Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. 3. Rräägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. Hüdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust.
Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete eritamisel, nad ei suuda täielikult uriini kontsentreerida, lahjendada ega hapendada. Seetõttu on imikutel oksendamise, kõhulahtisuse ja palaviku korral suurem risk dehüd - ratatsiooniks ja vedeliku elektrolüütide tasakaalu häirete tekkeks. Lapse haigestumisega kaasneb sagedasti ka valu. Lapsed tunnevad valu igas vanuses.
Kaltsium luud, hambad naatrium - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,; happe-tasakaalu säilitamisel organismis,; närviimpulsside edasikandmisel. Kaalium - vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, Mida nimetatakse pH-ks? Millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? PH näitab lahuse happelisust. Mao pH = 1,0 Veri 7,4 Lümfi pH 7,5
koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub samas järjekorras 3.-4.ks ööpäevaks. Muutused on tugevamad suure lihasmassi korral ja madala välistemp. korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki. koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma sarvkesta hägustumine) ja limaskestades koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs
Raud on organismile vajalik mineraalaine. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedeliku ja ensüümide koostises. Samuti aitavad mineraalained edastada närviimpulsse. Inimese organism ei tooda ise mineraalained, seega tuleb neid saada toidust ja veest. Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiini ülesanne organismis on transportida hapnikku rakkudesse ning süsihappegaas rakkudest välja. Samuti osaleb raud energiatootmises ja immuunsussüsteemi töös. Rauavaegus on levinuim rahvatervise probleem maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30%
Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi on fotosünteesi lähteaine Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada. 4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks? Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis. 5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. PH näitab keskkonna happelisust. Sõltub vesinikioonide kogusest lahuses. Sülg on 7..8 Peensool, jämesool on 6,3..8 Pankreas 7,5--8,8 6.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos on luude hõrenemine. Vältida saab kui olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga, süüa mitmekülgset toitu ning hoiduda suitsetamisest. 7.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku?Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus
saj I) orgaaniline e vaatlusel ja looduses analoogiate leidmisel põhinev maailmapilt. II) Maagiline- looduse korrastav jõud on Jumal. III) Mehhanistlik arusaam, et universum on masin, mis töötab kindlate reeglite kohaselt. 16. saj tomus suur edasiminek anatoomias ja botaanikas e vaatlevates teadustes. Paracelsus- andekas saksa arst. Lükkas ümber 2. saj põsinud arvamuse, et haiguste põhjusteks on nelja kehavedeliku tasakaalutus. Panustas keemilistele ravimitele. Kopernikus- väitis, et Maa tiirleb ümber Päikese ja ümber oma telje. Temasse suhtuti taunivalt, teadus pidi toetama Piibli tõdesid. Gutenberg- keskaja suurim kultuuri saavutuseks trükikunsti leiutamine( 1445) esimene trükitud teos Euroopas 1456 piibel. Maadeavastused Henrique Meresõitja- 12. saj; oli motiivaatoriks ja meresõitude korraldajaks. Ise ei sõitnud kuskile. B. Diaz- 1486- 1487 põhisihiks oli leida meretee Indiasse
( Inimese autonoomsus, privaatsus). Vabaduse tagavad mitmeid aspekte, näiteks majandusliku vabaduse kasv. 5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö) Olemus: õpetus, mille põhiidee seisneb selles, et tervis sõltub nn kehavedelikest: kollane sapp, must sapp, veri ja lümf /lima. Raviprintsiibid: Hippokratese koolkond pani suur tähelepanu keha- eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond ravis mitte „tõbe“, vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite manustamine oli tagasihoidlikul kohal. Ravis lähtuti vastandite printsiibist. Arsti töö: Hippokratese koolkonna aja arstid panid diagnoosi humoraalteooria alusel, aga see ei tähendanud vaid nelja kehavedeliku, -algaine, -isikutüübi, -aastaaja, -ilmakaare arvestamist, vaid neile lisandus
tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et
Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina ( igas kehalülis on närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga). Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb keha selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas. See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustatult nimetatakse vereks. Mõnel on vereringe suletud. Selgrootud organismid, kellel toese moodustab kehasein ja selle eritised (lubiaine) selgroog ja skeletiluud puuduvad. KÄSNAD Kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud. Nad on loomad, sest nad toituvad valmis orgaanilisest ainest.
Koosnevad valgulisest kattest ja pärilikkusainest. Paljunemine: Vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. 4. Nakatumine: 1)Piisknakkus:1)gripp 2)viiruslik nohu 3)punetised 4)mumps 2)Otsene kontakt:1)leetrid 2)punetised 3)tuulerõuged 3)Saastunud toidu ja joogiveega:1)soolepõletik 2)kõhulahtisus 4)Vere või kehavedeliku kaudu:1)HIV 2)hepatiit 5)Emalt lootele:1)punetised Võimalik loote arengukahjustus 6)Siirutaja vahendusel:1)marutõbi 2)puukentsefaliit 5. Kaitsmine 1)Organismi looduslik kaitsetõke 2)Vaktsiin 6. Vaktsiinid- on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi.
Sünnitus kestab esmasel sünnitajal 12-18h (korduvsünnitajal 8-12h) Enneaegsed lapsed on need kelle sünnikaal on alla 2,5kg või enne 37. rasedusnädalat. Nende kopsud pole veel täielikult välja arenenud. - Kui kaks spermi viljastavad samal ajal kaks munarakku, tekivad erimunakaksikud - Kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu käigus kaheks tekivad ühemunakaksikud. Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet, veri) sattumisel partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja püsimiseks/paljunemiseks. Haigusetekitajaga nakatumine on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) *HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole limaskest õrnem kui tupel) Papilloomviirus, herpesviirus, kubemetäid, sügelislestad - nakatumine piisav lähedase
kaalium, magnesium; Organismi põhilised anioonid: kloor, vesinikkarbonaat, fosfaat, sulfaat. Milliekvivalent 1 milliekvivalent on elektrolüüti kogus, mis on ekvivalentne tema positiivse või negatiivse laenguga. Katioonide ja anioonide ülesanned: Ekstratsellulaarsed elektrolüüdid: Na, Cl ja vesinikkarbonaat Intratsellulaarsed elektrolüüdid: K, Mg ja fosfaat. Ülesanded: - Tagavad kehavedeliku osmolaarsust - Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale - On ainevahetuse katalüsaatorid - Määravad kehavedelike pH - Stabiliseerivad kudesid - Moodustavad energiadepoosid - Osalevad verehüübimises · Naatrium 500kg lehma organismis on 700-800 g Na, 70 kg inimese organismis on 100 g Na. Ülesanded: ekstratsellulaarruumi osmolaarsuse tagamine;
niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed avaused, need on olnud puuritud. Aeti paha vaimu välja. Arvati, et haigus on seotud kurja vaimuga ja lahkub koljusse puuritud augu kaudu. Antiik-Kreeka. Hippokrates (460-377 eKr). Nägi vaimu ja keha kui ühte kooslust. Tema ei seostanud haiguseid kurja vaimuga. Seletas haiguse tekke kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt humoraalne teooria. Seda loetakse esimeseks püüdluseks seletada haiguse teket. Humoraalne haigestumise teooria seostas haigusseisundit kehafunktsioonidega. Rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Neli kehavedelikku, pidid olema tasakaalus. Tasakaalust välja lähevad väliste tegurite mõjul. Hippokrates räägib aastaaegade varieerumisest, avaldab inimesele esmajärjekorras mõju ilmastiku läbi. Kuum, külm, märg, kuiv. Lima talv (külm ja kuiv)
kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega
Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus, mille võib-olla suudan välja ravida 3) haigus, mida ma ei suuda ravida. Arstid kogunenud templite juurde. Olid preestriseisuses. *Templimeditsiin templiuni (uneravi = Imhotep). Thot jumal, iibise peaga. Isis jumalanna. Meditsiin seotud filosoofiaga maailmas käib võitlus nelja elemendi vahel. Inimesel võitlus nelja kehavedeliku vahel. Hambraravi Kesk-Uus aeg Hamba-igemehaigused põhjustatud ussidest, tõukudest. Uuritud muumiate lõualuud raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini
Vereringesüsteem on Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab suletud: veri ringleb oma teel osal oma teest veresoontes, ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad
Tundlad ja jäsemed: Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Nägemine: kehv. Näevad peamiselt liikumist, hästi näevad vaid mõni cm Omane: võrguniidi näärmed tagakehas ja hästi arenenud kompimismeel. Neil on jalgadel, lühikestel jätketel suu lähedal ja mujal kehal karvakesed, millega nad kombivad. Suurus: 0,1 mm (lestaliigid) - 21 cm (skorpionid), 30 cm siruulatus (hiid-linnutapik) Liikumine: muudavad kõndides kehavedeliku rõhku, liikumiseks kasutavad ka võrguniiti.Surnud ämblikul on jalad alati kõveras, sest kehavedeliku rõhk enam ei muutu. Vesiämblik PUTUKAD Esindajad: kiilid, mesilased, seitsetäpplepatriinu, rohutirts, sääsk, kärbes Jalgade arv: 6 jalga Keha: kolm osa: pea, rindmik, tagakeha Omane: tiivad. Jalgadel karvakesed, mis on kompimiseks ja maitsmiseks. Keha katavad tundekarvakesed, saavad infot õhust
tRNA- transport RNA; toob tsütoplasmast kohale aminohapped ehk üksused, millest valgud kokku pannakse. Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi. Kompementaarsusprintsiip- lämmastikaluste kindel paardumine. DNAs G-C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema rRna- paneb valgu kokku. 9.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? pH iseloomustab vesinikioonide kogust lahuses. Näitab lahuse keskkonda (happeline-aluseline) jääb vahemikku 0...14. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7' sülg- pH 6,5...7.4 veri- pH 7,34...7.45 maohape- pH 1,5...2,0 normaalne nahk- pH 5,5
Vereringesüsteem Vereringesüsteem on on enamikul avatud: veri suletud: veri ringleb oma voolab osal oma teest Süda ja teel ainult veresoontes. veresoontes, osal aga vereringesüsteem elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. 25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel. Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles
*Mesoteel -katab kõhu, rinna ja südamepaunaõõnes seroosseid pindasid, sel juhul nimetatakse ühekihilist lameepiteel mesoteeliks. -mesoteel ei oma vastandina tavalisele epiteelile välismaailmaga otsest ega kaudset kontakti. -mesoteel areneb tsöloomi piiravast epiteelist tsöloteelist. *Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus
lähevad. Käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe. Psüühika + füüsis. Kiviajal tehti koljudesse augud. Usuti, et haigus seotud kurjade vaimudega. Et vaimud tuleksid koljust välja. Haigus oli seotud kehavälise jõuga, mis on inimesest kõrgem. Antiik-Kreeka. Hippokrates . Nägi vaimu ja keha kui üht kooslust. Tema ei seostanud kurje vaime. Seevastu selgitas ta haiguse tekke nelja kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt. Humoraalne teooria. Seda võib lugeda esimeseks püüdluseks selgitada haiguse tekkimist. Seostas haigusseisundit keha funktsioonidega, kuid rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Oluline, et need neli kehavedelikku oleksid tasakaalus: veri, kollane sapp, must sapp, lima. Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi
Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel:
silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Tsirkulatsioon ehk liikumine: Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele) Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon (onkootne ja hüdrostaatiline rõhk) Vedelikuruumide ruumala määramine: L, lk 8 19 Gibbs-Donnani efekt: 20
võimalik end lihtsalt kokku võtta) Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb? Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu - Demonoloogiline lähenemine kõik haigused tulevad deemonitest, samaanlikud riitused, et kurja välja ajada, kolba sisse augu puurimine, pühad koopad ja templid - Somatogeenne lähenemine ebanormaalseid käitumise põhjuseid tuleb otsida kehalisest patoloogiast o 4 kehavedeliku doktriin ideaalne temperament kui 4 tasakaal o Melanhoolia kui musta sapi liigne eritus o Raviks kas aadri laskmine, oksendamine või kõhulahtisus, kaaniravi. - Pime aeg 13.-16. saj demonoloogia taassünd, nõiajaht o 15.17 saj spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete isoleerimine, kuid seal olid ka suguhaiged, vangid jne - Humanistlik paradigma 18. saj
tagajärjel aktiveeruvad Na kanalid. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. · Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. · NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi
· sperma, vaginaalsekreet · koed · muud potentsiaalselt nakkusohtlikud kehavedelikud (liikvor, liigesevedelik, pleuravedelik, kõhukelmevedelik, südamepaunavedelik, lootevedelik). Nakkusohtlikud ei ole: · roe, ninasekreet, sülg (välja arvatud hambaravi protseduuride kaigus), röga, higi, pisarad, uriin ja oksemassid, juhul kui need ei sisalda verd. HIV puhul loetakse suureks nakatumisriskiks: · nahkaläbivate vigastuste korral vere või muu kehavedeliku sattumist tekkinud haava · vere sattumist limaskestadele või silma Väikseks nakatumisriskiks peetakse eelnevalt vigastatud naha kokkupuudet vere või muu kehavedelikuga. Nakatumisriski nahkaläbiva vigastuse korral hinnatakse: · HIV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 0,3% · HBV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 23-62% · HCV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk suureneb: · suure hulga verega kokkupuutel
Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid.Organismis ei leidu kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Kehavedelikud täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta ) Ekstratsellulaarne vedelik Intratsellulaarne vedelik Na+ 145 12 K+ 4,5 150 Ca++ 2,5 10-4 Cl- 103 4
Olemasoleva kirjanduse valik täienes, juurde tõlgiti Galenost ja araablasi, lisaks tuleb Avicenna. Hakkavad tõusma ka Itaalia uued keskused Bologna ja Padova. Meditsiin hakkab muutuma scientia-ks ning oluliseks muutuvad loodusteadused (Aristoteles). Murenema hakkab autoriteetide pime kummardamine leitakse vastuolusid Aristotelese ja Galenose töödes. Paraku jäädakse esialgu arutlustes veel kirjanduse tasemele eksperiment tuleb mängu hiljem. Tolleaegne arstiteadus püsis nelja kehavedeliku ja vastavate inimtüüpide analüüsi tasemel. Tasakaalu kindlasktegemine toimunuks valdavalt uriini uurimise teel. Arstilt 18 oodati eeskätt diagnoosi ja prognoosi. Prognooside tegemine põhines teoorial haiguse kriitilistest päevadest, mil haigus võib teha pöördeid halvenemise või paremuse poole. Terapeutika põhines Hippokratese nö reziimi triaadil: · dieteetika (lisaks dieedile, ka eluviisid, kliima); · ravimid;
Elueaȱäärmusedȱ vadȱravimidȱ(diureetikumid))ȱ 188 2. valdkond: toitumine Tasakaalustamata vedelikukoguse risk (00025) (1998, 2008, LOE 2.1) 2. valdkond: toitumine 5. klass: vedeliku tarvitamine Definitsioon Risk soonesisese, rakkudevahelise või rakusisese vedeliku vähesuseks, liiasu- seks või nimetatud äärmuste kiireks vahetumiseks, mis viitab kehavedeliku kaotusele, kogunemisele või mõlemale. Riskitegurid Kõhuõõneȱoperatsioonidȱ VereȱtagasisaamineȱpärastȱvererakȬ Vesikõhtȱ(astsiit)ȱȱ kudeȱvõiȱplasmaȱeraldamistȱ(aferees)ȱȱ Põletusedȱȱ Sepsisȱȱ Soolesulgusȱ(obstruktsioon)ȱ Traumaatilineȱvigastusȱ(ntȱpuusaȬ
annaabi.ee 
