Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

keskaeg: Mungaordud Eestis - sarnased materjalid

benedictus, munga, munk, rist, stis, tsistertslaste, liivimaa, kloostrid, tsistertslased, dominiiklased, padise, mungaordu, benedictuse, vendade, klooster, paavst, kloostris, mungad, rdus, ordud, harima, mber, monte, issand, cassino, mainitud, kuulsad, populaarsed, skis, theoderich, nunnad, jeesus, elul, imalik, pidasid, iguse, kerjusmungaordu, honorius
thumbnail
7
doc

Keskaeg Eestis

ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskaeg Eestis

väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keskaeg Eestis

ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

Skraa ­ käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver ­ meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild ­ sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild ­ käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond ­ sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

olla ka slaavlased. Lokaatorid ­ kohanäitajad, värbasid talupoegi, hiljem sai lokaatorist külavanem. Ida ­ Euroopas jäi peale germaniseerumine, ka tänapäeva Lääne ­ Poolas ja Sileesias. Saksa rüütlitekultuur, nimed. Massilne ümberasumine ka Pürnee poolsaarel ja Venemaal. Toimus lähedaste piirkondade tihedam asustamine. Kloostrite teke oli edasiviiv tegur, klooster sai asustamata maa ja sellele meelitati talupoegi. Alates 12. sajandist tsistertslased peamised usklikud, püüdsid rajada kloostreid asustamata paikadesse, et eralduda maailmast. Euroopas ka maaparandustööd, nt Madalmaades, Itaalias, kuivendustööd. Juba 14.sajandi alguses andis tunda, et ülesharitud põllud on kuratud ja suur põldude rajamine jättis vähem ruumi karjale st saadi vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Olulisim 7.sajandi saadus on teravili (rukkis, nisu, oder, kaer). Hiliskeskajal laieneb loomakasvatus ka lihtrahva hulka

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur,

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus. Sõjavägi Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel. Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid ­ kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s  Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel.  Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine.  1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus.  Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel.  Tsistertslaste mungaordu rajamine.  1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine.  1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s  1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj  1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.  Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal ­ kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud ­ seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus

Keskaeg
52 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Välissuhtlus 1154 al Idrisi Lõunas eestlaste retked latgalite vastu leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa ­ muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala ­ põlluharimine ­ (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Siiidid ­ islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee ­ islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett ­ mosee juurde kuuluv torn Medrese ­ islamiusuliste noormeeste õppeasutus Ikoon ­ pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil ­ varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit ­ Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu ­ jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu ­ katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista ­ araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid ­ Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid ­ Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad ­ kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht ­ abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Rahvuskiriku loomine Kogudus valib õpetaja Olulised on kaks sagramenti ­ ristimine, armulaud Paavst ei takistanud reformatsiooni Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas ­ hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda ­ toimub Lõuna ja Keskosas ­ Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

arutamiseks. · Bulla ­ paavsti ametlik seisukohavõtt. · Kümnis ­ kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks ­ 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II 1. Vaimulikud ordud ­ kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. a. Benediktiini ordu: · Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. · Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. · Munkade füüsiline töö asendus palvetega. · Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. · Kanti musta kuube. b. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: · Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. · Vaimulike abielukeeld. · Vastasseis kirikuametite müümisele. c. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul):

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine · Said elatist kloostri majapidamises · Said elatist kerjamisest töötades · Reeglina kloostritest ei lahkunud · Põhiline tegevus väljaspool kloostrit

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vaimulikud ordud

Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.

Eesti ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsal ohal olid ka Rooma autorid nt Cieserot. Kreeka keel ja autorid olid unustatud, teistest tuntum oli Platon. Linnade majanduselu ja alanikkonna kiire kasv tekitasid vajaduse ka seal koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rahati

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele. Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda. Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust ). Paavstile allusid peapiiskopid, neile omakorda piiskopid ( ülevaatajad ) ja neile preestrid. Igas kirikus oli oma preester. Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus ­ üldine Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid. Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri ­ Monte Cassino. Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks. Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel. Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund )

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199. Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus. Lembitu- sakala vanem , hukkus samuti madisep. Tema juhtimisel koondati vägesid saadi 6000 m lahinguks. Mõõgavendade ordu- 1202 aastal asustati aga alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk see sama

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään ­ kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades. BENEDIKTLASED Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei ­ Jumala töö.

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

alandlikkuse asendumine toreduse ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamisi isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt tekitas tõsikristlastes patukustutuskirjade ­ indulgentside ­ müük. Kiriku väitel võisid nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääseda puhastustulest taeva. Kurikuulsaks sai Saksamaal indulgentse müünud dominikaani munk Johann Tetzel, kelle korjanduskastil ilutses kiri: Sobald das Geld im Kasten klingt die Seel sich auf gen Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui veel teha kavatsetavate pattude eest. Just Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu suurim. Kui Prantsusmaal, Hispaanias ja

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555. aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism ­ levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis ­ pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon ­ Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 ­ jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender ­ 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine.

Ajalugu
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun