P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources)
tegutseb. Iga meie tegevus nii töö- kui ka eraelus põhineb otseselt või kaudselt loodusressurssidel. Keskkonnaaruande tulemusel saab organisatsioon teada, kus säästlikuse skaalal praegu asutakse. Seejärel on võimalik selgeid sihte seada ning konkreetseid eesmärke püstitada. Keskkonnaaruanne annab organisatsioonile võimaluse ressursse säästa ehk kulutusi kokku hoida. Säästva arengu saavutamiseks on vaja, et me elaksime olemasolevate keskkonnaressursside piirides. Seega tuleb keskkonnaressursi kasutust mõõta ehk pidada keskkonnaaruannet. Organisatsiooni tasemel on esialgu seda kõige lihtsam teha, sest keskkonnaaruanne on sel juhul üks osa majandusaruandest. Keskkonnaaruannet on vaja tarbijale ja kliendile. Eestis on populaarsust kogumas keskkondlik mõtteviis. Üha enam suureneb nende inimeste hulk, kes lisaks hinnale jälgivad ka organisatsiooni ja toote mõju keskkonnale. Kui kaks konkureerivat ettevõtet pakuvad sama
"Ametlik" toetav personal Nt: ametnikud, Treenerid, kohtunikud, võistluste korraldajad. "Mitteametlik" toetav personal Nt: perekonnad, sõbrad, tuttavad Meedia Nt: reporterid, ajakirjanikud, saadete tegijad Sporditurismi mõjud Otsene majanduslik mõju mis peegeldub rahas Ettevõtted Nt:liikme ja sisseastumismaksud, jaekaubandus, toit ja joogid, isiklike ja rendiautode kasutamine jne. Valitsus Nt:tollid, maksud, hotellid jne. Keskkonnamõjud :looduse ja keskkonnaressursside säästlik majandamine Nt:matkajad, suusatajad või mägiratturid mõjutavad looduskeskkonda, kus nende tegevus toimub. Tervisemõjud: parandab tervist või kasvatab riske Pildid: Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast !
5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8
Külastajate arvu langus ei oma negatiivset mõju mitte ainult konkreetsele ärile, vaid kogu infrastruktuurile nt majutusele, toitlustuskohtadele, giididele jne. * Pakutavaid teenuseid on rohkem: mägimatkamine, kanuumatkad, raftingud, benj hüpe. * Seisneb füüsilist pingutust nõudvate tegemise harrastamist looduses. 2. Säästva turismi propageerimine hõlmab: Loodusressursside kaitsmist ja juhtimist, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks. Keskkonnaressursside heaperemehelikku kasutamist turismi arendamiseks ning samal ajal peamiste ökoloogiliste protsesside säilitamist looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Kohaliku kogukonna kultuuripärandi ja traditsioonide väärtustamist, mis aitab kaasa kultuuridevahelise suhtlemise ja sallivuse tõusule 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? Pidev mõjude monitooring.
Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi.
Keskkonnakaubad mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 1300 eruto isendi kohta. Selgrootu hävitamise Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 320 eurot
Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett.
õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie
Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett.
ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee ja toitainete pärast) ja võrakonkurents (valguse pärast). Peamise toidubaasi järgi jagatakse loomad herbivoorideks (taimtoidulised), omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5
väärtustatakse kõige rohkem (vajalik on valiku tegemine!) MAJANDUSTEADLIK ANALÜÜS-pakub kasulikku instrumentide komplekti inimeste käitumise mõistmiseks ja/või selle muutmiseks, eriti nappuse tingimustes => võimaldab välja selgitada tingimused, milles keskkonnaprobleemid tekivad, nende probleemide käitumuslikud põhjused ja võimalikud lahendused (arvestades turujõududega) Üldine fookus on inimkonna soovide ja vajaduste rahuldamisel piiratud keskkonnaressursside tingimustes: väga kompleksne küsimus => analüüsimiseks tuleb see jaotada väiksemateks osadeks. Uurimiseks kasutatakse mudeleid, mis on reaalsuse lihtsustatud kujutised, et oleks võimalik välja tuua kõige olulisemad seosed, mida soovitakse uurida => mudeli järeldused sõltuvad tehtud eeldustest ja lihtsustustest. Majandusmudelite kehtivust ja usaldusväärsust saab hinnata selle alusel, kui hästi need tegelikke andmeid, tegelikku
Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Ammensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju. o Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur.
saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 27. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
Nt. Tekspüksid 1000 kg. 20. Mis on populatsiooni logistiline (S-kujuline) ja eksponentsiaalne (J-kujuline) kasvujoon? Mis on (süsteemi) kandevõime? Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19 sajandil, ei täitunud? Populatsiooni kasvu iseloomustavad kaks kasvukõverat: eksponentsiaalne J-kujuline ja logistiline ehk S-kujuline. Keskkonnamahutavus (kandevõime) - keskkonnaressursside piir, millest allpool suudavad olemasolevad resurssid populatsiooni nõudlust rahuldada. Thomas Malthus-e põhimõte on, et põllumajanduslik toodang kasvab aritmeetiliselt, samas kui maakera elanikkond suureneb geomeetriliselt. Tema teooria kohaselt tähendab selline tõsiasi, et nälg ja hukatus on vältimatud. See aga pole veel nii ulatuslikult juhtunud, kuna on hakatud rohkem mõtlema sellele probleemile ja lahendusi ellu viima, nt võiks tuua rahvaarvu
lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted - Neutralism 0 0 - Konkurents liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. - Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. - Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus.
Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid 7 oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda (Sõstra). Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett.
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut
) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks. 6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 7. Amensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. Õkoloogile niss näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 13
1) Eesti kultuuri elujõulisuse kui ühe olulisema turismi ressursi jätkusuutlikkuse tagamine kultuuri, rahvuse, traditsioonide, pärandi, elulaadi ja nende elementide pakkumine, arvestades seejuures pakkumise piiratud võimalusi ja soodustades selle edasikandmist järgnevatele põlvedele. 2) Heaolu suurendamine saab põhineda ettevõtlikkuse arendamisel ja majandusliku jõukuse suurenemisel, erinevate vaba aja veetmise ja taastusvõimaluste paremal kättesaadavusel ning tasakaalustatud keskkonnaressursside tarbimisel, mis tulenevad elulaadi muutustest. Turismisektor pakub mitmekesiseid võimalusi nisitoodete ja nn elustiili ettevõtete loomiseks ning nende poolt osutatavate teenuste pakkumiseks Eestist huvitatud külastajatele. 3) Jätkusuutliku arengu oluliseks nurgakiviks on kogu elanikkonna kaasamine ühiskonna olulistesse otsustesse. Turismi arendamine saab olla jätkusuutlik vaid regioonide eripära ja kohalike elanike
end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma elu) mõjutajana. - Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal (Douglas & Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine. - Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku kindlustunnet ja teiste esmavajaduste täituvust. - Post-materialistlikud väärtused on seotud inimese eneseväljenduse ja
· keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus). Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid
• Võimaldas fotosünteesi intensiivsemat ärakasutamist 3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi I ≡ P* A* T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud 7) Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid Eeldab ressursside vahetut füüsilist Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste Tarbimine annab üldjuhul otsest liikide olemasolu väärtus).
veekogudes on kaladel eriti rohkesti levinud ka emahoole arenenuim vorm - elussünnitamine ehk vivipaarsus. A. Dawson (1995) uuris matemaatilise modelleerimise abil, kuidas sõltub vanemhoole tüüpide kujunemine elukeskkonna stabiilsusest. Ta leidis, et tõepoolest tingimustes, kus keskkonnaressursid on ajas suhteliselt stabiilsed, osutus evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks (ESS) üksnes ühe vanema poolne hool (emb-kumb, kas emahool või isahool). Seevastu tingimustes, kus keskkonnaressursside hulk varieerus ajas väga tugevasti ja etteennustamatult, osutus ESS-ks biparentaalne (mõlema vanema poolne) hool järglaste eest. Sellega seoses on tähelepanuväärne, et näiteks altritsiaalsetel linnuliikidel puudub isahool enamasti vaid sellistes elupaikades, kus toitu esineb nii rikkalikult, et emased suudavad ka üksinda selle piisava hankimisega hakkama saada. Ressursside või emaste leviku tüüp
Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia (technology) 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus). Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid
ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete produktiks on kas piimhape või etanool ja moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T süsihappegaas. ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad Konkurents on liikidevaheline või liigisisene niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside kromosoomide või kromatiidide jaotamises (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. tütarrakkude vahel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev Laguahel heterotroofsetest organismidest valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. orgaanilised ained oksüdeeritakse järk-järgult
Psühhosotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimuvad olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). • Kultuurilis-ajalooline väärtus: Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine • Hariduslik ja teaduslik väärtus: Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks • Esteetiline väärtus: Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Turu- ja turuväliste väärtuste võrdlus METSA näitel: 13. Piirkasulikkuse teooria, selle olemus ja 4 eeldust. Piirkasulikkuse teooria - majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Kujunes välja 19. saj. lõpul, seega enne keskkonnaökonoomikat.
Vajadus uute energiaallikate järele. Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata. Aurumasin 1784, leiutaja James Watt (1736-1819). Inimkapitali akumulatsioon, teadmiste hulga suurenemine. Erinevuste suurenemine riikide vahel, arenenud ja nn kolmas maailm. Inimkapitali eksport kolmandasse maailma tingis rahvastiku plahvatusliku kasvu. Suremuse vähenemine ja sündivuse suurenemine. Teadvuse mahajäämus praktikast kolmandas maailmas. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid – eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näiteks nafta, põlevkivi. Mitteutilitaarsed ressursid – ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näiteks maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid
Kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Konkurents - on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konsument - vt. tarbija. Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kontrollgrupp - uurimisobjektide võrdlusrühm, mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kohaldata. Konvektsioon - soojuse liikumine õhu või veevooluga. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste
endast elu jooksul rohkem järglasi) kui need, kel esineb alleel 'B', siis järgmiste põlvkondade jooksul esimese alleeli esinemissagedus populatsioonis kasvab. Alleeli `A' kandvad isendid osutuvad justkui "äravalituiks". Niisugust protsessi kutsutaksegi looduslikuks valikuks. Looduslik valik põhjustab aja jooksul populatsiooni isendite keskmise fenotüübi muutumise, mis võib koguni päädida uue liigi tekkega. Kui populatsiooni liikmed peavad keskkonnaressursside piiratuse tõttu üksteisega konkureerima (olelusvõitlus), siis valikulise eelise jätkuva kestmise korral võib edukam alleel vähemeduka alleeli sootuks välja tõrjuda (väljasuremine). Valikuline eelis võib tekkida näiteks sellest, kui juhusliku geenmutatsiooni teel tekib uus alleel, mille määratud fenotüüp osutub antud keskkonnas isendile sobivamaks kui seniste alleelide määratud fenotüübid. Teine võimalus on, et keskkonnatingimuste endi muutumise
(Sotsialiseerumine perekonnas ja mujal, millele järgneb laialtlevinud osalemine poliitikas hääletajana, parteide toetajad ja liikmed etc.) 4. Poliitilise süsteemi laiendatud võimed süsteem suudab paremini vastata elanikkonas soovidele ja kontrollida keskkonda. organisatsioon on stabiilsem ning ka toimimine efektiivsem. Poliitilisel süsteemil on 5 peamist võimet, mille laiendamine toob kaasa kõrgema poliitilise arengu taseme: Algupärane Lihtne keskkonnaressursside ärakasuatmine Reguleeriv Indiviidide ja gruppide tegevuse kontrollimine Reageeriv Otusustamine ja elluviimine vastavalt nõudmistele väärtuste jagamisel Jaotav Värtuste jaotamine institutsionaliseeritud struktuuride ja protsesside kaudu Sümboolne Mittemateriaalsete väärtuste ja hüvitiste jagamine. Poliitilise arengu protsessid: 1. Poliitilne areng (sõltuv suurus) ilmneb vastusena majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide (sõltumatud suurused) arengule.
See, kui suures ulatuses on majandus võimeline saavutama ressursside efektiivset paigutamist, sõltub omandiõigusest. Omandiõigusest tuleneb, kuidas jaotatakse tulusid, kuidas jagatakse või antaks üle õigusi, õiguste välistamiste astet, õiguste rakendamist. Eraomandiga on tegemist, kui ühe isiku õigus omandile välistab teiste isikute või ettevõtte õiguse omandile. Sellisel juhul on võimalik saavutada ressursside efektiivset paigutust ilma valitsuse sekkumiseta. Mitmete keskkonnaressursside puhul ei ole omandiõigus hästi ja selgelt määratletud. Seepärast ei saa ka tulemus turu tingimustes olla sotsiaalselt optimaalne. Tuleks vahet teha "ressursside ühisomandil" ja "vabal juurdepääsul ressurssidele". Juhul kui esineb vaba juurdepääs, ei tule turud efektiivse paigutamisega toime. Ühisomandi puhul on see küll võimalik, kuid vähetõenäoline. Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus
jõustatavus- kaupa kaitseb riik, politsei nt. varguse korral 48. Ühiskondlik kaup ja selle tunnused (nt õhk) Kaup/teenus, mille puhul on raske (kui mitte võimatu) selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjad ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral. Ühiskondliku kaubal ei ole täidetud tunnused: ülekantavuse turustatavuse rivaalsuse välistatavus jõustatavuse Täidetud on kasulikkus ja defitsiitsus 49. Keskkonnaressursside kasutus turumajanduse tingimustes Turud ei saa mõjutada nende ressursside efektiivset paigutamist, millel turg puudub. Mitmetele keskkonnaressurssidele ei rakendu turumehhanism. Näidetena võib tuua atmosfääri, veeressurssid, looduse. Regulatsioonide puudumisel ei ole ka saastamine turu subjekt. Mõnede keskkonnaressurssidega siiski ka kaubeldakse. Enamik mineraale on eraomandis ja kui neid kaevandatakse, siis nendega ka kaubeldakse turul
koostamisel, 5) üldisel planeerimisel, turundusel, 6) külastatavuse majandusliku- ja keskkonnamõju hindamisel ning avaliku vastutuse määramisel (Hornback ja Eagles 1999). Külastajate mõju ja käitumismustrite uurimine ning sellest raporteerimine on kaitseala valitsejale üks võimalustest, kuidas põhjendada külastajatele pakutavate valikute muutmist või nende säilitamist. Kaitseala külastajate ootusi seoses korralduslike küsimustega, samuti sotsiaalsete ja keskkonnaressursside seisukorra tajumist on võimalik kindlaks teha küsitluste abil. Nagu erinevaid seiremeetodeid, on ka küsitluse läbiviimise ja koostamise tehnikaid mitmeid, alates iseseisvalt täidetavatest küsimustikest kuni intervjuudeni. Tänapäeval on alternatiiviks ka kodulehel olevate ankeetide kasutamine uurimaks külastaja ootusi ning reaalselt külastatud objekte ja nendega seonduvat. Külastatud objektide puhul tuleb arvestada ka tahtliku valeandmete sisestamise võimalusega
annaabi.ee 
