Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Keskkonnamõju hindamise ajatelg - sarnased materjalid

arendaja, otsustaja, väljapanek, tegevusloa, teatab, taotlus, programmis, keskkonnamõju, eksperdi, litsents, arutelust, küsimusi, ettepanekuid, arvestamine, parandused, ametlikud, ajatelg, algatama, natura, menetlemise, töötaja, põhjendab, tegevusluba, anta, järelhindamine, teostab, selgub
thumbnail
3
doc

Keskkonnamõjude hindamine - spikker

muid seonduvaid tegevusi Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab alternatiivsete võimalustega ning annab nende prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet Arendaja, reaalselt aga ekspert. paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline sätestatud nõuded. keskkonnamõjust ja hüvedest;

Keskkonnamõjude hindamine
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Küsimused-vastused eksamiks

hilisema muutmise käigus ­ strateegiline keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks

Keskkonnamõjude hindamine
46 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

• Kasutab palju diagramme, jooniseid, fotosid ja muud toetavat materjale • Kasutab terminoloogiat süsteemselt, ka terminite seletus • Seletab lahti keerulised probleemid • Uurimismeetodite selge kirjeldus • Sisaldab alternatiivsete võimaluste selget võrdlust • Esitab negatiivsete keskkonnamõju leevendusmeetmed ja seireprogrammi • Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni Täiteva KMH aruanne peab sisaldama: • Taotlus ja kaasuvad tegevused • KHM osapoolte nimed; • Üldsuse konsulteerimise tulemused; • kaalutud alternatiivsed võimalused; • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmed; • peamised probleemid ja kahtlused, mida menetlusosalised tõstatasid avalikustamise käigus KMH LÄBIVAATUS: Määrab, kas KMH aruandes on keskkonnaprobleemidele adekvaatsed

Keskkonnamõjude hindamine ja...
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine

demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2.1. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk: o teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; o anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis - või minimeerimisvõimaluste kohta; o tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. /1:§2(1)/ Vastavalt kehtivale seadusele tuleb hinnata riikliku, maakondliku kui kohaliku tasandi planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Taoliste dokumentide hulka loetakse näiteks

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
29 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

„Saastaja maksab“ printsiibi rakendamine Üks riik ei tohi oma tegevusega saastata teist riiki EÜ peab arvesse võtma arengumaasid EÜ keskkonnaprintsiibid peavad olema selged ja aitama rahvusvahelist keskkonnakaitset Rahva keskkonnaalase teadmiste tõstmine Keskkonnaabinõusid kasutada vastavalt saastuse liigi omapärast Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 2. Teine keskkonnaprogramm (1977-1981) Taaskinnitati esimeses programmis määratletud põhimõtted ja tegevused. Põhitähelepanu tegevustel, mille eesmärgiks oli saastuse ennetamine. 3. Kolmas keskonnaprogramm (1982-1986) Kolmas progaramm tugines esimeses kkprogrammis defineeritud põhimõtetele. Lisades neile uusi elemente , mis kajastavad kkpoliitika vahepealset arengut. Rõhutati, vajadust tagada kkmeetmete efektiivsus, hinnata tulusid, kulusid, arvestada liikmesriikide majanduslikke erinevusi. 4. Neljas keskkonnaprogramm ( 1987-1992)

Keskkonnapoliitika
54 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren ­ tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine ­ oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära ­ 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk ­ neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis

Õigus
317 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

· tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja · edendada jätkusuutlikku arengut. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine on planeeringu või arenguvaka elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine. See peab andma planeeringu või arengukava kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe mõistmaks, mis võib selle otsuse eluviimisega hiljem kaasneda. Mõju hindamise eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus või lisamine arengukavasse. Hindamise tulemusel seatakse planeeringu või arengukava elluviimiseks konkreetsed keskkonnatingimused (leevendavad meetmed) ja planeeringu või arengukava elluviimise seiremeetmed. Keskkonnamõju strateegiline hindamise eripäraks ruumilise planeerimise puhul on see, et KSH

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omevahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents» isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma järglastele. Teatab oma piiridest lauluga ja sissetungijad aetakse ära. Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamis

Riskianalüüs
621 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. oluline keskkonnamõju kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid. Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti

Keskkonna kaitse
335 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Riskianalüüs referaat

Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

Riskianalüüs
234 allalaadimist
thumbnail
42
docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

Õigus
11 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Riskianalüüsi referaat

struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

Riskianalüüs
285 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD 
 Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu 
 ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD 
 KESKKONNAALASED ÕIGUSED 
 ︎Keskkonnaalased õigused
 Puhas keskkond
 Ruumiline planeerimine
 ︎Menetluslikud õigused: 
 Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎
 Juurdepääs keskkonnainfole,
 Keskkonnatasud 
 Õigus osaleda otsustamisel, 
 ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll 
 Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus
 Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS 
 Seaduste liigitus alates 1. august 2014: 
 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) 
 ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS


Keskkonna kaitse
107 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ

Riskianalüüs
101 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis

Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku (pg 10 lg 1). Isik peab olema teovõimeline (18+). Teovõimetud isikud (vaimupuudega) ei või ettepanekut teha. 4. Kui pika aja jooksul peale planeeringu algatamisotsuse tegemist peab KOV informeerima avalikkust, kinnisasja omanikku planeeringu eesmärkidest? Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist (kuu=vähemalt 28 kalendripäeva). Kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu

Ruumiline planeerimine
68 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk

Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment Arenguprojektid 1. x Ameerikas 1969 Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamse tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Oluline eesmärk ­ informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP vastav juhend. 1991 Espoo konventsioon rõhutab ka naaberriikide informeerimise vajadust.

Keskkonnakaitse
114 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Haldusõigus

omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. (3) Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 12. Algatatud planeeringust informeerimine (1) Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (2) Teade üleriigilise planeeringu algatamise kohta avaldatakse Riigi Teatajas. [RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]

Haldusõigus
63 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS  kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe  tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue  etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid):  Stockholm (1972)  Rio de Janeiro (1992)  Johannesburg (2002)  Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega

Keskkonnakaitse
74 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

?iguskaitseasutuste s?steem
33 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

ˆ Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem. Saastetasu eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude teenimine, vaid väiksema saastamise stimuleerimine ˆ Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub arendaja. ˆ Saastaja-maksab-printsiip on otseselt kirjutatud ka Eesti õigusesse. VÕS Ÿ 135 lg 1 ütleb, et hüvitada tuleb ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemiseg. (Vt ka küsimus 21 - keskkonnaalane vastutus). 9 8 Ettevaatuspõhimõte Materjal: Loeng ˆ Ettevaatuspõhimõttest (precautionary principle ) on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas

Keskkonnaõigus
172 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Metsaseadus

kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. (10) Loa taotlemise, andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (11) Loa andjal on õigus kontrollida igal ajal loa omaja metsakorraldusalase tegevuse vastavust õigusaktidele. (12) Luba on keelatud üle anda teisele isikule. (13) Loa omaja on kohustatud viivitamatult loa andjat kirjalikult teavitama loa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest. § 13. Metsakorraldustööde tegevusloa kehtivuse lõppemine ja peatamine ning loa kehtetuks tunnistamine (1) Loa kehtivus lõpeb loa kehtivusaja möödumise, loa kehtetuks tunnistamise ja luba omava isiku jagunemise või lõppemise korral. (2) Loa andja võib peatada loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui loa omaja on korduvalt või oluliselt rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. (3) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse korduvana, kui loa andja jätab kuue kuu

Önoloogia
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Auditeerimine

Enne kutseeksami sooritamiseks avalduse esitamist peab eksamineeritav olema läbinud praktika vastavalt sätestatud korrale: · Vande audiitori juhendamisel vähemalt 3a. kui taotleb vandeaudiitori kutset · Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt 2 aastat kui taotleb siseaudiitori kutset või kutse taset. kutse tegevus staas, mis on võimaldanud talle küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. Kutseeksami programmis esitatakse hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksamite jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus. Kutseeksami programmi koostavad ja esitavad oma pädevuse valdkonnas audiitorkogu ja riigikontroll. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kutseeksami küsimused ja näidisvastused pooltele küsimustest. Kutseeksami programmi või selle alusel küsimuste või näidisvastuste koostamisel avalikkusele kättesaadavaks tegemisel või kehtestamisel võib arvestada

Auditeerimine
111 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused

planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada. Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalikud ettepanekuid ja vastuväiteod esitanud isikutele teatab kohalik omavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta andes ühtlasi teada avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Seda tuleb planeerimisseaduse järgi teha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist

Kinnisvara haldamine
157 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kinnisvara Haldamine ( eksamiküsimused - vastused )

esitada ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on planeeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui märkusi ei laeku, pole uue seaduse järgi vajalik enam ka avalikku arutelu korraldada. Kui pärast avalikku väljapanekut viiakse sisse suuremaid parandusi ja täiendusi, peab toimuma uus avalik väljapanek. Seadus tagab, et avalikustatud planeering ja kehtestatav planeering peavad olema oma põhilahenduselt identsed. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalikud ettepanekuid ja vastuväiteod esitanud isikutele teatab kohalik omavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta andes ühtlasi teada avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Seda tuleb planeerimisseaduse järgi teha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist

Kinnisvara haldamine
336 allalaadimist
thumbnail
84
docx

PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. (3) Pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata

Pankrotiõigus
53 allalaadimist
thumbnail
19
docx

PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. -Pankrotiavalduse võib 1. punktis nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Punktides 2­5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.

Pankrotiõigus
57 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

111 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

Õiguse alused
469 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
782 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku

Õigus
155 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Tsiviilprotsess

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 50 000 krooni. Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 250 krooni. · asja läbivaatamise kulud ­ tunnistaja-, eksperdi ja tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud; kutse või teate avaldamise kulud ajalehes, tsiviilasja hinna kulud. Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Dokumendi tõlkijale

Tsiviilõiguse üldosa
139 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

(3) Registreerimise otsuse kehtivus peatatakse kuni otsuse peatamise põhjustanud asjaolu kõrvaldamiseni. (4) Käitlejale saadetakse registreerimise otsuse kehtivuse peatamise otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel. (5) Väetise registreerimise otsuse kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates on käitleja kohustatud väetise käitlemise peatama otsuses määratud ulatuses. (6) Käitleja teatab registreerimise otsuse kehtivuse peatamise põhjuseks olnud asjaolu kõrvaldamisest volitatud töötlejale, kes teeb pärast käitlejalt saadud teabe kontrollimist viivitamata registreerimise otsuse kehtivuse taastamise otsuse ja saadab selle ärakirja käitlejale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt viiendal tööpäeval otsuse tegemise päevast arvates. Käitleja võib jätkata väetise käitlemist alates otsusest teadasaamise päevast. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 27

Põllumajandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun