Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kehalise-kasvatuse võimlemiskava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viin, tirel, langen, hooga, turiseis, võimlemiskava, hoian, sirutus, keeran, keskele, sujuvalt, algseisu, hundiratas, ülevalTiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti · Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused · Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt · Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede · Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi · Kägaras veereda ette ja taha
Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse *Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti *Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused *Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt 11 *Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede *Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi *Kägaras veered ette ja taha
harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust. Harjutusi sooritatakse mõnikord ka koos muusikaga, et saavutada keha liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu
Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi
nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999). Kehalise kasvatuse alased teadmised (hügieen, ohutus, enesekontroll) Kuni 3 aastased Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel. Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga. Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased
jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval. Teine samm eesmärgiks valida üleshüppeks õige koht; liikumishoo pidurdamine ning suunamine üles. Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Samal ajal sirgete käte aktiivne liikumine tagant-alt ette-ülesse. Löögikäsi kõverdub küünarliigesest nii, et küünarliiges on ees-ülal õlast kõrgemal, lõtv ranne õla kohal pea taga, sõrmed pööratud taha, peopesa üles. Hüppe kõrgus sõltub hoojooksu kiirusest, käte hoost ja jalgade jõust. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha. Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel
Jalgade pöördsirutuse järel algab puusavöö pöördumine tõukesuunda, mille järel algab ka kere sirutamine. Õlavöö ja rind pöörduvad aktiivselt tõukesuunda. Kuuli hoidev käsi sirutub küünarliigesest, randmest ja sõrmedest. Käe sirutamisel on küünarnukk pööratud kõrvale ja pöial asub all. Kogu keha liigub ette-üles kuulile järgi. Vaade peaks olema kuulile suunatud. Äratõuge ja jalgade sirutus lõppevad üheaegselt. 4) Tasakaalustamine: Ümberhüpe - parem jalg tuuakse segmendi juurde, vasak viiakse taha-üles 2. Pöördega kuulitõuge: 1) Ettevalmistus: Kuul asub kaelal taga pool. Ülakeha ette kallutatud, seljaga tõuke suunas. Jalad õlgadest laiemalt veidi kõverdatult, keharaskus pöidade esiosal. Ülakeha pööratakse pöördega vastassuunas. Pööret alustatakse vasakule.
saavutatakse väliste jõudude abil. Näiteks kaaslase abil. On alati suurem, kui aktiivne painduvus. Passiivne painduvus arendab liigeste liikuvust rohkem, kui aktiivne painduvus. b) AKTIIVNE PAINDUVUS painduvus, mis saavutatakse väliste jõudude abita. Kasutatakse vaid oma jõudu painduvuse saavutamiseks. Venitusharjutusi võib jagada kaheks: a) BALLISTILISED VENITUSHARJUTUSED hooga sooritatud venitused. Näiteks kätehood, jalgade hood. b) STRECHING staatiliste venitusharjutuste sooritamine. Üldised põhimõtted, mida järgida venitusharjutuste sooritamisel: 1) Enne venituste alustamist peaks eelnema eelsoojendus. 2) Maas lamades (istudes) sooritatavad venitused on paremad, kui püstiseistes, kuna lamades on lihased vähemaktiivsed. 3) Alati venitada kõigepealt üksikut lihast ning seejärel sooritada venitust üle mitme liigese.
eelmistes; kätehoo ajal ette liiguvad jalad vaheldumisi taha päkale, et hoogu anda (lk70) Uisusammsõiduviis: 1) Käte hoota – jalad liiguvad käärselt liikumissiinaga risti; jalga tõstetakse pöiast; jalatõuge toimub täistallalt-sisekandilt kiirelt ja läbi põlvede kõverdamise libisemisse; libisedes keharaskus suusa kohal, põlv ja puus küljelt kergelt üle; kere kerge ettekalle; kere ei tohi jalgade poole pöörduda 2) Aktiivse käte hooga – jalgadetöö nagu eelmises; käsi liigub vastasjala poole; kere ei tohi pöörduda 3) Paaristõukeline pooluisusamm – mõlema jala samm ühe kepitõuke ajal: üks jalg käärselt=kepitõuge, teine jalg otse =kätehoog ette. 4) Paaristõukeline kahesammuline „tõusul“ – mõlemad jalad teevad sammu ühe kepitõuke peale: üks jalg maas=kepitõuge, teine jalg maas=kätehoog ette; kepitõuge ja kätehoog toimuvad ajaliselt võrdses rütmis; kepiotsad maha kehale lähedal; jala ja
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu
ndatel aastatel kujutati brassilööki ette kiilutaolisena s.t. arvati et edasiviivaks jõuks on jalgade vahelt kiilutaoliselt vee väljasurumine ning seetõttu püüti sooritada hästi laia lööki. Liblikujumise tekkimisega osutus kitsas, tõukeline löök produktiivsemaks ning tänapäeval välditakse laia lööki. Löök on alati diagonaalne, suunatud külgedele ning jalad tuleb löögi lõpus paratamatult kokku tuua. Oluline on, et jalgade sirutus ja lähendamine toimuks sujuvalt, ühtse liigutusena. Brassi jalgade liigutuste õppimisel on suuremaid raskusi löögi lähte asendi võtmisega, viimasest sõltub aga täiel määral löögi soorituse viis lai või kitsas, sümmeetriline või ebasümmeetriline, kruvi- või kiilutaoline. Talla pööramine tõuke suunda aktiivse sirutusega hüppeliigesest koos väljaroteerimisega põlveliigesest pole harjumuspärane liigutus ning seda tuleb
Grupibloki taktikalised üleanded on: · koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; · õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; · kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) 10 5.BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks või isegi kolm mängijat
küljele, rinnale. Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „pannkook“ Laskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele- kahe käega altsööt laskumine küljele see täpsem, lähteasend on madal asend,
voodil lükkamis-tõmbamise meetodit. Jalgade sättimisel tõstab eespool olev abistaja pealmise jala põlve- ja hüppeliigesest üles samal ajal nihutab taga olev abistaja alumise jala sirgeks. Vajadusel toestada. Korrigeerida tuleb õla asendit. Sättida patja pea all ja käsi. * Kõhuli asendis nihutamine: Voodi reguleerida sobivale kõrgusele Patsiendi näopoolne käsi asetada kõverdatult padja alla ja seljatagune käsi väljasirutatult peopesaga ülespoole. Esmalt tuleb nihutada jalad keskele. Abistajad asetavad käed patsiendi säärte ja hüppeliigeste alla ning nihutamisel jälgivad oma jalgade tööd ja võtavad arvesse tõmbamise- lükkamise meetodit. Patsiendi keha nihutamiseks on parem kasutada kangi- või pöördvõtet. Kangivõtet teostab näopoolne abistaja. Seljatagune abistaja tõstab patsiendi puusa, et eesolev abistaja saaks mõlema põlvega voodile astuda nii, et need jääks patsiendi puusade alla. Seejärel
Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele. Toetada teine küünarvarrest kõverdatud käsi
Rakvere Reaalgümnaasium 12.RL klass UJUMISE REFERAAT kehalise kasvatuse referaat Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE..............................................
koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus sõltu
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v�
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääle valits
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarna
( R. Haljand 2007: 157) Äraõuke alguse asendi nõuanded: Pea käte vahel, kere küliliasendis vee all. Jalad puusast ja põlvedest täisnurga all. Käed ees väljasirutatud ja käelabad koos. Kere seljast sirge ja jäik. ( R. Haljand 2007: 157) Nõuanded liigutuste kontrolliks: Alustada tõuget juba veidi varem enne seinapuudet, et puudutamise momendil toimuks juba jalgade sirutus. 13 o Sooritada äratõuge suhteliselt sügavale seina poole liikuva lainemassi alt. o Mitte lasta tõuke ajal selga lõdvaks. o Sirtutada käed täielikult ette alla ja hoida pea käte vahel voolujoonelises asendis. o Mitte mingil juhul keha väänata tõuke ajal rinnuliasendisse. o Säilitada asendit, millega algas tõuge. ( R. Haljand 2007: 158)
kuid viimasele võib mõju avaldada ka lati ebaefektiivne ületamine kõrgus- ja teivashüppes ning halb maandumistehnika kaugus- ja kolmikhüppes. 9. Hüpetes on õpetamise järjekord järgmine: 1. hoojooksult äratõuge; 2. õhulennuliigutused; 3. maandumine. 10. Olulised momendid hüpetes: 1. Sammusageduse suurenemine hoojooksu lõpus. 2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese täielik sirutus äratõukel. 11. Vead, mida vältida hüpetes: 1. Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4. Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. 5. Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. 12. Teivashüpe 1. Teivashüppe faasid - HOOJOOKS; TEIBA AUKUASETAMINE; ÄRATÕUGE JA RIPE;
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
Asend on sirge, õlad ühekõrgusel, rütm on õige, hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöögid on sümmeetrilised ja teravad. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Käelabad on pööratud väljapoole tõmbe alguses. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud........................................................................................................... 6
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus ...........................
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädala
rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19. Lülisamba funktsionaalset seisundit aitab veelgi parandada vaagna stabilisatsiooni treening. 20. Ebastabiilse puusavöötme korrastamist alustada tuharalihaste treenimisega, sest tuharalihaste nõrkuse korral koormatakse liialt alaselja piirkonda. Tuharalihaste nõrkuse korral on puusliigese sirutus ebapiisav ning see omakorda põhjustab tagumiste reielihast pinget. 21.Alaseljavaludega patsientidel täheldatakse ka kõhu ristilihase nõrkust. Treeningprogrammi peab kindlasti lülitama kõhuristilihase ja mitmejaolise lihase koostoime harjutusi. See on süvalihaste kasutamisoskuse kujundamine. Kuna süvalihased vastutavad otseselt stabiilsuse eest on oluline, et need lihased pingutuksid enne pindmisi lihaseid ning enne liigutuse algust.
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla · Ei tõugelda ega lükata kedagi vette Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regulaarse harjutamise korra
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA...................................................................
4) Juhtmängija valitakse kehaliste harjutuste sõitmine #Magamine ainult ühel küljel Koolieas: #Pidev pikk istumine koolipingis (istumine sooritamise järgi.(kaugus-kõrgushüpe, täpsusvise, võidujooks, hüpitsaga hüplemine ); 5) Mängijad ise vaheldugu sirutus – ja hingamisharjutustega) #Kauaaegne istumine ebasobivas asendis #Halb valgustus valivad juhtmängija. #Raske koolikott #Ebaõige toitumine #üleväsimus 25. ETTEVALMISTUS (saali valmisolek, riietus, vahendite käepärasus, kas harjutused on peas? 37
annaabi.ee 
