Aine agregaatoleku muutumine(PPT) (0)

Aine agregaatoleku muutumine
Koostas: Markus
Lauka Põhikool
Füüsika 9. klass
Aine agregaatolekute muutumine
· Sulamine
· Tahkumine
· Aurumine
· Kondenseerumine
· Millises olekus on aine,
sõltub peaasjalikult:
· Temperatuurist
· Rõhust
Sulamine ja tahkumine
· Aine üleminek tahkest
olekust vedelasse
olekusse
· Aine üleminek
vedelast olekust
tahkesse olekusse
Sulamisel
· Lõhutakse aineosakeste
korrapärane asetus ­
kulub energiat
soojushulk)
· Suureneb siseenergia
potentsiaalne komponent
· Aine temperatuur ei
muutu, sest kogu
juurdesaadud
soojusenergia kulub
molekulidevaheliste
sidemete lõhkumiseks
Tahkumisel
· Toimub sulamisele
vastupidine protsess
· Aineosakesed võtavad
sellele ainele omase
vastastikuse asendi
· Vabaneb soojushulk
· Aine temperatuur ei
muutu, sest kogu äraantud
soojusenergia kulub
molekulidevaheliste
sidemete moodustamiseks
Sulamis/tahkumis/soojus
· Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur
sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub
kuluv/eralduv soojushulk 1 kg aine sulamiseks või
(Q) tahkumisel
· Füüsikaline suurus · Erinevatel ainetel
· Tähis (lambda) erinevad
· Valem:
=Q : m
Ühik: 1J/kg
Sulamiseks vajalik
soojushulk Q=m
Mõnede ainete sulamissoojused
Aurumine ja kondenseerumine
· Aine muutub vedelast
olekust gaasiliseks
· Aine muutub
gaasilisest olekust
vedelikuks
Aurumine on:
· Vedeliku osakeste väljumine vedelikust
· Väljuda saavad:
· Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed
· Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole
· Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem
· Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on
vaja juurde anda energiat (soojushulka Q)
· Aurumisel vedelik jahtub
Auruvad ka tahked kehad
· Tahkete ainete
aurumist nim.
sublimeerumiseks
· Näide: Talvel õues
kuivab pesu jää
sublimeerumise tõttu
Aurumine ja kondenseerumine
kinnises ruumis
Aurumise kiirus
sõltub
· Õhu liikumisest
· Õhu niiskusest
· Vedeliku
temperatuurist
· Ainest
Pea meeles!
· Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb
ja tihedus suureneb
· Erandlik on vesi ­ vee jäätumisel ruumala
suureneb ja tihedus väheneb
· Sulamise ja tahkumise kestel temperatuur ei
muutu
· Aurumisel vedelik jahtub
Aurustumissoojus
· Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril
oleva aine massiühikule, et muuta see sama
temperatuuriga auruks
· On füüsikaline suurus
· Tähis L
· Valem L=Q/m
· Ühik 1J/kg
· Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku
aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval
temperatuuril
· Sõltub temperatuurist
· Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku
keemistemperatuur ­ keemissoojus
· Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm
Mõningate ainete keemissoojused
Kondenseerumine on:
· Aurumise pöördprotsess
· Vabaneb energia (soojushulk Q)
· Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel
neeldunud soojushulgaga (tingimusel:
auruva vedeliku ja kondenseerunud
vedeliku temperatuurid on võrdsed)
Olekumuutused
· . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on
muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett
temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua,
nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse.
sulamistemperatuuriks.
Keemine
· Vedeliku muutumine gaasiks
keemistemperatuuril
· Sõltub:
· rõhust vedeliku pinnal
· kõrgusest üle merepinna
· Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas
aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril
108 ºC
Vee keemistemperatuuri sõltuvus
õhurõhust (normaalrõhust
suuremate väärtuste korral kPa)
Mõningate ainete
keemistemperatuurid normaalrõhul
Vee keemistemperatuuri sõltuvus
kõrgusest