Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass.Tärklis on loomadele energiaallikaks kui ka lähtematerjaliks keharasva moodustamisel. Bataat Bataat sisaldab 28% tärklist ja rohkesti suhkrut,mugul on kartulist piklikum ja raskem. Maapirn Maapirnil on õhukese koorega, korrapäratu kujuga mugul. Maapirn sisaldab tärklise asemelinuliini. Toiduks tarvitatakse maapirni toorelt, keedetult või praetult. 2 Mugulviljad
süsivesikutest. Süsivesikuid leidub eelkõige magusates ainetes (küpsised, sokolaad ,mahl, oad, kartul, teraviljad, puuviljad, marjad) Toiduainetes süsivesiniku sisaldus 100g kohta: 1) Valge suhkur 100 2) Maisihelbed 84 3) Riis 75 4) Marmelaad 70 5) Saiakesed 55 Kuid kahjuks kipuvad kõik inimesed päevas sööma liiga palju süsivesikuid kui päevane normaalne kogus on 4g süsivesikuid 1kg oma kehakaalu kohta või olenevalt keharasva protsendist võib see ka olla 6-7g ja see kogus tuleks jaotada kuskil 5-6 toidukorra vahel. Kahjuks küll need, kes kasutavad süsivesikuid päevast- päeva rohkem kui eelmainitud norm on, siis nende kehakaal tõuseb ja tulemuseks on lihtsalt keha rasva % tõus ning kogu keha rasvumine. Aga kui inimene tarvitab liiga vähe süsivesikuit päevas kui peaks? Siis tekib inimesel väsimus, jõuetus ning paratamatult inimese mälu ja reaktsioonikiirus muutuvad kehvemaks
Peale trenni aitavad lipiidid taastada muskleid viies nendese piisavas koguses hapnikku.'' Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. Piima vadak Valgud on edukad spordimaailmas, aidates ehitada üles musklimassi. Lisaks musklite ehitamisele on valgud leidnud kinnitust ka kaalujuhtijatena. Valgud aitavad hävitada keharasva ja muuta need muskliteks. Piim sisaldab põhiliselt kolme elu loovat ja kandvat ainet - valku, rasvu ja süsivesikuid ning seda sellises omavahel vahekorras, mis on vajalik kasvava organismi vajadusele. Piimasuhkrul on tähtis osa peaaju kujunemisel. Soja valk On leitud, et soja on sarnase ja mõnes vallas parem kui mõni teine kvaliteetne valk. Loomade peal testituna on leidnud kinnitust, et soja valk tõstab söögiisu. Soja on kõige valgurikkam
vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku
depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kehvema söötmise korral kasutada energiavajaduse katteks. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18- 25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine (toitefaktor) kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Ka piimarasva tekke allikaks ei ole niivõrd söödast saadud rasv, vaid süsivesikud, millest vatsa käärimisel moodustuvad lihtsad madalmolekulaarsed orgaanilised happed (äädik-, propioon-, võihape), Nimetatud hapetest oluline osa piimarasva tekkel on äädikhappel, propioonhappel tunduvalt väiksem. Keharasva sünteesil on olukord vastupidine.
tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning
Seega kui tahaksime tekitada valke süües samasuguse reaktsiooni kui süsivesikuid süües, peaksime esimesi tarbima oluliselt rohkem. Siiski väga suur eine (hoolimata toitainete vahekorrast) kutsub esile kõrge toitumisjärgse insuliini taseme tõusu organismis. See on ka põhjus, miks "nälgi ning pugi" mudel, mida tuntakse enim pidevate dieedi pidajate seas, on hormonaalselt ebakorrektne. Seega harvemad ning suuremad toidukorrad kutsuvad esile kõrgema insuliini taseme, suurema keharasva kogunemise ning kõrgemad kolesterooli ja triglütseriidi tasemed, kui tihedamad ning väiksemad toidukorrad. (Vaata ise, kas on vaja , tundub et mitte, jutt käib suhkrust mitte insuliinist!!!?) Mis juhtub suhkruga, mille kõrvaldab insulin vereringest? (Vastused toimumise järjekorras) 1. Osa kasutab organism kohesteks energia vajadusteks. Liigse versuhkru teisaldamine on põhiprioriteet ning seega jääb keharasvast energia tootmine katki ning võib sellisena püsida
põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal). Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse
IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500
järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist. Õigesti sooritatud jõuharjutused suurendavad nii lihaste jõudu kui liigeste liikuvust, see on saavutatav sobiva treeninguga. Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et meestel ei tohiks rohkem kui 15 protsenti ja naistel rohkem kui 25 protsenti keharasva. Täiskasvanud kaotavad iga elukümnendil umbkaudu 2 kg lihaskaalu ning võtavad juurde umbkaudu 7 kg (tabel 1.1) rasva. Seega näib, nagu võetaks kaalus juurde 5 kg, kuid tegelikult tähendab see 9 kg muutust kehakoostises. Lihaste kadu ja rasva juurdekasv viivad keharasva ulatuslikule protsentuaalsele suurenemisele, mis on ebameeldiv ja ebatervislik. Tabel 1.1 kehakaalu ja kehakoostise muutus vanusega. Vanus: 20 30 40 50
tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus. Isegi kui hoiad aja jooksul oma kehakaalu muutumatuna, hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga. Kui kehamass ei sisalda rasva, on ainevahetus kiirem. Trimmimine tähendab praktikas rasvaprotsendi alanemist, lihasmassi mõõdukat kasvu ning lihastoonuse positiivset tõusu, mille tagajärjel inimese rüht paraneb. Parim kaalukaotamise valem ehk viis keha trimmimiseks on aeroobsed harjutused, millele on liidetud raskustreening. Aeroobikaharjutus põletab kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust.
haiguse põhjuseid. Rasvumise arenemist soodustavatest teguritest aru saamine võib aidata kaasa kontrolli saavutamisele ja rasvumise ärahoidmisele. - Geneetilised soodustajad. Geneetilist alust rasvumisele hakati uurima, kuna uuringutest tuli välja, et rasvumine kaldub suguvõsas korduma. Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud, et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks. Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem
maksas, lihastes, nahas ja mujal. Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised
mittesportlastele. Piisav rasvhapete tarbimine toiduks, eriti polüküllastamata rasvhapped, on väga oluline sportlaste seas. Parimateks allikateks polüküllastamata rasvhapete saamisel on rasvased kalad (lõhe, tuunikala, makrell) ja seemned (kõrvitsaseemned), pähklid ning õlid (linaseemneõli, sojaõli, oliiviõli). Kõrgema rasvasisaldusega dieedid võimaldavad hoida ringleva testosterooni kontsentratsiooni paremini kui madala rasvasisaldusega dieet. Kui sportlased üritavad vähendada keharasva, siis on soovitav tarbida rasva 0,5 -1 g/kg kohta päevas. Rasvhapete kasutamine energiaallikana on võimalik üksnes lihaste täieliku hapnikuga varustatuse korral. See tähendab, et rasvad ei tule kõrge intensiivsusega pingutustel (anaeroobne töö) energiaallikana üldse kõne alla. Aeroobsel tööl suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt oksüdeerida üksnes koos süsivesikutega. Kui viimaste piiratud varud
Ta kritiseeris traditsioonilist toitumisteadlaste soovitatavat toidupüramiidi ning väitis, et rasva tarbimise piiramine on kaasa toonud ülemäärase süsivesikute tarbimise ning sellest põhjustatud ülemäärase insuliinierituse; see põhjustab omakorda veresuhkru taseme kõikumisi, mis tekitab meeleoluhäireid, näljasööstusid ja liigsöömist. Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud. Atkinsi dieet saavutas eriti suure
VÕI SÜÜA SELLEKS, ET ELADA? Õige toidukordade sagedus on ideaalkaalu saavutamise peamine eeldus. Ideaalne on süüa 5-6 toidukorda päevas.(Kui on tegemist ülekaaluga). Kui kaal on korras, piisab 2-3 korrast. Kui kaal on üle normi, toimib harva einestades järgnev mehhanism: kõht läheb söögiajaks väga tühjaks ja sööd automaatselt rohkem kui oli plaanitud. Mida suurem on kaloritehulk ühel toidukorral, seda kergem on organismil liigsetest kaloritest keharasva moodustada. Kuna keha toiduenergia ära- kasutamine on piiratud, jääb osa kilokaloreid üle, mis talletatakse rasvana. Ideaalne- 3 suurt toidukorda, mille vahel on 2 väikest snäkki hoida ära nälja teke- nii sööd ka põhitoidukorra ajal vähem Kiireneb organismi ainevahetus ja väheneb organismi võime toota rasva. Süüa tuleb piisavas koguses tasakaalustatud toitu. Õige kogus, õiges toitainete vahekorras 15% valgukogus jaga toidukordade vahel
tunnete kontrolliga. Lihasmass kasvab, luud pikenevad ja laienevad andes lastele hea painduvuse. Jalaluud kasvavad kiiremini kui käed ja kere, seepärast ongi 5-12 aastane laps nn. pikajalgne. Esimene jäävhammas lapse näos tundub suur, kuid pealuud, eriti lõualuu ja lõug kasvavad, laienevad ja kohanevad jäävhammaste järgi. Poiste ja tüdrukute kehad erinevad füüsiliste omaduste poolest, kuid tüdrukutel ilmub rohkem keharasva ja nende kehad muutuvad ümaramaks ja reljeefsemaks, siis poiste kehad muutuvad lihaselisemaks. Lihaskasv muudab poiste motoorsed oskused paremaks viskamises ja löömises. Tüdrukutel on parem koordinatsioon ja nad on osavamad käsitöös. Seepärast on ka tüdrukute käekiri ilusam. Tüdrukud on vilunumad oskustes, mis nõuavad tasakaalu ja väledust. Paljud laste arenguspetsialistid arvavad, et sugutüüpide erinevused ei ole defineeritud niipalju
maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Päris rasvavaba söödaga loomi siiski sööta ei saa ja seda kolmel põhjusel: Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida
alandab vere kolesteroolitaset tugevdab immuunsüsteemi pidurdab allergilisi reaktsioone - kaalu alandav toime: o kiirendab ainevahetust ja rasva kasutamist, o soodustab lihaste kasvu Veiselihas olev rasv sisaldab 3,1-8,5 mg CLA/g rasva kohta Keedetud , töödeldud lihas selle hulk ei vähene, pigem suureneb Kui rasvunud hiirtele söödeti CLA 0,5% energiast, siis vähenes nendel keharasva hulk 60% ja keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem
Niatsiin ( B5 vitamiin) · Hoiab naha, närvide ja seedeelundite tervist. Otsustav energia vabastamisel, valkude ainevahetuses. Defitsiidi tunnused: väsimus, kõhulahtisus, naha kuivamine - pellagra, sigadel naha- ja soolepõletik. · Suurendavad maksa võimet kasutada veres olevaid NEFA-sid. · Soodustavad rasvhapete -oksüdatsiooni. Koliin ( B4 vitamiin) · See pole tüüpiline vitamiin, seda sünteesivad loomad ise, kuid ei piisa intensiivse keharasva kasutamise ja rasva lisasöötmise korral. · Füsioloogiliselt on koliin vajalik fosfolipiidide ja metioniini sünteesiks, ta tagab rasva paigutumise maksast rasvkoesse. Kuuludes atsetüülkoliini koostisse, võtab koliin osa närvisüsteemi talitlusest ning soodustab seedetrakti motoorikat. Koliini puudusel maks rasvub, tibudel aeglustub kasv ja tekib peroos, sigadel ilmneb liikumishäireid. Sigade ja lindude koliinitarbe rahuldamiseks
vaba päeva, mil võib ja tuleb süüa mõõdukalt ning mõistlikult. Kõhnumist lubatakse juba kuuendal päeval. Dieeti ära kannatada ei ole raske. Näiteid menüüst: munavalge, pähklid, rosinad, ilma suhkruta tee või kohv, kanaliha ja marjad. Atkinsi dieet- Loodi 1972 dr Robert Atkinsi poolt ja on üks kallimaid toitumisskeeme. Dieet on madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega. Tema idee oli piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele. Dieedi esimene faas kestab kaks nädalat ja on kõige rangemate piirangutega -- piiratakse süsivesikute tarbimist. Lubatud on süüa kala, liha (eriti linnuliha), koort, juustu ja veidi lehtsalatit. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Sel perioodil on kõige kiirem kaalukaotus -- kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra.
rahuolekus Südame löögimaht 110-130 ml 60-80 ml rahuolekus Südame löögimaht töö ajal 150-220 ml 100-140 ml Südame minutimaht 36-42 l 20 l Treening ja soolised iseärasused Soolised erinevused: 1) Keha koostiselt • Rasvaprotsent naistel 20 – 30%, meestel 15 – 20% kehakaalust (vanusega suureneb) • Naistel 3 – 6 kg rohkem keharasva massi (rohkem passiivset kude) • Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude) • Väiksem energia vajadus • Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel • Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine • Tervislik rasvaprotsent naistel • Tervislik rasvaprotsent meestel • Treeningu tulemusena väheneb rasvkude: 1) Naised – nägu, kael, rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad, tuharad, kõhu alaosa
mõistlikult. Kõhnumist lubatakse juba kuuendal päeval. Dieeti ära kannatada ei ole raske. Näiteid menüüst: munavalge, pähklid, rosinad, ilma suhkruta tee või kohv, kanaliha ja marjad. Atkinsi dieet - Loodi 1972 dr Robert Atkinsi poolt ja on üks kallimaid toitumisskeeme. Dieet on madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega. Tema idee oli piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele. Dieedi esimene faas kestab kaks nädalat ja on kõige rangemate piirangutega -- piiratakse süsivesikute tarbimist. Lubatud on süüa kala, liha (eriti linnuliha), koort, juustu ja veidi lehtsalatit. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Sel perioodil on kõige kiirem kaalukaotus -- kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra
Et suurendada oma veetlust, kulutavad naised igal aastal tohutult raha meigi ja kosmeetikumide peale. Läbi kogu ajaloo on naised püüdnud oma näojooni suurendada. Muistsed egiptlased olid tuntud oma antimoni pulbri poolest, mida nad määrisid laugudele, et silmade ilu rõhutada (op. cit: 29). 1.4.2 Mehe kehakeel Mehed on üldiselt naistest pikemad. Neil on kitsamad puusad, laiem rindkere, rohkem lihasmassi ja vähem keharasva. Meeste kehad on arenenud kiireks liikumiseks ja jõu kasutamiseks. Meestel on tavaliselt pikem samm kui naistel ning nendelai rind ja lihaselised õlad tingivad selle, et nende käsivarred hoiduvad kerest eemale (Jaskolka, 2004: 30). 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest,
Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad – hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu. Mida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on
1930 70% lehmade osatähtsus, 1980 37%. Kui iga aasta tuleb uuendada 33% lehmadest, siis peab olema 7kuu vanuseid lehmikuid 40% lehmade arvust. Selleks peab poegima 85% lehmadest (pooled pullvasikad ning lõpmine esimestel elunädalatel kuni 5%). 60. Veisekarja sigimisolukorra hindamine 61. Veiste ainevahetushaigused Ketoos- on laktatsiooni alguses lehmadel, kes ei saa söödaga piisavalt energiat (süsivesikuid). Sel juhul kasutavad lehmad piimasuhkru tootmiseks keharasva. Keharasva lagundamisel suurtes kogustes tekib mitmeid ühendeid, millega organism hakkama ei saa. Need ketokehad kogunevad verre ja tekib ketoos. Raviks kasutatakse glükoosilahust või antakse propüleenglükooli või melassi. Maksa rasvumine- maks rasvub siis, kui ta ei suuda toota lipoproteiinide tarvis maksaspetsiifilist proteiini. Resünteesitud rasvatilgad kuhjuvad maksa rakkudesse. See on tüüpiline kõrgetoodangulistele lehmadele. Maksa rasvumine eelneb ketoosile
Lipoproteiinide saatus organismis Verega kantakse lipoproteiinid rasvkoesse, skeletilihastesse, südamelihastesse ja piimanäärmesse, kus lipoproteiinid lagundatakse triglütseriidideks. Skeleti- ja südamelihastes rasvhapped oksüdeeritakse ja toodetakse ATPd. Rasvkoes ja piimanäärmes kasutatakse rasvhapped toodangu moodustamiseks positiivse energiabilansi korral satuvad söötades olevad pika süsinikskeletiga olevad rasvhapped piimarasva ja keharasva koostisesse muutumatul kujul. Seda lihtmaolistel loomadel. Mäletsejalistel loomadel toimub rasvade hüdrolüüs vatsas. Nad lagundatakse glütserooliks ja LRH aka FFA ( free fat acid). Glütserool kasutatakse ära bakterite poolt ATP tootmise eesmärgil ( + propioonhape). LRH läheb nii bakterirakku kui ka läbib peensoole, kus see imendub nagu lihtmaolistel loomadel ( tekivad mitsellid). Kuna bakterraku koostises on vaid küllastatud rasvhapped, bakterid küllastavad
reguleerivad lihasmassi kasvu.nMida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Lihastreening ja rasvapõletus Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). 25
Kui välistemperatuur on 18 20 oC, imevad põrsad 27 % vähem ternest (võrreldes 30 31 oC). 2. VÕÕRDEPÕRSAD Võõrutamisjärgselt (kuni 6. päevani) on põrsad sageli negatiivsel energiabilansil, sest nad söövad vähe ja nende füüsiline aktiivsus on suur (uue sotsiaalse grupi formeerumine). Esmisele võõrutusjärgsel nädalal on võõrdepõrsaid vaja hoida soojemas keskkonnas kui nad emise juures olid 26 28 oC, kuna nad kasutavad keharasva energiallikana. Teisel nädalal on soovitatav temperatuur 23 24oC. Pärast seda, kui võõrutatud põrsad on uute oldega kohanennud, söövad hästi ja neil ei esine kõhulahtisusr, saab ruumitemperatuuri oluliselt landada (18 20oC). Suboptimaalne keskkonnatemperatuuri kompenseerivad põrsad suurema söömusega (katsetes kasvavaid 25 vers. 15oC peetud sead võrdselt). 3. KESIKUD JA NUUMIKUD Ad libitum söötmisel kompenseerivad sead madala keskkonnatemperatuuri suurema
3.3.1 PIIMALEHMADE TOITUMUSE HINDAMINE Toitumuse hindamine,(inglise keeles Body Condition Scoring -BCS) on mitmetes riikides kasutusel olev subjektiivne meetod kehavarude seisundi määramiseks. Lehma toitumusastet näitab nahaaluse rasvkoe paksus, mis moodustab enamuse looma energiavarudest. Miks on kehavarud olulised? Kui lehma energiaga varustatus on vajadustest suurem, siis üleliigne energia säilitatakse keharasva tagavaradena. Seda energiapanka saab kasutada negatiivse energiabilansi perioodil, mil organismi energiaga varustatus ei kata toodangule ja elatusele vajalikku energiakulu. Selline olukord võib tekkida siis, kui: 1) lehmale ei anta piisavalt sööta; 2) kui sööt on madala kvaliteediga; 3) lehmal on haiguse tõttu isu vähenenud. Enamasti tekib negatiivse energiabilansi periood laktatsiooni alguses, kui piimatoodang suureneb kiiresti ja lehm ei suuda
See on ealine etapp, kus poisid võivad tüdrukutele jõu näitajates alla jääda. Soost sõltumata muutuvad koos lihaste kasvuga oluliselt jõu, kiiruse ja vastupidavusega seotud võimed. Keha mittelihas- massi kasvades KEHA RASVAPROTSENT langeb tüdrukutel Varajases eas on poiste ja tüdrukute keharasva osakaal sama, s.o 1618%. Puber- aeroobne töö- teedi ajal poiste lihasmass kasvab ja rasva hulk langeb (1216%), kuid tüdrukutel võime, lihasjõud rasvakogus suureneb (2428%). Keha mittelihasmassi kasvades langeb tüdrukutel ja võimsus. aeroobne töövõime, lihasjõud ja võimsus (12 a tüdruk võib poisist tugevam olla, Tagajärjeks võib nüüd enam mitte). Tagajärjeks võib olla psühholoogiline stress ja sellest tulenev olla psühholoo-
annaabi.ee 
