Füüsika, küsimused ja vastused (0)

1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused , suund, ühikud.
Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p( vektor )=mv(vektor). Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga.
2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem?
Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1.
3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega.
m1v1 ' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid , v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju, v2' - teise keha kiirus pärast vastastikmõju.
Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.
4. Gravitatsiooniseaduse sõnastus ja valem. Seletused, ühikud.
Kaks keha tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga.
F= G. (m1.m2):r2, kus F - gravitatsioonijõud (N), m1 ja m2 - kehade massid (kg), r - kehadevaheline kaugus (m), G - matemaatiliselt võrdetegur, mida selles valemis nim. gravitatsioonkonstandiks. SI-süsteemis G= 6,7*10( astmes -11) Nm2/kg2
5. Gravitatsioonikonstandi füüsikaline sisu ehk mõte.
Gravitatsioonikonstandi füüsikaline mõte selgub järgnevast (kui m1= 1kg, m2= 1kg ja r= 1m, siis F= G. (1*1): 1ruudus ehk F=G. Näeme, et gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt gravitatsioonijõuga, millega tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1m.
6. Mida nimetatakse raskusjõuks? Valem, seletused, ühikud.
Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Inimese praktilises elus kõige tähtsam gravitatsioonijõud. F=mg, g - vaba langemise kiirendus 9,8 m/s2, m - keha mass - kg, F- raskusjõud (N, njuuton ). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas.
7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks?
Elastsed on need deformatsioonid , mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist.
8. Mis on elastsusjõud?
Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne.
9. Hooke 'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus?
Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. (Hooke'i seadus kehtob väikestel elastsetel deformatsioonidel). Fe = - K( kolmnurk )l. Fe- elastsusjõud (N), K-võrdetegur, mida siin nimetatakse keha jäikuseks (N/m). Kolmnurk l = keha pikkuse muut (m). - märk valemis väljendab asjaolu, et pikkuse muut ja elastsusjõud on vastupidise suunaga.
Fe= K /kolmnurk l/ (püstkriipsud).
Keha jäikus sõltub keha kujust , mõõtmetest ja materjalist ning teda saab määrata vaid eksperimentaalselt.
Kolmnurk l = l2-l1. l1 - keha algpikkus, l2 - keha lõpp-pikkus.
10. Mida nimetatakse keha kaaluks? Mis jõud see sisuliselt on? Kuidas arvutatakse keha kaalu paigalseisu korral ning verikaalsihis kiirendusega liikumise korral?
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit, kuna kehale endale mõjub raskusjõud. Paigalseisu korral P=mg. Keha kaal on sisuliselt kehas tekkinud elastsusjõud, kuna alus või riputusvahend deformeerib oma takistava mõjuga keha. Vertikaalsuunas kiirendusega liikuvad keha kaal erineb seisva keha kaalust. P=m(g+-a), kus a - keha kiirendus m/s2, P - kaal N. + siis kui keha liigub kiirendusega a vertikaalselt ülespoole. Keha kaal on siis suurem kui paigal olles. - märk siis, kui keha liigub kiirendusega a vertikaalselt allapoole. Keha kaal väheleb võrreldes paigalseisuga.
11. Seleta, mis on kaalutus , mis tingimustel keha on kaaluta olekus.
11. iga vbalt langev keha on kaaluta olekus. velmist P=m(g+/-a) on näha, et kui a=9.81 m/s2=g ja keha liigub allapoole, siis P=m(g-g)=0 - keha on kaaluta olekus!
12. Liugehõõrdeteguri suund ja valem. Seletused. ühikud.
12. Liuge hõõrdejõud mõjub alati liikumist takistavalt. Ta on suunatud piki kehade kokkupuutepunkti ja liikumisele vastupidises suunas. Fh=N Fh=see märk x N, kus see märk- matemaatiliselt võrdetegur, aga siin nim teda liugehõõrdeteguriks, N - toereaktsioon horisontaalsel alusel (N). N=mg. see märk- määratakse mõõtmiste kaudu ja iseloomustab alati kahte kokkupuutuvat pinda. Horisontaalsel alusel Fh=see märk x mg.
Müü - hõõrdetegur.