Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
feodaal, feodaalid, lään, vasall, keskaeg, poegade, feodalism, naturaalmajandus, feodaalne, maahärra, vasallid, suurfeodaalid, killustatus, rahamajandus, teenima, astmel, kuningal, varakeskajal, koormised, rooma, feodaalse, seisuslik, keskajale, feodaalkorraldus, varustus, feood, läänistamine, sõjaväes, sõjamees, rüütlid, järeltulijadja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG
killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine
maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand
William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab XVsaj lõpuni;1337-1453-Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel;1347-1349-must surm, laastav katkuepideemia;1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli,tehes lõpu Bütsantsile. Mõisted Lään ehk feood-sõjateenistuse eest antav maatükk.Läänimees ehk feodaal-maatüki saaja.Vasall-lääni saaja, teenis oma senjööri sõjaliselt ja vajadusel lunastas vangist välja.Senjöör-isik,kes võttis vasalli oma kaitse alla,läänistas maad.Suurfeodaalid-kuninga otsesed vasallid- parunid,krahvid,hertsogid,markiid, neile läänistati suuri maavaldusi.Läänistasid neid edasi.Väikefeodaalid- suurfeodaalide vasallid,kogusid talupoegadelt makse,käisid koos suurfeodaaliga sõjas, rüütlid
ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine
Keskajainimene ja tema igapäevaelu Keskaeg algas Rooma langemisega (476 p.m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased Varakeskaeg jaguneb omakorda kahes perioodiks. 1. periood – 5. sajand kuni 9. sajandi algus. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutusteajastu algusega, mida võib nimetada nii varakeskajaks kui ka hilisantiigiks
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS
kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest.
Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism.
a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2
476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand.
Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu. Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas.
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11
Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6. Mis on tsunft, kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister. Tsunft on käsitööliste ühendus(ühe ala meistrid). Töö käis põhikirja järgi. Õpipoiss-sell-vandersell-meistritöö. Õpipoisiks sai vaid kristlikust perest poiss. 7
Talupoja maailmapilt ning silmaring polnud tol ajal väga lai. Nad mõtlesid enamasti emastele vajadustele ning igapäevaelule. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, see tähendas, et ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupojal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi ja ta sõtlus feodaalist. Feodaal oli keskajal läänimaa saaja, kes vastutasuk kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Nad jagunesid ühiskonnas veel omakorda tähtsuse järgi. Kõrgeim oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast järgmised olid hertsogid ja krahvid. Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske
kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole.
töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona ordudeks. Selle
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris. nunn-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris. Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Senjöör-oli suurfeodaal,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa.
annaabi.ee 
