Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kenya referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kenya, kenyas, haridus, muusika, sektor, nafta, rannik, rist, provints, turism, uganda, nairobi, põhiseadus, rahvastik, suahiili, moslem, põud, lion, kitarr, hooaeg, ametliku, haridussüsteem, saadused, toiduabi, uurima, kongo, tansaania, üldandmed, religioon, esindatud, mount, mäestik, märkimisväärse, kristlased, põlisrahva, ülikoolidMiina Härma Gümnaasium Kenya Mari-Ann Lepp Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid
Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualadest ja kaitsealadest ( Tsavo rahvuspark (20808 km²) kagus). Suurim välisvaluuta tuleb Kenyasse turismist. 2006. aastal tõid turistid riiki sisse USA$ 803,000,000.
Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid.
süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2. 2. Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit. Tasandike vahel võib aeg ajalt kohata vanu mägesid, mis on juba väga kulunud tuule ja vee mõjul. Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline. Tasandikud kerkivad hiiglaste astmetena - ekvaatori piirkonnas paiknevast kongo madalikust sisemiste, künklikke platoode juurde (keskmine kõrgus 750 m üle ookeanipinna), mida kutsutakse ka suurteks Aafrika tasandikeks.
Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on poliitiliselt killustunud rahvusvaheline koostöö on minimaalne, mistõttu leiavad Mustas Aafrikas tihti aset katastroofid. Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt muldadele on ohuks erosioon, karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub. Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus, on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3
Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa
8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. Sudaan on väga kuiv ja väga palav riik. Sudaanis on väga palju kodusõdasid olnud ja koguaeg aeg on pinged kahe suurema usu gruppi vahel. Riigil on väga rikkalikud maavarad, energiat toodetakse enamasti nafta ja hürdoelektrijaamade abil. Riik on väga halva harivusega ja on väga palju vaeseid. Riigis elavad enamsti neegrid ja araablased. Referaadis käsitletakse Sudaani põhilisi probleeme ja konflikte, räägitakse rahvast endast ja uuritakse majandust. Geograafilised andmed Asukoht Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus
[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia. Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kasvatatakse üle maailma ekvaatori lähistel aladel. Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya. Kasvatatakse põhiliselt Aasias. Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud ekvatoriaalse ja lähisekvatoriaalse kliimaga kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. Suurimad tootjad Brasiilia, India ja Hiina. Puuvill - Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad
mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani. 3 Argentina kaart Riigi üldiseloomustus: Aastal 1816, Ameerika provints Rio Plata kuulutas oma sõltumatuse Hispaaniaga.Pärast Boliivia, Paraguaya ja Urugaya eraldumist järelejäänud maa-ala Argentinaks. Riigi elanikkonda ja kultuuri oli suuresti kujundanud sisserändajad kogu Euroopast, kuid enamik neist pärines Itaaliast ja Hispaaniast, mis andis suurima osa uustulnukatest 1860-1930 aastatel.Umbes 20. sajandi keskpaigani olid Argentina ajaloos domineerinud sisepoliitilise konflikti perioodid föderalistide ja unitariansite vahel ja tsiviil-
ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Nisu- USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia Mais- USA, Hiina, Brasiilia Riis- Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Vietnam, Tai Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
Hiljutine areng lillekasvatus sektoris tähendab Etioopia on üks peaamisi lillede ja taimede eksportijaid maailmas. Ida- Aafrikas üle 95% piiriületava kauba liigub mööda mitteametlike kanaleid ja mitteametlik kaubandus veiste, kaamelite, lammaste ning kitsedega. Etioopia valitsus on rahulolematu kadunud maksutulust ja välisvaluuta tulust. Hiljutised algatused on püüdnud takistada selliselt kaubandus liikumist. Riigil on ka palju maavarasi ja ka nafta olemasolu poteentsiaal, mõndades vähem asutatud piirkondades. 6 Transport Etioopias on 681 kilomeetrit raudteed, mis asub peamiselt Addis Abeast- Djubouti, koos 1000mm kitsastetööbastega. Praegu on tehtud Djiboutis ja Etioopiasse raudtee, kuid peetakse ka läbirääkimisi mujale ehitada. Etioopia valitsus teeb pidevalt jõupingutusi, et parandada infastruktuuri teedeö. Selletulemusena on Etioopias kokku 33297 km teid, mis on nii sillutatud ja kruusatud. Rahvastik
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea 12 miljoni elanikuga, mis asub Ko
rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Maailmamere kaitseks on rakendatud seaduseid, mis peaksid piirama jäätmete tekkimist, keelama prügi ja kemikaalide suunamise vette. 8. Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel
lepingust Portugaliga, aga Nigeri jõel õnnestus brittidel saada tunnustus, et selle suue kuulud nende kontrolli alla. Kõigil teistel riikidel oli lubatud sellel laevasõit ja kaubandus. Prantsusmaa sai Nigeri kesk- ja ülemjooksu, mida ta oligi eelkõige tahtnud. Aafrika jagamise legaliseerimine käis läbi kolme printsiibi. Esiteks põhimõte, et Aafrika kuulub eurooplaste ülemvõimu alla võtmisele. See, kellele kuulus rannik, võis hõivata ka selle tagamaad vastavalt oma jõule ja võimalustele. Piirid tuli fikseerida vallutajate oma vaheliste kokkulepetega. Koloniaalvallutuse pidi looma “efektiivne okupeerimine” ja sellest avalikult teatamine. Berliini konverentsil rõhutati aga ka orjakaubanduse keelustamist – see viis lõpuks mitmete Aafrika piirkondade iseseisvuse kaotuseni, sest võitlus orjakaubandusega oli üks kõige tavalisemaid vabandusi mingite uute alade haaramiseks. Roland Oliver
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus 2/3 varudest Lähis-Ida riikides, Ladina-Ameerika suurimad ammutajad Mehhiko ja Venetsuela, Euroopa riikidest Venemaa
Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad rannad, mida võib pidada kogu mandri kaunimateks. Tänu imelistele randadele on Tanganyika järv üheks populaarseimaks turismipiirkonnaks riigis. Gitegas, eelmises pealinnas asub muuseum ja pärimuslik käsitöökeskus. Mosso
Nelki toodetakse Sansibaril, mis kunagi varustas enam kui 60% maailma nelginõudlusest. Praegugi tuleb põhiosa maailma nelgitoodangust Sansibari saarelt. Tansaania tähtsamad eksport partnerid on India, Ruanda, Jaapan, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Holland ja Araabia Ühendemiraadid. Tansaania veab sisse: naftat, masinaid, transpordiseadmeid, rauda, terast, eluskarja ja toiduaineid. Tähtsamad impordi partnermaad on Suurbritannia, Keenia, Jaapan, Hiina ja India. 40% ekspordi tulu kulub nafta sisseveoks. Selle suure summa vähendamiseks alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat. 12 Suurimaks keskkonna probleemiks seoses põllumajandusega on metsade maharaiumine, et juurde saada uusi põllumaid. Ligi 15% Tansaania kogu pindalast on kaitse all. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval. 2 Rahvusvahelise julgeoleku probleemid: teatud piirkonnad on väga kriitilised: Nt Iraan- nafta jne. Pole null- summa ega plus-summa mängu, on vaid koostöö mäng- rahulik kooseksisteerimine. Populaarseim relv, mida müüakse nii legaalselt kui ebalegaalselt on AK47 e. kalašnikov. Riigid mis ekspordivad enamus sõjatehnikat maailmas: USA on ametlikult suurim ekspordiriik ja omab intelligentseid lennukikandjaid. Kulutab sõjatehnikale väga palju. On esimene kulutuste poolest ja järgmised 9 ei suuda kokku saada nii palju kui USA üksi. TERRORISM
kui erastamise elektritootmine vara on seatud toimuma lähiaastatel - on andnud riigi energiamajanduseväga konkurentsivõimelise struktuuri ja uus silmaringi majanduskasvu . Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.
Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL)
Etioopia kariloomadele arvatakse olevat suurim Aafrikas, ning alates 1987 moodustas umbes 15 protsenti SKPst. Vastavalt hiljutises ÜRO raport RKT elaniku kohta Etioopia on jõudnud $ 1541 (2009). Samas aruandes märgiti, et keskmine eluiga on oluliselt paranenud viimaste aastate jooksul. Eluiga meestel on teatatud 52. Koostöös erasektoriga kasvab aeglaselt disainer nahktoodete nagu kotid, millest on saamas suur ekspordi äri. Riigil on ka suured maavarad ja nafta potentsiaali mõned vähem asustatud piirkondades, kuid poliitiline ebastabiilsus on nendes piirkondades on kahjustanud arenguga. Etioopia geoloogide olid kaasatud suur kuld pettusekaup 2008. Neli keemikute ja geoloogide alates Etioopia Geoloogiakeskuse vahistati seoses võltsitud kuld skandaali pärast kaebusi ostjate poolt Lõuna-Aafrikas. Gold baarides alates riigipanga Etioopia leiti olevat kullatud metallist politsei üldmaksumusega riigile ligikaudu 17 miljonit USA dollarit. 6 5
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Keeled 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haiti keelt ja kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitlasi praktiseerivad voodoo'd, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tansturituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus. 12 MAJANDUS Vaesus Haiti on läänepoolkera vaeseim maa. Umbes 80% elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Maal elavate haitlaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari. Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab. Tööhõive Umbes 70% haitilastest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt
................................................................................8 III Rahvastik..............................................................................................................................10 3.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 3.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 3.3 Haridus............................................................................................................................11 4.1 Maastik............................................................................................................................12 4.2 Kliima...........................................................................................................................12 4.3 Loomastik ja taimestik...........................................................
Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. Põhiosa Kahekümnenda sajandi Guatemala populatsioon enamik olid indiaanlased (kuid käitub segamis protsess, koos Métisitega, ja nad kuuluvad kategooriasse, nimetatud "Latino" mis kasutavad Hispaania keelt-, kultuuri- ja tolli.
olulised kohalikule transpordile. Suezi kanal on peamine meretee rahvusvahelisele kaubandusele ja merendusele, ühendades Vahemerd ja Punast merd. Transpordi ministeerium ühes koos valitususasutustega on vastutavad transpordi eest Egiptuses. Peamised sadamad on Aleksandria, Saidi sadam ja Damietta Vahemerel, ning Suez ja Safaga Punasel merel. 13 Turism Egiptus on üks populaarsemaid puhkuse veetmise kohti, tänu mitmetele eelistele. Selle ajalugu on üks kaugemale ulatuvaid ning selle jäänuseid on näha siiani, nt Giza püramiidid (Lisa 3). Samuti on ka kliima see, mis läheb paljudele peale. Suve ajal on seal väga soe, aga on soe ka muudel aegadel, mis on paljudele põhjamaade turistidele oluline. Kindlasti on üks vaatamisväärsus juba Egiptuse linnad, alustades Aleksander Suure
tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirezissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
....................................................................................9 IV Rahvastik............................................................................................................................. 10 4.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 4.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 4.3 Haridus............................................................................................................................11 V Majandus ja energia tootmine...............................................................................................12 5.1 Mäetööstus...................................................................................................................... 12 5.2 Energeetika tööstus............................................................................
Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang
vedelikupuudus, kanna alati kaasas puhast joogivett! Queen Alia rahvusvaheline lennujaam ● Aqaba on Jordaania ainus sadamalinn, olles ühelt poolt moodne ja kiire elutempoga, teiselt poolt pakkudes häid võimalusi rahulikuks rannapuhkuseks, veealuse maailma avastamiseks, samuti põnevate sisseostude sooritamiseks. Aqaba asetseb Punase mere ääres, piirnedes Iisraeli kuurortlinna Eilatiga. Mõlema linna peamiseks sissetulekuallikaks on turism, kuid Aqaba puhul mängib suurt rolli seal asetsev Jordaania ainus sadam. Turism ● UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Jordaaniast kolm kultuurilist objekti ja üks looduslik- kultuuriline objekt. ● Kultuurilised objektid nimistus on Jordaania lõunaosas asuv ajalooline kaljulinn Petra, Jordaania keskosas asuv kõrbekindlus Quseir Amra ning Jordaania idaosas asuv mitmesuguste arheoloogiliste huviväärsuste ala Um er- Rasas (Kastrom Mefa'a).
vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased. Linnaelanikke: 88 % 0-14 vanuseid - 13.7% 15-64 vanuseid - 66.1% 65 ja vanemad - 20.3% Suurimad linnad. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja eksporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad
annaabi.ee 
