Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, keskaeg, 2018, vööd, brita, ajaperiood, kleiti, särki, pükse, kuube, pillid, harf, trummid, viiul, kitarr, pasunadKeskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk
Kui kuningas käskis noortel lahkuda siis jäi Tristan oma ustava kuninga juurde ja suri. Isolde aga elas vanaks ja käis igal ööl silla all Tristanit taga nutmas. Riietus naistel Naised kandsid kleite, mis olid pikad ja rasked. Kleidi piha osa oli väga peenike ja tugevalt kokkutõmmatud. Naise alumised ribid murti või lasti ära opereerida, et korsett püsiks ilusti. Kleiti laiendati kiilu ehk slepi abil, et tekiks tunne nagu oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka lausa kahtekümment sõrmust. Kanti ka vöösid, et pihta veelgi rõhutada. Riietus meestel Rüütlid kandsid erinevatest nahkadest tehtud rüüsid. Rüüde all olid kas villased või linased pikad särgid. Püksid oli jalgade ümber, et oleks parem liikuda. Lisaks kanti pikki saapaid.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan.
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel LOODUSLIKUD OLUD 11.-13
Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsitöölised pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses, laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid. Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid. Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast
Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD 8 Särk 8 Püksid 8 Vatt 9 Vööd 10 Peakatted 10 Sukad. Säärepaelad. Jalanõud 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 ÄKSI KIHELKOND Tartumaa põhjaosas, tänapäeva Tartu- ja Jõgevamaal, asutati arvatavasti 15.sajandil Äksi kihelkond
3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad
Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega Rõivaste kinnitusvahendid (sõled, paelad, vööd, pandlad, pöörad, nööbid, kuljused) rõivaehetena peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust RIIETUS NAISED Tuunika lõigatakse külgedelt ja seljalt lahti ja nii saab naiste kleidi ülaosa väga tihkelt ümber keha tõmmata. Samuti saab kleiti laiendada taha õmmeldava kiilu e. slepi abil. Slepi saab teha väga pika. Ja et näha oleks, et seljas on ikka kaks kleiti, on alumine kehasse töödeldud ja pealmine ikka veel veidi kotti meenutav - selleks tõstetakse ülemist kleiti käies
kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr
Alumise ääre laius on 304 cm. Varrukas koosneb ühest tükist ja varruka pära poole suurenevast kiilust. Varruka pikkus on 61 cm, ülalt laius 24 cm, alt laius 13 cm. Õmbluse kohal on varruka suus 7 cm pikkune lõhik. Varruka serv on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja üleloomispistes kinnitatud. Naiste pikkkuub on omandatud ERMi poolt 1927.a.Tori khk, Riisa k, Möldri t A.Riis´ilt. Tegija on teadmata. Kuue vanus oli omandamisel 85 a. Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega. Kaarused punuti väikese puuhargi abil ja paelale on iseloomulik nelinurkne kuju naiste händega pikkkuue lõikeskeem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1esiosa, 2 seljaosa, 3 varrukas, 4hõlma serv, 5
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad. Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides, kuulsaim komöödiate autor oli aga Aristophanes. Muusika Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik. Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima
Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla. Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga. Tuunika ja pika hõlsti tekkimise ajendiks peetakse sisse rännanud Süüria kangrute kudumistehnika parandamist. Tuunika kujutas endast lühikest varrukatega särki, mida võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast 6 peetakse egiptlaste kõige ebaharilikumaks kehakatteks. Kanti ka lihtsat rõivast ,
jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla. Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga. Tuunika ja pika hõlsti tekkimise ajendiks peetakse sisse rännanud Süüria kangrute kudumistehnika parandamist. Tuunika kujutas endast lühikest varrukatega särki, mida võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast 6 peetakse egiptlaste kõige ebaharilikumaks kehakatteks. Kanti ka lihtsat rõivast ,
Põhja- Eestis hakkasid naised kandma varrukateta särgi peal lühikest pluusi ehk käiseid. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti juba ka kingi. Varemlevinud õmblus- või nõelpitside asemel hakkasid levima kangaotsa narmastest sõrmedega põimitud sõlmpitsid ja võrgunõela abil kootud võrgule õmmeldud võrkpitsid. Eestlased kandsid ka suvel palavaga pikka villast kuube. Seda peeti auväärsuse tunnuseks. Baroksed elemendid, mida eelmisel sajandil võis kohata metallitööstuses, levisid 18. sajandil lillkirjana ka tekstiilikunsti. Seda sajandit peetakse ka rõivaste värvilisemaks muutumise ajastuks. Seoses majanduselu kaubalisuse kasvuga ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (kard, siidpael, nöör, pearätid, litrid, nööbid), mida saadi rändkaubitsejatelt ja poodidest. Uuenduseks olid kaharad, vöö juurest volditud seelikud
Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnriigid Rooma, Firenze ja Veneetsia. Need olid
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja
Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).
Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki
pallat või paenulat ning peakatet. Peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mütsi. ROMAANI STIIL Romaani stiil oli esimene keskaja kunstistiil Lääne-Euroopas, tekkis umbes 10. saj. ja püsis gootika tekkimiseni Prantsusmaal 12. saj., Saksamaal 13. saj. keskpaigani. Kiriku mõjul peeti romaani ajastul inimese keha patuseks ja seda pidi rõivastusega korralikult varjama. Naised kandsid üksteise peal kahte kleiti, mantlit ja peas rätikut. Alumine kleit oli T-lõikeline, ulatus maani, sellel olid pikad ja kitsad varrukad. Pealmine kleit oli samasuguse lõikega kuid laiem, laiemate ja lühemate varrukatega. Rõivatus oli erksavärviline, kuid ei liibunud üldse kehale, vööd ei kantud. Kleit oli kaunistatud laiade kantidega, mis jaotasid figuuri osadeks. Selline jaotamine oli omane romaani stiilile ja kordas arhitektuuris kasutatavaid jooni ja pindu. Uudne oli õmbluste kantimine paelaga.
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. 4 Renessanssi muusika Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................
Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis
pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell-trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
annaabi.ee 
