Algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre (4)

Sarnased õppematerjalid

19

xlsx

Käänamine ja pööramine

kõle kõleda kõledat vilu nõme nõmeda nõmedat mõru mure mureda muredat kade kadeda kadedat onu kare kareda karedat tädi äge ägeda ägedat ema jahe jaheda jahedat isa tobe tobeda tobedat sõge sõgeda sõgedat väle sale algvõrre keskvõrre ülivõrre algvõrre kade kadedam kõige nüri kadedam sale saledam kõige tragi saledam VALED nüridam tragidam mõrudam viludam lõpus on i või U omastav osastav nüri nüri südi südi tragi tragi nudi nudi vilu vilu mõru mõru onu onu tädi tädi

Eesti keel

9

doc

Eesti keele reeglid

Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A ­ u, i, e. U ­ e. I ­ e. E ­ i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus ­ sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall ­ nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded  Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad

Eesti keel

8

doc

Eesti keele materjal

nt mina, selline, kes nt all, üle, sees, ees KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat

Eesti keel

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

see, oma, iga) 3) arvsõnaline (mitu, kõik, kogu) nt mina, selline, kes KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat

Akadeemilise kirjutamise alused

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. A-tüvi (ainsuse omastav) – lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b). B-tüvi (ainsuse osastav) – lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) – hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (nud-vorm) – hüpa-nud (nõrk aste, üks p). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT:  5 Lause algab suure tähega!!!

9. klassi eesti keel

54

pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

(K) . Mul on tähtis teade. (Mitm) Need on väga tähtsad dokumendid. . u Omadussõnade võrdlusastmed Omadussõna kesk- ja ülivõrret võib väljendada liit- või lihtvormidega. Keskvõrde lihtvormi saab kasutada ainult nimisõna järel (mitte vahetult nimisõna ees). Liitvorme võib kasutada nii nimisõna ees kui ka järel. Keskvõrre Ülivõrre Lihtvorm Liitvorm Liitvorm huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam huvitavamad kõige huvitavamad  15 (N) ­ raamat Lihtvorm:

Vene keel

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

enamus, enne ­ ennem. Neologism ­ uudissõna, nt majandussurutis. Arhaism ­ vananenud sõna, nt triiphoone (kasvhoone). Võõrsõna ­ mõnest teisest keelest meie keelde laenatud sõna, sisaldab võõrhäälikuid (s, z, z, f ja sõna alguses g, b, d). Laensõna ­ võõraste keelest laenatud sõna, kuid meie keelde sobivaks muudetud, nt comics -> koomiks. Barbarism ­ toorlaenud võõrkeelest, mis pole meie keelde kohandatud, nt cool, okay. VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil ­ igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst.

Eesti keel

58

pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

bra bra bra hea Ett moget äpple är gott att äta (Ühte) küpset õuna on hea süüa. Det är en enkel fråga att svara på. See on vastamiseks (üks) lihtne küsimus. Du har så fina blå ögon. Sul on nii kenad sinised silmad. Små barn är söta. Väiksed lapsed on armsad. w Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed Omadussõnadel on kolm võrret: a) algvõrre b) keskvõrre c) ülivõrre Suurem osa rootsi keele omadussõnu moodustatakse keskvõrde lõpu ­are ja ülivõrde lõpu ­ast abil, mis lisatakse omadussõna algvõrdele: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre billig odav billigare odavam billigast kõige odavam dyr kallis dyrare kallim dyrast kõige kallim fin kena finare kenam finast kõige kenam

Rootsi keel

Kommentaarid (4)