m𝑟2ω L=Iω Impulsimomendi jäävuse seadus: Välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv Jõumoment põhjustab pöörlemist s.t. nurkkiiruse muutumist 6. VÕNKUMINE
D 0,675 Lähim sünkroonvälja kiirus on 12,5 s-1, s.o. 750 min-1. Mootori võimsus peaks olema vähemalt 18 P = 2nM t' = 211,95 16,23 = 1219 W. Mootori valime tingimuse Pn P järgi. Seega M2AA112M, Pn = 1,5 kW, nn = 695 min-1, n = 74,5%, cos n = 0,65, In = 4,5 A, Ik/In = 4,1, Mn = 20,6 Nm, µk = 1,9, µv = 2,4, m= 2 28 kg, J = 0,016 kgm . Ülesanne 6.12 Valida asünkroonmootor tõstevintsi käitamiseks. Koormusgraafik on kestvalt korduv ja esitatud joonisel 6.12. Liikumiskiirus v = 1,8 m/s. Trumli läbimõõt D = 0,4 m, reduktori ülekandearv i = 16,4, r = 0,92. Koormusgraafikult nähtub, et tegemist on suunamuutliku talitlusega S7. M, M1 M3 M1 N·m 20
M=F*l M jõumoment 1N*m F jõud 1N l jõu õlg 1m IMPULSIMOMENT Impulsimomendiks ehk punktmassi pöörlemishulgaks nimetatakse tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Tähis L, ühik 1 kg*m2 s L = pr = mvr L impulsimoment - 1 kg*m2/s p impulss 1 kgm/s m keha mass 1kg v kiirus 1m/s Kui keha pole punktikujuline, vaid omab lõplikke mõõtmeid, on tema impulsimoment võrdne keha ükskute punktide impulsimomentide summaga. RESONANTS Resonants on võnkesüsteemis esinev nähtus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundvõnkesagedus saab võrdseks omasagedusega.
Auto kiirus on 85 km/h ja mass 1100 kui suur on tema kineetiline energia v = 85 km/h= 23,6 m/s m= 1100 kg _____________ Ek=? ms 2 Ek 2 1100 * 23,6 2 Ek 306328 2 J Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega mida nimetatakse impulsiks e liikumishulgaks Impulsi väljendatakse massi ja kiiruse korrutisega ning tähistatakse tähega p mõõtühikuks 1 kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus Mehaanilist tööd tehakse siis kui rakendatakse jõud ja selle mõjul keha liigub Töö ei olene ajast küll aga võimsuselt Võimsuseks nimetatakse suurust mis näitab ajaühikus tehtud tööd A N t Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud tähis hj 1hj = 735W Leia töö mida teeb poiss kes veab kelgu massiga 50 kg 100 m kaugusele kui nurk jõu ja nihke suuna vahel on 30° Antud m=50 kg s= 100m α= 30°
Ülesanne 6. Variant 4 Läbi drosseli voolab vedelik tihedusega = 850 kg/m3 . Milline on vedeliku vooluhulk q läbi drosseli [l/min] , kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p =25 bar. Drosseli avanenud ristlõikepindala on A = 20 mm2. Vooluhulga tegur µ = 0,65. Valemid. Vooluhulk läbi avanenud ristlõike 2 p q = µA Arvutuskäik. kgm s2 2 × 25 × 105 m 2 p -6 m2 m q = µA = 0,65 × 20 × 10 m 2 = 13 ×10 - 6 m 2 × 76,696 =
Elastsel põrkel säilib summarne impulss ja summarne kineetiline energia. Mitteelastsel säilib vaid impluss. 77. Ensüümid käituvad aktsivatsioonienergiat vähendavalt. 78. Faasidiagrammidel võib tavaliselt näha kahte erievat punkti. Mis need on? Mis suurused on tavaliselt faasidiagrammi telgedel? Y-T*, x-rõhk. (emergence, respiration). jõudu def kui: ühik, dim: (kui keha liigub jõu toimel ühest kohast teise, siis jõud on teinud tööd). F. Njuuton. kgm/s2 79. Mäe otsast alla kaks ühe massiga kuuli, üks kukkus, teine veeres. Mis lõppkiirused+ põhjendus. Garv väli: kus keha potents energia muutus sõltub ainult keha alg-ja lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist. Tehtud töö on sama, ükskõik millist rada mööda liigutakse samade alg- ja lõpp-punktide vahel. Mäe otsa tassitud kivi potents energia ei sõltu sellest millist rada kivi üles tarimiseks kasutati. 80
Mateeria hulk mingis kehas on seda suurem, mida rohkem osakesi on tema koostises, sest iga osakes sisaldab endas teatud koguse mateeriat. Newton nimetas seda kehas olevat mateeria hulka massiks. Mass on üks iseloomulikemaid keha omaduse näitajaid, ta on inertsi mõõduks, määrab gravitatsiooni omadusi. Mass on leitav Newtoni 2.seaduse järgi: m = F/a , kus (2) m keha mass, kg , F kehale mõjuv jõud, kGm/s2, a kiirendus, m/s2 Füüsikalistel kehadel on ka vastastikune toime, mis avaldub ka Newtoni vahendusel: G = m/g , (3) Kus g vaba langemise kiirendus. Keha kaal on proportsionaalne tema massiga, ta oleneb maa raskuskiirendusest, seega asukohast Maakeral (vt näiteid A.Talvari "Rakenduskeemia I", SKA, Tallinn, 2003).
vahevõlli nihutatakse hoova abil piki telge. Kui telglõik on üle 0,1 mm, võetakse laagrikaaned mõlemalt poolt maha ja kaante äärikute alla tihendeid valides seatakse laagrite lõtk õigeks. Kummaltki poolt tuleb vahelehti ära võtta samas paksuses, et mitte rikkuda silindriliste hammasrataste hammasvööde sümmeetrilisust. Asetus loetakse õigeks, kui vahevõlli saab käsitsi kergesti pöörata ning pöörlemiseks vajaliku pöördemomendi suurus on 0,1...0,35 kGm. Joonis nr.18 Koonuslaager Joonis nr.19 Rullager 28 24. Kokkuvõte Tagasilla korrasolekust sõltuad palju auto sõiduaomadused. Enamasti tuleb tagasilla remondiks tagasild kere küljest lahti teha ja alles siis saab korralikult tõõle asuda.
6. Auto saavutab kiiruse 100 km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Seejuures on veojõudu 3328 N. Arvutada auto mass, kui auto sôidab kruusateel ja veeretakistus on 0,03 ? 1.1.7. Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi väljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja tähistatakse tähega p . Mõõtühikuks 1 kgm/s. Impulss on vektoriaalne suurus. p = mv Iga liikuv keha omab impulssi, mille suurus sõltub keha massist ja tema liikumiskiirusest. m1 m2 Joonisel on kaks kera, millede massid on v1 v2 m1 ja m2 ja kiirused v1 ja v2 Eeldame, et suurem kera liigub kiiremini, jõuab väiksemale järele ja
põrget on samad. Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nm=1 kgm²/s². Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N rõhumisjõud, s nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline Elastsusjõu töö: Valem: A= -kl²/2 (l keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on liikumisele vastassuunaline.
Veoauto mass m1= 2000 kg Veoauto kiirus v1 = 10 m/s Sõiduauto mass m2 = 1000 kg Sõiduauto kiirus v2 = 15 m/s 1) Autode süsteemi liikumishulga leiame Phytagorase järgi (tegu on ju vektori komponentidega) ⃗⃗⃗ √ √ = √ 2000 0 000 5 = √ 2000 0 000 5 = , kgm/s Ja selle süsteemi liikumishulga vektori suund on leitav nurga θ kaudu 2) Känkra kiiruse saame valemist , / = 8,33 m/s JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 9 kraadi
sõltuvalt nende kehade massist. Dünaamika teine põhiseadus e. Newtoni teine seadus väidab et jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: a = F . Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10) Sellest seosest määratakse ka jõu ühik. Ühikute süsteemis SI on see kgm/s2 = N (njuuton). Mass on klassikalises mehhaanikas konstantne suurus. Teades et a = v , võime kirjutada: d ( mv ) ma = mv = = F , (2.11) dt (m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla)
sideaine aurustuma, kiud iseenesest on põlematu. · Õhu- ja gaasiläbivus sõltub toote tihedusest, nii näiteks pehmetel villatoodetel on õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega. · Veeauruläbilaskvus on küllalt suur, piirides 0,06x10-9 kuni 0,2 x10-9 kgm/Ns vajavad hüdroisolatsiooni. · Mineraalvilltoodete survetugevus oleneb toote liigist. · Mineraalvilla soojusjuhtivus on madal, see on tingitud suure hulga kiududevahelise õhu olemasolust (95% toote mahust). Soojusjuhtivus sõltub mineraalvillast toote tihedusest. · Akustilised omadused mullilisest ja kiulisest struktuurist olenevalt on hääleabsorbtsiooni võime hea, seda eriti suurte lainepikkuste puhul. Väikeste
Dünaamika teine põhiseadus e. Newtoni teine seadus väidab et jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: a = F . Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10) Sellest seosest määratakse ka jõu ühik. Ühikute süsteemis SI on see kgm/s2 = N (njuuton). Mass on klassikalises mehhaanikas konstantne suurus. Teades et a = v , võime kirjutada: d ( mv ) ma = mv = =F , (2.11) dt
-) Jäikuse mõõtühik - [1 N/m] * Newtoni III seadus on mõju ja vastasmõju seadus. * Kui kehale mõjub mingi jõud, peab kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha. * Vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa. -) F1 = -F2 * Jõud mõjuvad mõlemale kehale. * Vastastikmõjud ei tasakaalustu vastastikku, sest mõjuvad eri kehadele. * Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. -) p = mv -) ühik [1 kgm/s]; tähis p. * Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. * Impulss on jääv, kuid selle tingimuseks on suletud süsteem, ehk süsteem, kuhu kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteemiväliste kehade mõju võib jätta arvestada. * Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 4.1.4. Töö ja energia * Töö tingimuseks on jõud ja liikumine.
Lihase struktuur sammu kiirus, sammu pikkus, jõud, kiirus Veojõud=seoses keha formaadiga Kliima ja ilmastik paras temp, higist. Kopsud, õhu niiskus Teetingimused jalgade toetuskindlus Tõusud langused tõus 7-8kraadi =norm 1x veojõud. Rakmed sori ja rangidega, toetuspind Liikumiskiirus a) keskmine b) väljavõtteline Mida pikem ja madalam hobube seda suurem veojõud. Tehtud töö väliselt tehtud mehhaaniline töö. On distantsi ja veojõu funktsioon(korrutis) kGm. Tööpäevas tehtud töö hulk kG-ni. Sõltub kahest olulisest asjast: 1. Keskmine liikumise kiirus 2. töö kestvus Tegelik tööpäev jaguneb: 1. Põhitööd a. Vaheajad töös b. Netotöö i. Produktiivne töö ii. Ebaproduktiivne töö 2. Abitööd-ette ja lahtirakendamine, veoki korrastamine, määrimine jne. Vaheajad: peale ja maha 0,5 km heinaveol 66%, kartul 39%, sõnnik 33%.
Tasakaal on ükskõikne, kui keha kõrvalekaldumise tasakaaluasendist jääb kehale mõjuvate jõudude summa nulliks (N: kuuli laua peal ringi liigutamine). 19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon · IMPULSS ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss sõltub keha massist. p = m*v p impulss 1 kgm/s 13 m keha mass 1kg v kiirus 1m/s · IMPLUSI JÄÄVUSE SEADUS suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kogu teaduse ajaloo vältel pole avastatud ühtegi nähtust, mis oleks impulsi jävuse seadusega vastuolus. See seadus kehtib nii maailmaruumi hiigelkehade kui ka kõige väiksemate elementaarosakeste puhul. p + p + ... + p = const
= = =2 . rL 0,25 s Staatiline moment PL 76 M = = = 38 Nm. 2 197 Rattapaari ligikaudne inertsmoment J = mrL2 = 3000 0,25 2 = 187,5 kgm 2. Ülekandemehhanismi arvutus. Nõutaval ülekandel on järgmine piirang: PG i MG M , M = 38 ja G = 2 G i Tuhandete ülekandemehhanismide hulgas on kolm sobivat väikeste mõõtmetega mehhanismi, mis on toodud alljärgnevas tabelis.
välja) Veojõu ühikuks on jõukilogramm (kG). Veojõudu mõõdetakse dünamomeetri või dünamograafi abil. c=P/Q c- veotakistuse koef, P veojõud, Q koorma mass. Väikestel hobustel on normaalne veojõud 14-15% kehamassist, suurtel 13%.. Traavimisel on see 6%, galopis 4%. Maksimaalne veojõud 70...80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel isegi üle 100 % kehamassist. Tehtud töö veomaa ja veojõu funktsioon kGM. Tehtud töö=väliselt tehtud mehhaaniline töö. Päevas läbitud distants sõltub keskmisest liikumiskiirusest ja töö kestvusest. Võimsust iseloomustab ajaühikus tehtud töö. 68 KALAKASVATUSE ERIALA N=A/t Võimsust mõõdetakse hobujõududes (hj), mis võrdub 75 kGm/s ehk 735,499 W. Ei oe soovitatav, et veohobune töötaks pidevalt suurema kui ühe hobujõulise võimsusega. 8
annaabi.ee 
