KEHALISED VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine
Edwardsi sündroom on 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Sündroomi põdevad lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Eestis suri vanim Edwardsi sündroomi põdev isik 10-aastaselt. Sündroomi kirjeldas ja määras selle põhjuse 1960. aastal inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Tunnused: Kasvu ja arengu mahajäämus Väga väike sünnikaal ning loid vastsündinu Madalal asetsevad kõrvad Lai ninaselg Väike alalõug ja suu
psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist, protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing
Gümnaasium Referaat Südame töö ja trenni mõju sellele Anon Üümne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................
Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi
Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus
Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös
Kehaline aktiivsus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte ksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult
· naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevnenud sotsiaalsed suhted · paranenud enesekindlus · kogemus eesmärkide seadmisest Inimese kehalised võimed kujunevad välja u 21/22 eluaastaks. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava(2008) järgi Valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: · tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu · suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel · tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas · mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele · järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid. Kõik oleneb, kui huvitavaks tehakse tund:
kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria · Aastast 1884 · Organismi seisundite teooria · Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles selle tagajärjel tekib emotsioon · Näiteks me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame Cannon-Bard'i emotsiooniteooria · 1927 · Tsentraalse närvimehhanismi teooria · Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju · Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks- ühene seos kehalised reaktsioonid erinevate emotsioonide korral on üksteisele sarnased · Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral · Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki · Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist Schachter-Singer'i emotsiooniteooria · 1962
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias
Püknik on üldiselt raskem ja leptosoom kergem kui atleet. Õpilaste normaalkaalu arvutamiseks on loodud mitmeid valemeid, mõned neist siin: Vanuses 6- 13 aastat: Kehakaal = pikkus 100 (pikkus 125)/2 Vanuses 14- 16 aastat: Kehakaal = pikkus 110 (pikkus 125)/2 Vanuses üle 18 aasta: Kehakaal = pikkus 100 (pikkus 150)/2 Kehakaal on samuti päritav tunnus, kuid erinevalt kasvust on inimesel võimalik oma kaalu korrigeerida. Samas väga intensiivsed kehalised koormused ei alanda kehakaalu, tekib hoopis söögiisu, mis võib viia kaalu tõusuni. Kaalu alandavalt toimivad aga mõõdukas tempos sooritatud pikemaajalised kehalised koormused, mille puhul rasvade kasutamine energeetilisteks kulutusteks on kõige suurem. · Rindkere ümbermõõt, mida mõõdetakse hingamispausi ajal. Fikseeritakse ümbermõõt ka sisse- ja väljahingamise ajal. Lahutades sissehingamisel saadud ümbermõõdust
Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi
.......6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus erialaste ja võistluslike harjutustega. Erialased harjutused pööravad aga juba suuremat tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes
KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks. Huvid pöörduvad kehalistelt muutustelt mujale, nagu näiteks elukutsevalik, uued huvialad, ühiskonnaelu. See on eelkõige eneseleidmise periood, mil noor inimene langetab tähtsaid otsuseid. TÄISKASVANUIGA
Igapäevase pädevuse tagamine Lihtsam edaspidi õppida mõne teise spordiala tehnilisi oskusi Parim aeg! Füsioloogilisest küljest tulevikule mõeldes on koordinatsiooni arendamine just lapsepõlves oluline Lapse eas on kesknärvisüsteemi areng kiire, samuti toimub kiire areng kuulmise ja nägemise analüsaatoritel Informatsiooni kiire omandamine Täiskasvanuna koordinatiivsed võimed langevad Koordinatsiooni arendamine Koordinatsioonivõimete arendamiseks sobivad erinevad kehalised harjutused, kui nad on seotud koordinatsiooniliste raskuste ületamisega Kui harjutus muutub tavaliseks siis edasi see enam ei arenda, on vaja uut harjutust või muuta vana Vajalik uudsus ja ebatavalisus harjutustes Juhtivaks suunaks on ebatavalisuse faktori kasutamine kindlustamaks kasvavaid nõudmisi Ebatavalise faktori kasutamine Muudetakse tavalise liigutustegevuse üksikuid parameetreid või kogu vormi Tavalist harjutust sooritatakse ebatavalises ühendustes Muudetakse välistingimusi
......................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................
*füüsiliseks kehaks, millel on ulatuvus, liikumine, kuju, suurus, arv, koht ja aeg. Kriitika: Kuidas toimub keha ja vaimu vastastik mõju? Suhtlemine toimub käbinäärme kaudu ajus. Oksionalism- Malebranche. Seisukoht: Kehaliste ja vaimsete protsesside vahel puudub põhjalik seos. Need protsessid on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Kriitika: Miks Jumal lubab kurjal sündida? Kuidas saab mittemateriaalne jumal mõjutada keha. Ettemääratud harmoonia- Leibriz- Seisukoht: Kehalised ja vaimsed protsessid on Jumala poolt ettemääratud ja kooskõlastatud. Kriitika: Kuidas mittemateriaalne Jumal saab keha mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid
hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti. Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered elavad linnas või linnatüüpi majas, kus on kõik mugavused, on aina vähenenud niisuguste tööde hulk,mis annavad kehalist koormust. Seeparast tulebki otsida muid võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Kehaline kasvatus tund koosneb tavaliselt mitmest osast ja seal tegeletakse paljude aladega. Tunni algul soojendusjooks või sportlik mäng valmitab organismi ette tõsisemaks pingutuseks. Tunni põhiosad õpitakse spordialade tehnikaid ning
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses
Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed 7 Huvide jaotusi: Ulatuse järgi: · Laiad · Kitsad Kestvuse järgi: · püsivad · lühiajalised 8
sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada.
energia teatud eesmärgile. Kired võivad olla nii positiivsed ( armastus ) kui ka negatiivsed ( suitsetamine, hasartmängud ) Ärevus lähedane hirmuemotsioonile. Ärevus ähmane ebamugavustunne. Eristatakse kognitiivset ärevust, mis iseloomustab mure või sisemine rahutus ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine Cannon-Bardi teooria Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. ( Hirm, ehmatus ja raev väljenduvad ühtemoodi) - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. ( sibul paneb inimese nutma ,aga kurbust tundma ei pane ) - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. (nähes mürkmadu ehmatame ja seejärel kahvatame)
Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber armuke ja sõna sophia- tarkus, filosoofia ja o tarkusearmastus. Sofia käib teoreetilise teadmise alla. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Peetakse silmas terviklikkuse ideaali, kõik teadmised on õiges proportsioonis koos, nii et see muudab meie hinge selliselt et meie elu tänu nendele teadmistele on parem siis kui meil neid teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada
EDWARDSI SÜNDROOM Evelina Dostijeva 2015 EDWARDSI SÜNDROOM 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Kirjeldas ja määras - inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus 1: 6000 Umbes 10% elab 1 aastani LEVINUMAD VÄÄRARENGUD Südamerike Neerude väärareng Sooled võivad asetseda väljaspool keha Kaasneda võib vaimse ja kehalise arengu mahajäämus Kasvupeetuse mahajäämus FÜÜSILISED MAHAJÄÄMUSED Väike pea Peakuju iseärasused Huule- ja suulaelõhe
Edwardsi sündroom Sheryl Tammoja Edwardsi sündroom 18. kromisoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud Lapsed surevad väga noorelt Kirjeldas ja määrad - inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus 1 : 3500 vastsündinu kohta Üle 90% sureb juba emaüsas Levinumad väärarengud südamerike neerude väärareng sooled võivad asetseda väljaspool keha kaasneda võib vaimse ja kehalise arengu mahajäämus kasvupeetuse mahajäämus Füüsilised mahajäämused väike pea peakuju iseärasused huule- ja suulaelõhe jäsemete väärarengud
saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Nimi Perekonnanimi Kool Klass Mis on unenäod? Kuidas vältida Miks nähakse õudusunenägusid? unenägusid? Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi
Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson
Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, kangelastel on kehalised puudused. Puskin (6.06.1799-10.02.1837) sündis Moskvas, varakult õppis ära Prantsuse keele. Vanemad suhtusid temasse ükskõikselt. Õppis lütseumis, 1814 ilmus tema esimene luuletus. Tahtis olla poeet, teenistus teda ei huvitanud, kuhu ta arvatud oli. Teostes hiilgas teravmeelsusega, teoste näited: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski''
capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad res nec mancipi – mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad ex causa- põhjusel, tõttu in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus dominium, ii n- omand, omandiõigus usucapio, onis (usucapionis) f- igamine ad inquirendam- otsimiseks
Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus. Põhiemotsioonide idee kriitika: puudub üksmeel selles, et kui palju ja millised on põhiemotsioonid. 4. James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilumist. Põhiline erinevus Lange ütleb, et emotsioone kontrollib organism, Cannon-Brad, et aju. 5. Autonoomne närvisüsteem valmistab keha ohuolukorrale reageerimiseks ette
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Enamasti seondub nimetatud kaebustega samaaegselt unetus, väsimus, eneseväärikustunde alanemine. Depressiooni taustaks võivad olla teatud kehalised haigused, kuid üldiselt ei ole konkreetset põhjustajat võimalik kindlaks teha. Sümptomid Depressioon on keeruline, väga mitmete erinevate sümptomitega haigus. Lisaks piinavale ja pidevale kurvameelsusele võivad esineda: suutmatus nautida selliseid asju, mis varem pakkusid rahuldust; pidev väsimus ja energia puudumine; eneseusalduse puudus; negatiivne mõtlemine; süü- ja väärtusetusetunne, millel ei ole konkreetseid põhjusi; keskendumisvõime alanemine;
Kirivere maadlusringi lastel algas teine poolaasta juba 9ndal Jaanuaril, kui tuli mõõtu võtta "Nublust Nabiks " järjekordsel etapil Kohtla-Järvel, kus Kuldar Asu saavutas teise koha ja Kaimar Asu esimese koha. Samuti võtsime me osa Põlva Lahtistest vabamaadlus võistlustest, kus Kuldar saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast
LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine
Tunnetus Inimesel on võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles toimivaid loomusi. Kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning välised asjad jäävad teadvusse püsima. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Hing Hing on kõikidel elusolenditel keha vorm. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Kehalised muutused teda ei mõjuta. Hing on igavene. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimene jäljendab Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil. Teadus Teaduses alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame selleni, mis on paremini teada iseenesest. Avastuseni jõutakse kogemuse, induktsiooni ja dialektika abil. Tõestus on Aristotelese järgi kehtiv arutlus, mille eeldused on
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.
9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused Sain teada, kuidas saada abipolitseinikud, kes on abipolitseinikud ja mis õigused neil on. 12. Halgus menetlus ja politsei järelvalve menetlus 13- Siseriiglik koostöö Sain teada, kuidas töötavad omavahel erinevad organisatsioonid. 14. Kehalised katsed Sain teada, milliseid katseid on vaja teha politseikooli sisseastumiseks.
alkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine oma seisundi suhtes. · Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. · Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast,
Naerata ja tunne rõõmu,siis saab see osaks sinu iseloomust ning mõjutab ka teisi. Tunneb inimene siis,kui tunetab ohtu.Tavaliselt on hirm õpitud-midagi niisugust on kogetud juba eelnevas elus.Aga hirmu võib õppida ka teistelt inimeselt.Üks võimalus,kuidas hirmust jagu saada,on positiivne mõtlemine NT:kinnitab endale mõttes:ma olen julge! Tugev negatiivne tunne,mis on seotud sisemise ärritusega.Et hästi hakkama saada on oluline viha ära tunda,ka viha põhjused ja kehalised märgid.Kui viha väljenadatakse vägivallaga,kahjustab nii ennast,teisi kui ka inimestevahelisi. Tekib siis,kui inimene on teinud midagi valesti,on vastutav selle eest,et midagi halba juhtus,või jättis midagi tegemata.Süütunnega aitab toime tulla see,kui püüad oma vigu parandada ja vabandada.Siis paranevad ka suhted Tugev üksinduse ja kahetuse tunne.Pikka aega kurvameelsuse all kannatav inimene tunneb ennast päeval väsinuna ja öösel maga rohkem kui tavaliselt
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid
• Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika
kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudumine Muutunud aktiivsus Miks depressioon tekib? bioloogilised põhjused psühholoogilised põhjused haigused, ravimid, alkoholism Kes depressiooni põevad? Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 1520% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma
süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS
Hellenid Hellenid - vanaaja kreeklased Barbarid mittekreeklased Hellenite eluviis KASVATUS JA HARIDUS -haridus vaid poistele - Tüdrukud tegid majapidamistöid ja käsitööd (kodus) -Spartas ka kehalised harjutused Ateena - Poisid läksid kooli 7.a või pedagoogi käe alla - Koolis loeti, kirjutati, muusika, gümnastika - 18-20 sõjaline ettevalmistus. - tulevastele riigiametnikele kõne- ja vaidlustuskunstitunnid Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama. - Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust )
Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: * ülekaalulisus * südamehaigused * kõrge vererõhk * valud liigestes * stress * depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda
4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. "Selle teooria kohaselt tunneb inimene hirmu, sest ta väriseb." Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. Selle teooria kohaselt paneb teatud stiimul inimest värisema ja hirmu tundma. ERINEVUS: ühel kontrollib emotsioone kehalised reaktsioonid ja teisel aju. 5
pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine
annaabi.ee 
