Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publ...
Antiikolümpiamängud Sissejuhatus: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioosed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana- Kreeka poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekree...
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamäng...
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidu...
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teate...
Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, m...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium. OLÜMPIAMÄNGUD TEGIJA: Kristel Merilain KLASS:6b klass KOOL:Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi? Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pen...
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia ...
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjamee...
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva taga...
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi koha...
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita....
Koostanud: Kadri laur Pärnu Raeküla Gümnaasium 12 B klass. Ajaloo referaat 1900. aasta Suveolümpiamängud Pariisis Sissejuhatus Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toim...
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on umbes 650 ja laius umbes 200km, sisevete kogupindala on umbkaudu 4000 km².Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik, kuni parlament otsustas selle sätte kaotada. Inimesed on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud, aga...
Colosseum Amfiteater on roomlaste leiutis, see kujutab endast ovaalset areeni, mida ümbritsevad astmeliselt tõusvad istmeread, kust tohutud rahvahulgad võisid ohutult jälgida all toimuvat võitlust ja tapatalguid. Siin võistlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda aldul ainult vaadati ning kes seejärel tapeti. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kuju vaid pea vahetada, kuju enda nimetas aga Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on pool kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitat...
Vana-Kreeka kirjandus Homeros ja eeposte õitseaeg Euroopa kirjanduse sünnimaa on Vana-Kreeka. Juba umbes IX saj. leiame sealt imetlusväärseid kirjandusteoseid, mis tõendavad sellele ajale eelnenud ajajärgu kõrget kirjanduslikku taset. Esimesed kirjanduse avaldused on Kreekas seoses mütoloogiaga. Need on kaks väärtuslikku Euroopa kirjanduse alussammast, meisterlikud kangelaseeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos. (Lugeda "M...
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli ...
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõ...
Vabariigi languse põhjused Rooma vabaiiklik korraldus oli tekkinud siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik. Vabariiklik kordpõhines kahel olulisel eeldused. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valm...
Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude ...
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2 Mis...
,,Vutimehed" Richard Janno Lugu poisist nimega Värdi. Elab koos ema, väikse õe Kadri ja venna Toomiga. Vaene perekond. Kõik selle kandi elanikud üürivad elamiskohta häärberiproualt. Värdi perekond oli niivõrd vaene, et üür oli juba kuid maksmata ja neid ähvardas välja viskamine. Ema tegi rasket tööd, pesi pesu hommikust õhtuni ja ema tööpäevadel hoidis väiksemaid õde-venda Värdi. Kõrval elas kojamees, naine ja poeg Ludvi. Ludvi ja Värdi oli omavahel sõjajalal ja samuti olid sõjajalal ka häärberilapsed Uuno ja Otto ja Värdi. Kuna Värdi üks päev nende peale vihstas ja neid nahutas korralikult, tõusis proua viha veelgi ja ta käskis perekonnal kahe nädala pärast välja kolida ja üür ära maksta. Kojamehenaisel oli samuti väike viha Värdi ema vastu ja ühel korral, kui Värdi ema kodus pesu pesi ja need ööseks psukööki kuivama jättis, andis kojamehenaine küla joodikule selle köögi võtme, käskis pesu ära varastada ja a...
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, ja...
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor j...
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib ...
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja mõndadest kuulsamatest mängijatest. Referaadis leidub ka mängu käik ja võrkpallimängu iseärasused. Võrkpalli ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. Aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu minotenettiks. Olümpiamängude ka...
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid se...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on tänapäeval elu üks osa, ilma milleta elu enam ette ei kujuta. Praegu kuulavad enamus inimesi igapäev muusikat kas tahtlikult või mitte. Paljudele inimestele käib muusika lihtsalt taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid. Nad olid erakordselt musikaalsed ning nad olid ühiskonna kõige austatumad liikmed. Keldi muusikuid nimetati Bardideks. Muusika nad improvise...
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud l...
Antiik ja Keskaja Teater ANTIIK..... Antiikteari algeod sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala me...
Gümnaasium ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Referaat Nimi ... 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT...................................................................4 SÜNNILOOD............................................................................................................ 4 PEAJUMAL ZEUS...................................................................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.................................................................................. 5 VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD...................................................6 GÜMNAASIUM.........................................
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidu...
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid. ,, Kakskümend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. ...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaal...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile,...
annaabi.ee 
