Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - + 2 2 2 H--C--O--H H--C--O···H--O--C--H H H H H Joonis 1 Joonis 2 Vesinikside on tugevam kui teised molekulidevahelised tõmbejõud. Seetõttu võrreldes alkaanidega on alkoholide keemistemperatuurid tunduvalt kõrgemad. Hüdroksüülrühma võime tekitada vesiniksidet soodustab ka alkoholide vees lahustuvust (joonis 3). CH3--CH2--O···H--O H H Joonis 3 Mida rohkem on molekulis hüdroksüülrühmi, seda parem on alkoholi vees lahustuvus. Mida pikem on süsiniku ahel, seda halvem on alkoholi vees lahustuvus. ALKOHOLIDE KEEMILISED OMADUSED Alkoholid on orgaanilised happed ehk happe-aluse protolüütilise teooria järgi ained, mis loovutavad
1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes hendites hsti lahustuvad anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees hsti lahustuvad *mittepolaarsetes hendites halvasti lahustuvad 7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui
silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki
ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. ● Lühikese ahela korral (metanaal...propanaal) lahustuvad vees. ● Pikem ahel hüdrofoobne- ei lahustu KETOONID Struktuur: Keemilised ühendid, milles karbonüülrühm ( C=O ) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketoonide tunnuseks on liide -oon. CH3COCH2CH3- butaan-2-oon Omadused: ● Ketoonid on polaarsed ühendid
Leelismetallide elementide aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune. Sel põhjusel on nende elementide ja ka lihtainete omadused ligikaudselt ühesugused. Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed ja seega ka noaga suhteliselt kergesti lõigatavad. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid (enamik neist sulavad alla 100 ºC), kasvab nende tihedus (Li, Na, K on veest kergemad) ning väheneb nende aatomite ionisatsioonienergia. Leelismetallide keemilised omadused
Soojusnähtused köögis Me kasutame kööki söögi valmistamiseks. Kõige sagedamini puutume me millegi keetmisega. Et toitu keeta on vaja vett, potti ja pliiti. Vedelikkel on omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks
Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrveks) Etaanhape ehk äädikhape (pole mürgine, külmub 16C kraadi juures) (Kasutatakse tööstustes lahustina ja paljudes keemiatööstustes saaduste valmistamiseks.) Karboksüülhapped: on aine, mis sisaldavad hüdroksüülrühma, karboksüülrühma ja karbonüülrühma. (Füüsikalised omadused: kõrged keemistemperatuurid, vedekas, tahkes olekus, süsinikuahela pikenedes väheneb vees lahustuvus ja kahaneb ka tihedus, happemolekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid) (keemilised omadused: reageerimine: metallidega, aluseltiste oksiitidega, leelistega, nõrkade hapete sooladega) Aminohapped: on karboksüülhapped, mille alküülrühmas on üks või mitu vesiniku asendatud aminorühmaga. (Füüsikaalised omadused: tahked kristallsed ained, lahustuvad hästi vees, kõrge sulamistemperatuur)
Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omadused: keemiliselt väga aktiivsed, sest nad reageerivad juba tavatingimustes väga kergelt ja energiliselt paljude lihtainete ja ühenditega. Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla.
....................................................................................................................6 Kelvini skaala.......................................................................................................................7 Rankini skaala......................................................................................................................8 Temperatuuriskaalade omavahelised seosed .....................................................8 Vee keemistemperatuurid erinevatel skaaladel normaaltingimustes...........................8 Kasutatud allikad ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, elusorganismide ja tahkete ainete temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab
1. Hüdrofoobsus- aine või keha ja vee vastastikmõju puudumine. Need kehad mis on hüdrofoobsed, nende pinda vesi ei märga ning need ei pundu. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja sinna kuuluvad ka need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. 2. Fraktsioneeriv destillatsioon- vedelate segude lahutamine neid mitu korda osaliselt aurustades ja auru kondenseerides. Selle korral on auru- ja vedelfaas korduvas kokkupuutes. Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Mida suurema ja pikema sisepinnaga ehk efektiivsusega on
Kaasajal saadakse pentanoolide segu enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil. 4 Füüsikalised omadused Võrreldes alkoholide füüsikalisi omadusi molekulmassilt lähedaste süsivesinike vastavate omadustega näeme suuri erinevusi. Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud. Nimetatud erinevuse kahanevad molekulmassi suurenemisel. Erinevused alkoholide ja süsivesinike füüsikalistes omadustes on tingitud hürdoksüülrühma suures polaarsusest. Tavalisel temperatuuril on alkoholide molekulid vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholimolekuli hapnikuaatomi ja naabermolekuli vesinikuaatomi vahel assotsieerunud.
soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad? V: Põhjus on vesiniksidemetes. Torueenis vesiniksidemetes ei moodustu.
2 auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete
d) Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult. e) Kõige ohtlikum on metanool Kogus 30 ml on surmav. Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel f) Kõige vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid 3. Eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused: a) Vesiniksidemeid ei moodusta. b) Seetõttu: hüdrofoobsed ained, vees ei lahustu, keemistemperatuurid väga madalad, mida lühem ahel, seda madalam, väga lenduvad. c) On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele, kasutatakse tööstuses ja laborites. d) Narkootilise toimega, tugevate kõrvalmõjudega. 1
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin
aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e
Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. Muudab aine hüdrofiilseks.Tõstab aine sulamis -ja keemistemperatuuri, sest tema lõhkumiseks on vaja kulutada lisaenergiat. 6) Alkaanide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, vastastiktoime veega).
Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega. Kui üks süsinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures süsiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on võrdsed (109,5). Tingituna süsiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade võrdse paiknemise tõttu, on kõik süsiniku ahelad siksakilise ehitusega. Alkaanide füüsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete ainete omadused ja näited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus üksteise külge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem
Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub Seega vesiniksidemed on Alkohol 78,150 vees
Alkaanid on sellised ssiniku ja vesiniku hendid, kus he ssiniku aatomid on seotud nelja kovalentse ksiksidemega teiste aatomitega. Kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures ssiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on vrdsed (109,5). Tingituna ssiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade vrdse paiknemise tttu, on kik ssiniku ahelad siksakilise ehitusega. 3.) Alkaanide fsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hdrofoobsete ja hdrofiilsete ainete omadused ja nited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus ksteise klge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem
Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega. Kui üks süsinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures süsiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on võrdsed (109,5). Tingituna süsiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade võrdse paiknemise tõttu, on kõik süsiniku ahelad siksakilise ehitusega. Alkaanide füüsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete ainete omadused ja näited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus üksteise külge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem
RCHO ja ketoonides RCOR'; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks. Ketoonides karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga. Lihtsamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad üsna hästi vees. Võrreldes alkoholidega on aldehüüdid ja ketoonid tunduvalt lenduvamad ning vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad. Nende keemistemperatuurid on madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuid märksa kõrgemad kui süsivesinikel. Metanaalil ja etanaalil terav lõhn, järgmistel juba pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte
Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask. Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3
· Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. · Keemistemperatuuri määramine lihtdestillatsiooni abil: Lihtdestillatsiooni abil saab hästi määrata vedelike keemistemperatuure, see lihtsustab ainete identifitseerimist
nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa) Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning radioaktiivset elementi astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi. Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on
Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. KARBOKSÜÜLHAPETE TUNTUMAD ESINDAJAD METAANHAPE ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest
sirged (siksakilised) hargnenud tsüklilised Alkaanide (ja süsivesinike üldisemalt) peamised omadused: Hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad: ei lahustu vees ega märgu Nende tihedus on vee tihedusest väiksem Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist). Mida pikemad on alkaanide molekulides olevad ahelad, seda kõrgemad on vastavate ainete keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik. Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu
Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Saamine Alkohol, CH3CH2CH2OH+2[o]=CH3CH2COOH+H2O Aldehüüd O=CHCH2CH2CH=O+2[o]=HOOCCH2CH2COOH Kuidas tõestada, et karboksüülhape on hape? Indikaatoriga=punane, reageerib leelistega, metall, oksiid CH3CH2CH2COOH+NaOH=CH3CH2CH2COONa+H2O Karboksüülhappe reageerib karbonaatidega Na2CO3+2CH3-COOH=2CH3-COONa+H2O+CO2 Reageerib metallioksiididega 2CH3COOH+Na2O=2CH3COONa+H2O Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape?
Näiteks kõik ained, mille molekulivalem on C6H12, on omavahel isomeerid: 1) n-heksaanil on hargnemata ahel CH 3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 Tema isomeeridel on hargnenud ahel, kuid sama molekulivalem: 2) CH3-CH2-CH(CH3)-CH2-CH3 3-metüülpentaan 3) CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 2,3- dimetüülbutaan Alifaatsete alkaanide isomeerid tekivad C-ahela hargnemise tõttu. Füüsikalised omadused. Hargnemata ahelaga alkaanide molekulid liibuvad üksteise külge - nende tihedus, sulamis- ja keemistemperatuurid on kõrgemad kui sama C- ja H-aatomite arvuga hargnenud molekulidel. Kõik alkaanid on hüdrofoobsed (vett tõrjuvad), kuna neil puudub vastastikmõju vee molekulidega. Keemilised omadused. Tavatemperatuuril on alkaanid suhteliselt püsivad. Reaktsiooni toimumiseks tuleb esmalt tugevad -sidemed lõhkuda, milleks kulub energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge
CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e
Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (kraan avatud). Töö ülesanne: Töös mõõdetakse aine keemistemperatuurid erinevate rõhkude juures. Mõõtmist alustati elavhõbeda nivoode vahega manomeetris 650 mm Hg kuni atmosfäärirõhini sammuga 100 mm Hg. Katseandmed: Atmosfäärirõhk Patm = 1025,8 hPa= 769 mm Hg Keemis- Jrk. h,mm Paur temperatuur, T,K 1/ T ln paur log p (aur) nr. Hg =P-h t, °C
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron...
Alkohol osaleb reaktsioonides: 1.millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2.mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul; 3.kus võtavad osa nii OH-rühm, süsivesinikradikaalid ning vahel ka süsinikuaatomid. Füüsikaliste omadused on alkoholidel tingitud vesiniksidemete olemasolust. Seetõttu on alkoholil hea lahustuvus vees, kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid,väike lenduvus ning enamasti on nad vedelikud. Need omadused kahanevad molekulmassi suurenemisel. Alkoholidel on iseloomulik lõhn ning nad on tavaliselt värvusetud, läbipaistev. Alkoholid ei juhi elektrivoolu Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE LIIGITUS Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid :õlu, vein, siider,
Isepruunistuvad kreemid (reageerides valkudega värvib naha pinna meeldivalt pruuniks) KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapetele on iseloomulik karboksüülrühm (karbonüülrühm + hüdroksüülrühm). Karboksüülhapete omadused: Füüsikalised omadused: 1. Moodustavad vesiniksidet, sest on -OH rühm ning seega lahustuvad vees. 2. Lahustumine väheneb molekulide suurenemisel (nt. rasvhapped ei lahustu vees). 3. Vesiniksidemete moodustamine tõstab keemistemperatuurid. NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt
Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni kasutatakse laialdaselt selliste vedeliksegude lahutamiseks, mille komponentidel on erinevad keemistemperatuurid. Rektifikatsiooniprotsess viiakse läbi spetsiaalsetes aparaatides nn rektifikatsioonikolonnides, mis võivad olla erineva konstruktsiooniga ja töötada pidevas või perioodilises reziimis. 3.Ahelreaktsiooni mehhanisim halogeenidega reageerimisel:(valguse toimel) Toimub astmeliselt: CH4+ Cl2---CH3Cl+HCl (klorometaan) CH3Cl+ Cl2---CH2Cl2+ HCl (diklorometaan) CHCl2+Cl2---CHCl3+HCL (triklorometaan)
Nimetus: 2-metüülbut-1,3-dieen Nimetus: 3,4-dimetüültsüklobut-1-een 6 Alkeenide füüsikalised omadused Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad: rea kolm esimest liiget on toatemperatuuril gaasid, järgmised vedelikud ja alates C18H36 tahked. Sulamistemperatuurid ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Alkeenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained. 7 Alkeenide isomeeria
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik
/ / CH2 CH2 tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED Tsüklopropaan on normaaltingimustel gaas, tsüklobutaan madala keemistemperatuuriga vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3 b) liitumisreaktsioon halogeeniga (+) + Cl2 CH2Cl CH2 CH2 CH2Cl c) liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga (HCl; HBr) + HCl CH3 CH2 CH2Cl 2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr.
tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan Created by Riho Rosin 7 13666324649407.doc.doc I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED Tsüklopropaan on normaaltingimustel gaas, tsüklobutaan madala keemistemperatuuriga vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3 b) liitumisreaktsioon halogeeniga (+) + Cl2 CH2Cl CH2 CH2 CH2Cl c) liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga (HCl; HBr) + HCl CH3 CH2 CH2Cl 2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr.
moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta töötlemine Puuraukudest saadud naftast eraldatakse kõigepealt gaasid, vesi ning mineraalained. Seejärel nafta destilleeritakse. Et erinevate süsivesinike keemistemperatuurid on väga erinevad, siis eralduvad erinevatel temperatuuridel väga erinevad nafta saadused. Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis
Broomi ja joodiühendid on vähem levinud ja radioaktiivset astaati leidub maakoores vaid umbkaudu 30grammi. Hinnanguliselt on astaat Maal leiduvaist 93st elemendist üldse kõige vähem levinud element, mida tuntakse suhteliselt vähe. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, seega reaktsioonivõrrandites on nende indeksiks alati 2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel madalad keemistemperatuurid. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. 3 2 Halogeenide omadused Halogee Lihtaine Värvus Olek Omadused Lisa n valem
toitaineid. 2.Vee füüsikalised omadused Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: · Tahkes jää · Vedelas vesi · Gaasilises aur Normaalsel atmosfäärirõhul (760 mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgemasulamistemperatuuriga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 ° juures ja rõhu suurenedes see temperatuur
Füüsikalised omadused: värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 C juures ja kuub 290 C juures. Kasutusalad: * parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel * emailvärvide, lakkide valmistamisel *antifriisis. 9) Eetrid (füüsikalised omadused ja nende erinevused alkoholidega võrreldes, keemilised omadused ja ohtlikkus) Füüsikalised omadused: * madalad sulamis ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad * lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte * heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele * omapärase lõhnaga vedelikud Erinevused: * Eetrite vees lahustumine on väike või polegi aga alkoholide kolm esimest homoloogilise rea liiget lahustuvad vees igas vahekorras. *eetrid ei ole mürgised, alkoholid on(?) Keemilised omadused: * on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda.
RCHO ja ketoonides RCOR'; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks. Ketoonides karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga. Lihtsamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad üsna hästi vees. Võrreldes alkoholidega on aldehüüdid ja ketoonid tunduvalt lenduvamad ning vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad. Nende keemistemperatuurid on madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuid märksa kõrgemad kui süsivesinikel. Metanaalil ja etanaalil terav lõhn, järgmistel juba pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte
kuuluvate hapete hüdrolüüsil. Hüdrolüüs viiakse läbi kõrgel temperatuuril ja Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja rõhul veega või leelise vesilahusega. Esimesel juhul on produktiks vaba hape, keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, *TIOOLID: Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse Tiooli RSH kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nimetus tüviühendi nimetusest liite -tiool lisamise teel nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED:
Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus. Isoleeritud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ei energiat ega ka soojust (termos) Suletud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ainet, küll aga energiat.(karp) Avatud süsteem- süsteem, mis vahetab välismaailmaga nii soojust kui ka energiat. (kohvikruus) Faasidiagrammid kujutavad endast olekute sõltuvust olekuparameetritest. Sealt on võimalik välja lugeda kindla aine keemistemperatuurid, sulamistemperatuurid ning kriitilised punktid. Keemistäpp- keemistemperatuur, sellest punktist peale hakkab segu keema Kriitilised punktid- kõrgeim rõhu ja temperatuuri kombinatsioon, mille juures gaasifaas ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek. Aurustumissoojus on soojushulk, mida on vaja 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril
aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Eetrite molekulides ei ole hapnik soetud otse vesiniku aatomiga, vaid süsiniku aatomitega. Seega ei saa eetrite molekulid omavahel vesiniksidemeid moodustada, mistõttu on eetritel madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. [1] Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda.
X 2 1 X1. 9. Lahuse keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri langus (ilma kruoskoopilise ja ebullioskoopilise konstandi avaldiseta) Lahus keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahustuva aine lisamise tagajärjel vedelikule tõuseb keemistemperatuur suuruse Te Ta Ta võrra, kus Ta ja Ta on lahuse ja 0 0 lahusti keemistemperatuurid sama välisrõhu juures ning Te on lahuse keemistemperatuuri tõus. Lahustunud ained alandavad vedeliku külmumistemperatuuri. Et lahuse aururõhk on madalam kui lahustil, saabub külmumistemperatuurile vastav vedela ja tahke faasi aururõhkude võrdsus lahuse korral madalamal temperatuuril. Lahusti ja lahuse külmumistemperatuuride vahet nimetatakse külmumistemperatuuri languseks: Tk Tk Tk . 0 10. Lahuse osmootne rõhk
annaabi.ee 
