Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE - sarnased materjalid

soojuskadu, iskasvanuiga, svetlana, rgkool
thumbnail
2
docx

Kehatemperatuuri kontrollimine

1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt.

Meditsiin
51 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

KEHATEMPERATUUTI KONTROLLIMINE

KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia ­ palavik Hüperpüreksia ­ väga kõrge palavik Hüpotermia ­ kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid ­ Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõi

51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kehatemperatuuri kontrollimine

Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõ�

Meditsiin
52 allalaadimist
thumbnail
11
docx

KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL

Psühholoogilised kontrollimehhanismid kehas on reguleeritud väga täpselt, kuna termoregulatsioon on tervisele ja elule äärmiselt oluline. Inimese kehatemperatuur püsib normaalsuse suhteliselt kitsastes piirides ning tänu sellele on inimene võimeline kohanema keskkonna temperatuuri kõikumistega. (Roper jt 1999: 254). ,,Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsioonikeskus, soojusteke ja soojuskadu." (Roper jt 1999: 254). Termoregulatsiooni mõjutamisel osaleb mitmeid erinevaid tegureid. Näiteks füüsilised harjutused, kuna organism toodab soojust tänu skeleti liikumisele, siis on kehatemperatuur seotud isiku füüsilise aktiivsuse tasemega. Mida rohkem koormust kehale anda, seda kõrgem on temperatuur, magades on see madalaim. Kui aga füüsiliste harjutustega üle pingutada võib keha üle kuumeneda, et seda vältida tuleks kindlaks teha selle tekkimise

Meditsiin
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL

(Roper jt 1999: 253). Teatud biokeemilised protsessid kehas saavad toimuda ainult siis, kui kehatemperatuur püsib ühtlasena. Kehatemperatuuri liigsel kõikumisel, võib organismis tekkida kahjustus ja sellega kaasneda ka surm. Tervises ja elusäilitamises on tähtsaimal kohal termoregulatsioon, kuna organismi psühholoogilised mehhanismid on täpsusteni reguleeritud. (Roper jt 1999:254). Vastsündinud lapse nahk tuleb kuivatada ja mähkida tekki, et vältida soojuskadu. Kogu elu jooksul ning enamasti esimestel elukuudel on kehatemperatuur tundlik erinevatele ärritajatele, juba pikaajaline nutmine tõstab imikutel nende kehatemperatuuri kõrgemaks (Roper jt 1999:255). Kuni laps ei ole õppinud ise oma kehatemperatuuri kontrollima, peavad seda tema eest tegema vanemad, jälgima last ja vajadusel riideid vähemaks võtma või neid juurde lisama (Roper jt 1999:256).

Aktiviseerivad tegevused
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.......................................................................................

Tervishoid
43 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eelkooliiga

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivsek

Õendus
63 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Õenduslugu (vanur)

SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia

Õenduse alused
704 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Stenokardiapatsiendi põetus

STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit ­ sissehingamine ja asendivahetus

Sisehaigused
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EAKA ELULUGU

Helena Viies O13 ­ 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient on valikuga rahul, ses

Õendus
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Enneaegse lapse õendusplaan

Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning lapse seisundit

Õendus
96 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
36
docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal

Biomeditsiin
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1-C7) PATSIENDI ÕENDUSABI

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. UURIMISTÖÖ METOODIKA

õendus
179 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�

Õiguse psühholoogia
170 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine
92 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):  dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega.  teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.)  teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele  aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. 

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Konspekt I osa

Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�

Sõltuvuskäitumine
76 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
9
docx

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida

Õendus
52 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

2m2/70 kg. (Kliegman et al 2008.) Soojuse säilitamine organismis jaotatakse kaheks: sisemisteks- ja välimisteks mehhanismideks. Sisemised mehhanismid lastel on seotud organismis leiduva nahaaluse rasvkoega. Välised soojuse säilitamise mehhanismid on seotud naha pinna ja ümbritseva keskkonnaga. Erinevatest uurimistöödest selgub, et vastsündinud võivad kaotavad viie minuti jooksul soojust ligikaudu 1ºC ning soojuskadu kehapinnalt toimub radiatsiooni, konduktsiooni, konvektsiooni ja evaporatsiooni teel. (Jirapaet & Jirapaet 2000.) Radiatsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta näiteks asub külma seina lähedal ja see külm sein jahutab teda. Konduktsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta on otseses kontaktis külma pinnaga, näiteks külm madrats või külm röntgeni plaat. Selleks soovitatakse, et pinnad, millel näiteks vastsündinud laps lamab, oleksid soojad

Õenduse alused
94 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm ­ teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia ­ uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia ­ u

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (�

Psühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps�

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä

Psühholoogia alused
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun