Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja kirjandus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eepos, rüütlikirjandus, rüütliromaan, romaanid, kirik, saagad, pärimuse, kangelaslaulud, rüütliluuleowulf, kombestik, temaatika, linnakirjandus, satiir, draama, müsteerium, rüütliromaanide, dante, müüdid, laulikud, edda, rolandi, peegelda, arenas, vaprus, austus, proosas, arturi, keldi, kujunemis, trubaduurid, rahvaluule, õpetlik, rebaseSBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2. ,,jumalariik" 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile".
· Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised
ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4) Mis keeles need osad olid? Vana-Testament oli algselt kirja panud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. 5) Mis on apokriiva raamatut? Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse. 6) Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline? Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine.
korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive
Euroopa vanim keskaegne eepika Iiri saagad. Islandi eepika. Anglosaksi eepos 1. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. 2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile 3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5
1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt.
Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII ja XIII saj vahetusest
saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse vähemalt 2 sõnalise kujundiga. Sisult jagunevad Edda laulud kaheks: Müütilised e. Jumala laulud ja kangelaslaulud X2 Väga inimlikud jumalad. Allitereeruv värss sõnaalguse silpide kordus. Hüümiri lugu Arvatavalt kirjutatud 15 saj. Ühendab kahte müüti. Toetub muinasjutu motiividele. Palju erinevaid episoode. Kõige rohkem kenningeid. Beowulf 7. või 8 saj krja pandud. Anglosaksi eepika. Tegevus viib meid Taani ja Rootsi. Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel
Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida). - Anglosaksi eepos
Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane".
kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40)
KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne kirjandus kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks
Samuti olid põhimõtte ja tõlgendamisega suured probleemid. Kirjutati umbes 100 aasta jooksul, kuna seda takistasid ka sõjad, katk, Põhja- ja Lõuna-Eesti eraldiseisvus. Tõlkijad ka jagelesid, kellel on õigus Piibel avaldada. Anton Thor Helle oli Jüri kihelkonna pastor, hakkas uurima eesti keele murdeerinevusi ja andis välja ’’Eesti keele grammatika’’, mis sai üldkasutatvaks. Aja jooksul tehti tema versioonist 20 trükki Piibleid. 2.IIRI SAAGAD (SAAGA, FILID, BARDID), JAMES MACPHERSON Iiri saagad – Iirimaa varakeskaegsest kirjandusest on meieni jõudnud keltide saagad ja laulud 2.-7.sajandist. LAULIKUD: Filid – laulikud-jutuvestjad, hõimupealike/kuningate nõuandjad. Jäädvustasid sugukonna ajalugu, müüte ja uskumusi. Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile. Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12
aluseni XI sajandini. 2. Keskaja üldiseloomustus Keskajal sai alguse uute rahvuste, kultuuride ja keelte teke. Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid
1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilmani
Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud
,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3
2. keskaja kirjanduse põhisuunad: · Rahvalikud kangelaseeposed; Vaimulik kirjandus; Rüütlikirjandus; linnakirjandus 3. keskaja kirjanduse periood, tekstinäited, keskaja kirjanduse tunnused: · 5. 15. sajand. · Rolandi laul, Nibelungide laul, Dekameron, Beowulf. · Tunnused on üsna njetu. 4. kangelaseeposed, -laulud koos kahe tunnis loetud tekstinäitega ("Rolandi laul", "Nibelungide laul"): · Rolandi laul: 11. sajandi prantsuse eepos, mis jutustab Karl Suure ja frankide sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen
Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13
Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid riigi põhiaadel tänapäeva Itaalias, Rüütlikultuuri õitseng 12. sajand - maise Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis. elu jumaldamine, armastus naise vastu, Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa mis oli kurtuaasse moraali aluseks põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid.
Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e
Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel
Nende sisuks on juudi ajalugu ja religioossed ideed. Võib öelda, et need on judaistlikud ja varakristlikud. Apokrüüfilised kujutised on protestantide poolt Piiblist välja jäetud, aga neid aktsepteeritakse Rooma katoliku ning ortodoksi kirikutes.Apokrüüfid ei ole pühakiri, sest nad sisaldavad mitmeid vigu ning on juutlike piirkondade poolt hüljatud. Katoliiklased ütlevad, et apokrüüfid on piiblivälised kirjad. 2. Vanim keskaegne eepika. Iiri saagad, islandi eepika Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik
2 Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust kiriku- ja südamedaamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi ja kus jäi vähe ruumi armastusele. Varsti hakkas aga olukord muutuma, sest kirik tahtis verevalamistele piiri panna, lubades võitlusi ainult teatud päevadel. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks altarile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Alates 12. sajandist hakkasid rüütlid kirjutama armastusluulet. Autoreid hakati kutsuma trubaduurideks. Trubaduuride luule ning laul oli pühendatud südamedaamile, kelle südant oli lootusetu endale võita. Laulud meeldisid väga daamidele Lõuna- Prantsusmaal ning levisid seejärel üle kogu Lääne- Euroopa
lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad
Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid: armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti sõjaretk poloventside vastu, kaotus ja põgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, Lõuna-Prantsusmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud. Rüütel pidi oskama kombekalt käituda, kuna väline käitumine pidi peegeldama tema seesmist täiuslikkust. Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. Luule eesmärk oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Graal on
leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond
· Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga)
Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: * Evangeeliumid * Kirjad ehk epistlid * Ilmutusraamat 13. Kes ja millal tõlkis Piibli eesti keelde, mida see endaga kaasa tõi? 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes 14. Nimeta Euroopa tuntumad kangelaseeposed. Niebelungide laul Vana Germaan eepos , Islandi eepos vanem edda , beowulf - anglosaksi eepos , Rolandi laul - prants, Laul minu Cidist - hisp., 15. Iseloomusta rüütlikirjandust. 12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust
Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Teose esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust, kuid lõpuks surmatakse ka tema. LUGU IGORI SÕJARETKEST Vene eepos, tundmatu autori poolt, pärineb 12.sajandist. Eepos räägib noore valitseja Igori- Novgorodi-Severski vürsti sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. BEOWULF Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud sangar, kes asub Taani kuninga kutsel
annaabi.ee 
