Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a
b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted)
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine,
b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: o 4. – 10. sajand – varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine o 11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus
- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja
4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse
Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus
eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganis atsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. 4
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse
teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik.
lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus
Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed: * Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp
a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena deemosed. 4
Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Lääne-Rooma riik ja vanaaja lõpp- Constantinus Suur Lääne- ja idaprovintside erinevuse suurenemine, 395 Rooma impeerium lõhenes. Lääne- Rooma pidas vastu 476. Aastani. Miks jagunes Rooma keisririik ja miks lagunes Lääne- Rooma keisririik? Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid erinevustest- · Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud · Idaprovintsides on arenenud ja jõukad kaubalinnas, lääneprovintsides jäid linnad jõukusega alla. Seal olid väiksemad ja nooremad linnad. Idaprovintsides kasutati
see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse. Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju ja süvendasid vastuolusid läänega ja neljanda ristisõja ajal pöördusid ristisõdijad moslemite asemel hoopis Konstantinoopoli vastu. Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204)
tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid: Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. Clodovech - oli frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Loetakse sageli esimeseks Prantsusmaa kuningaks Jaroslav Tark - Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 1016 1018 ja 10191054 Kiievi suurvürst. 1030
lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine
16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma.
· Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg
8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad. P-Saksamaa protestantlik, L-Saksamaa katoliiklik. Kalvinism Sveitsis, Sotimaal ja Prantsusmaal hakkas kehtima kalvinism(ka Madalmaad, Poola, Leedu, Inglismaa). Prantsusmaal oli nimetus hugenotid. Rõhutati kasinust, töökust, lihtsat eluviisi. Kogudused valisid ise oma juhid. Loobuti pidustustest ja rõõmsast meelelahutusest. Hiljem muutus see vaenulikuks, mittekalviniste hakati kiusama. Kalvinismi eestvedajaks oli Johann Calvin. Tema teos "Ristiusu õpetus" sisaldab kalvinismi põhilisi seisukohti
rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse.
· Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
Varakeskaega esimest ajajärku nim. tumedaks ajajärguks (5. – 8. saj. Algus). Sellel perioodil käis antiiktsiv. alla, hääbusid linnad, kultuuri ja antiiktsiv. Mandumine. Langus puudutas vähem Vahemere piirkonda. Hoopideta ei pääsenud ka Bütsants, mis muutus antiiktsiv. jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka-keskseks. Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
