perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks
.............................. lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel
2.2.3 Kohtuotsus 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD MATERJALID 12 2 SISSE JUHATUS Valisin teema ,, Inkvisitsioon ja inkvisitsiooniline protsess", et täpsemalt mõista ja aru saada inkvisitsioonist kui sellisest ja selle tagamõtetest. Mõista kiriku põhjuseid sellise kohtuvormi loomisel ja samuti jõuda lähemale ketserite mõttemaailmale. Antud referaat keskendub inkvisitsiooni ja inkvistsioonilse protsessi kirjeldamisele. Uurin lähemalt erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse ja tekkimise kohta. Samuti on referaadis kirjeldatud inkvisitsioonilise protsessi erinevaid etappe, mõistmaks, milliseid katsumusi pidid läbi tegema eksiusulised ja kui julmad ja usupimedad olid nendega inkvisiitorid. Referaadis pidasin oluliseks kirjeldada, kust on tulnud kreeka keelne sõna hairesis,
Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest
· Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised. · Ketserite vastu peeti mitu ristisõda. · Ketserlusega võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus-inkvisitsion.
Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad" *Frantsisklased vaesed, paljajalu, hall+pruun riie, raha ei puutu, Itaalia 13. sajand, ,,Vähemad vennad" 5. Mida kujutasid endast rüütliordud ja millises ajaloolises sündmuses nad olulist rolli mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal. Ketser mitteusklik/kiriku vastane Inkvisitsioon ketserite ümberpööramine, tagakiusamine, tapmine, piinamine 7. Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline
Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas arvatavasti langes. Mungaordud Munklus sai alguse idamaadest
ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale
Kui ristiusk maale tuli, tunnistas iga rahvas testamendist kahtlasi osi õigeks. Usuajal said inimesed valida kas nad usuvad seda, mida tahavad või annavad oma elu ära. Kui valiti esimene variant kiusati neid inimesi taga ning usuti, et protesdandid nõiad on. Rooma kirikul oli väga erge saada vaest inimest kätte. Teda sunniti hirmsa piinamise tagajärjel kõik üles tunnistama. Ristiusulased sundisid rahvast uskuman seda, mis neile parem oli. Ketserite hukkamiseks oli Rooma paavst Toluusi linnas kohtu loonud. Kohtud polnu õiglased. Kõik, mida kaevati avalikult sai ära hävitatud ja jalge all maha tambitud. Tagaselja kaebusi võeti kui puhast kulda ning see sai tasutud raha ja vaimuliku heategudega. Kui kurjategija kaebas kellegi peale salaja hoiti tema nimi salajas ja teada usuti. Kohtu alla tunnistajate tuli hiirmus karistus, vangipõlv ja piinamised. Edasi kaebaist polnud. Elusalt sissemüürimine ja ära põletamine olid tavalised
paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba
Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud)
tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud
vaimulike ülalpidamiseks tööd tegema). Hakkasid tekkima esimesed ketserid. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. Nende sooviks jäi pöörduda tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Ketserite liikumine oli eriti kiire Vahemere piirkondades, kus linnade areng oli kiire ning kus raha tähtsus kasvas kiiremini kui usu tähtsus. Vaimulikud nägid ketserites ohtu katoliku kirikule ning nad hakkasid leidma viise ketserite tagakiusamiseks ning väljajuurimiseks. Üheks viisiks sai inkvisitsioon, mis sai alguse 13. sajandil paavst Gregorius IX poolt, et välja selgitada ketsereid ning neid tagasi katoliku kiriku poolele tuua. Juhul, kui ketserid ei palunud andeks ega
suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida. Aquino Thomas Teoloog ja Pariisi ülikooli õppejõud, kes kuulutati pühakuks. Kuulus dominiiklaste ordusse. Tema arvates pidi usutõdedest arusaamiseni viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised erinesid katolikust kirikust. Tuntuim ketserite liikumine oli katarid Prantsusmaal. Inkvisitsioon kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus.
Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. > soov vabastada moslemite kätte langenud Püha maa ja
õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja too...
Mis oli tarkus? Piibli tundmine. Mis olid 7 vaba kunsti? Miks just neid õpetati? Grammatika - et osata raamatuid ümber kirjutada Retoorika et rääkida piiblist Dialektika (vaidluskunst ) et lükata tagasi ketserite valearvamusi Geomeetria- et ehitada uusi kirikuid Aritmeetika- et saaksid aru, kui sind petetakse Astronoomia- kalendri valmistamine Muusika- kirikus lauldi palju Kes käisid ülikoolis? Tulevased preestrid ja mungad. Mida õpiti ülikoolis? Õigusteadust, arstiteadust, usuteadust. Kuidas õpiti ülikoolis?
õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada
maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud õigused. Töödealaste kuridegude eest ei saanud neid keegi kirikust välja heita peale paavsti enese. See kõik asetas inkvisiitorid peajagu kõrgemale piiskoppidest, kuigi ka viimaste seas leidus hulgaliselt ketserite tagakiusajaid. Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid.
Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, piiskoppide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees. Paavst Paulus IV seadis sisse inkvisitsiooni, ketserite jälitamise ja kirjanduse tsensuuri. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid müstitsistlikud suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. Dominikaani taustaga paavst Pius V püüdis
· juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas
Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis *Simoonia kirikuametite müük *Sekulariseerimine ilmalikustamine, võõrandamine
alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.
Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni, et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi katonites, kuid levis laialt üle Euroopa, leides hulgaliselt poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades ja Inglismaal, ka Poolas, Leedus jm.
sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile
Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus,
23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse
Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII
kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketseriks nimetatakse isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetuses 24.Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25.Mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26.Mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma
tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine. Põhiautoriteediks oli Aristoteles. 1210.a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss)
ületamatuks. Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine kultuuriliselt edenenumate Idamaadega kiirendas Lääne-Euroopa arengut, Vahemere-kaubanduse elavnemine soodustas kaubalis-rahaliste suhete edenemist ja Lõuna-Euroopa linnade tugevnemist. 12.-15. sajand peeti ristisõdu ka slaavlaste ja Baltimaade rahvaste ning ketserite (albilased, hussiidid) vastu. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla loeti kõik sõjad, mis peeti kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147
vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi
väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a . Trento kirikukogu- tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kiriku õpetustraditsioonile. Hispaania Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania Hispaania kuningas Felipe II oli fanaatiline katoliiklane ja toetas vastureformatsiooni. Avalikud ketserite põletamised- võidi tulle heita 80-90 inimest. Hispaania oli oma võimsuse tipul, pärast Felipe II surma algas allakäik. Paavsti toetamine lõppes lüüasaamisega ja hegemoonia e ülemvõimu kaotamisega Euroopas. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Reformatsioon #Reformatsioon_Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Vastureformatsi oon http://www.slideshare.net/sear/reformatsio on-javastureformatsioon-2011 Tänan kuulamast!
õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst.
Ketseriks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat. 24. Maagia- maagide õpetust, üleloomulike jõudude ja väe omandamise kunsti, halvustavalt petturlik nõiakunst. Vähestele tuntud hinge- ja loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Jesuiidid uskusid, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline
Nimetused: Rooma katoliku, katoliku kirik, protestantlik kirik Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik. Kristlus on inimlik Ketserlus Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet. Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14
kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst
pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon. Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst. Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud
Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes? Katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. See oli seotud katoliikluse lõhenemisega, algul kaheks ja hiljem kolmeks, millel kõigil oli oma paavst.
kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid
7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis''
iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu. Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus. Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea
saatnud jumalariigi saabumist ette valmistama. Jeesuse sõnum munkade harimisele. omandas laema tähenduse silmas peeti kõigile Jeesuse sõnumi Augsutinus (354-430) hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik uskujatele saabuvat õnneaega. Usk hakkas levima ka teiste õpetlane; pühendas teadmised ristiusu kaitsmisele paganate ja Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. ketserite eest, sõnastas põhitõed. Õigustas askeesi, arendas Kristlased võtsid endi hulka kõik pöördunud, sõltumata soost õpetust pärispatust inimeses peituv kurjuse alge, millest rahvusest või kihist, 1. ja 2. sajandil moodustati 5% Rooma tulenevad kõik pahed; ilma jumala armuta ei suuda inimesed impeeriumi rahvastikust, kujunes tihe koguduste võrk (esimene sellest pääseda. Kirjutas teose ,,Jumala riigist", mida ristiusk
2. Bütsants Keiser e basileus (kõrgeim sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim; kõrgeim vaimulik) koos riiginõukogu, senati(=sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid e tsirkuseparteid e deemosed e lihtrahva esindajatega Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453
füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm
annaabi.ee 
