........................................................... 4 Aurupilve teke ja süttimine...................................................................................... 5 Allikad......................................................................................................................... 6 Veeldatud gaasid ja nende omadused Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid
5. Spinn kujutab endast imepisikest magnetit, mida iseloomustav suurus, magnetmoment, võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9. Keelutsooniks nimetatakse delta E täidetud ja tühja tsooni vahele jäävat pilu. 10. Dielektrikud on ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. 11
enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest nimetusest. Keemilised elemendid jaotatakse laiemas mõttes kahte rühma: metallilised ning mittemetallilised elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. Seda nähtust nimetataksegi eneseinduktsiooniks. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Ee t L= I 7. Radioaktiivsus ja -kiirgus - Radioaktiivus on moningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks voi keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse kiirguse liigid -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus vaikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) 8.
erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi, mis omakorda jagunevad alamrühmadeks. Kiraalsus ehk käelisus on see, kui isomeeride peegelpilt ja lähtekujund ei ühti. Näiteks võib tuua vasaku ja parema käe kindad, mis pole ühtivad. Sellele näitele toetudes saame väita, et suhkrud on tavaliselt paremakäelised (D-konfiguratsiooniga) ning aminohapped tavaliselt vasakukäelised (L-konfiguratsiooniga). Süsiniku aatom nelja asendajaga loob kõige tavalisema kiraalse tsentri.
......4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini
kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism
sujuv, võib olla väike või ulatuslik, kahjulik (sagedaim), neutraalne või kasulik, spontaanne (iseeneslik) või indutseeritud (esilekutsutud)). Mutatsiooniks nimetatakse üksikut muutust genotüübis. Somaatilised mutatsioonid päranduvad mittesugulisel (vegetatiivsel) paljunemisel, tekivad keharakus. Generatiivsed mutatsioonid tekivad sugurakus, päranduvad sugulisel paljunemisel. Mutageen on mutatsiooni esile kutsuv tegur, liigitatakse füüsikalisteks (kiirgus, vibratsioon), keemilisteks (ravimid, taimekaitsevahendid) ning bioloogilisteks (viirused). Kantserogeenid tekitavad vähki (arüülhüdroksülaasi, mida leidub inimese kopsus, mõjul muutuvad tubakasuitsus olevad tsüklilised ühendid kantseorgeenseteks, ensüümi aktiivsus varieerub inimestel suures ulatuses, ohtlik ka passiivse suitsetaja jaoks), teratogeenid kutsuvad esile väärarenguid (talidoneiid on jäsemete ebaloomulik lühisus)
millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub
.............................................................................................10 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS
Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale, võib seegi põhjustada allergiat
Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O.
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski.
Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa , neere ja on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. 5 ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb,
maagaasi tuuakse meile teistest riikidest. 3 , Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks
elementide aatomite eluiga. See on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass poole võrra. Kõik elemendid, mille järjekorranumber on suurem kui 93 on radioaktiivsed. · Radioaktiivne kiirgus väljub tuumast, mille tagajärjel tekib täiesti uus element. · Aineosakeste ehk tuumade lagunemise protsess erineb tavalisest lagunemisest, sest aineosakesed muutuvad teisteks keemilisteks elementideks. 4. lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast 2 aatominumbri võrra. Üldjuhul võib lagunemise esitada järgmisel kujul: Kus X on ematuum, Y on tütartuum ning A ja Z vastavalt ematuuma massiarv ja aatominumber. · lagunemisel jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv tuumas. Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muundunud prootoniks
Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad. Kiirgusvoogon kiirgusenergia hulk, mis läbib antud pinna ühe ajaühiku (s, min) jooksul. Elusmassi kaal- aine kaal koos selle loodusliku vee sisaldusega.
N neutronite arv, isotoobid On keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Näiteks ja Radioaktiivsus On mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes tesiteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus Radioaktiivse kiirguse - kiirgus heeliumi tuumade voog liigid - kiirgus elektronide voog - kiirgus väikese lainepikkusega, suure sagedusega elektromagnetlaine Nihkereeglid: · kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta Mendelejevi tabelis kaks
Metanool: (puupiiritus) CH3OH · Värvuseta · Lõhnaga · Veega segunev · Vedelik a) Automootori kütus b) Hea lahusti värvidele ja lakkidele c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid Lineaarne, heeliks ehk spiraal, gloobul, kvarternaarne 23. Amiinide leidumine. Tekivad nii taime- kui loomaorganismides ainevahetuse protsessides ja samuti
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime
Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe, tina, raud, plii. Mittemetallidest oldi tutvust tehtud väävli ja süsinikuga. Kui kaugele on jõutud elementide avastamisega tänapäevaks? Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi. Tõsi, kõiki neist ei peeta enam tänapäeval keemilisteks elementideks – lisas see prantsuse keemik oma nimekirja ka valguse ja soojuse. Kui Dmitri Mendelejev 1869. aastal oma perioodilisustabeli koostas, oli seal juba 66 elementi. Keemilise elemendi defineerimine aga sama tuumalaenguga aatomite liigina on puhtalt 20. sajandi seisukoht. Vahest on ehk huvitav märkida, et 2006. aasta sügisel teatati elemendi nr 118 saamisest, ometi pole aga elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente?
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang.
Kasvuhormoonravi abil võivad need lapsed kasvada normaalse pikkusega täiskasvanuteks. Mõnel kasvuhormooni vaegusega lapsel eritab organism siiski nii palju kasvuhormooni, et kasvuperioodi lõppedes võib ravist loobuda. Mõnel esineb 7 kasvuhormooni puudulikkus ka täiskasvanuna ja ta peab terve elu vältel ravi jätkama. 8 KOKKUVÕTE Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Sageli öeldakse, et teile kuuluv keha on üks ja ainuke, mille te saate ning see peab vastu pidama terve eluaja. Küsimus on selles, kui pikk ja terve see eluaeg on
kulumiskindluse ja mõjutavad toodete valmistamise tehnoloogiliste protsesside parameetreid. Osa kiudusid saadakse loodusest, osa valmistatakse keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus. Tänapäeval on suurema või väiksema kasutusega kiudusid sadu. Rahvusvahelise kokkuleppega (ISO 6938, ISO 2076) on klassifitseerimise aluseks võetud kaks tunnust: kiudude päritolu (saamisviis) ja keemiline koostis. Päritolu järgi jaotatakse kiud kahte suurde klassi: looduslikeks ja keemilisteks kiududeks. Looduslike kiudude all mõistetakse kiudusid, mida saab loodusest kiuliste moodustiste kujul taimedest, loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist
Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u. 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist u. 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. 1.2 Puhas aine ja segu Nii mulle kui ka teistele inimestele on puhas vesi selline mis on kõlblik juua ja mis ei sisalda kahjulikke pisikuid ega aineid
Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset. Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste
Keemilised reaktsioonid Valkude bioloogiline väärtus väheneb: a) Asendamatute aminohapete lagunemisel b) Asendamatute aminohapete muundumisel derivaatideks, mis ei ole metaboliseeritavad c) Siseja vaheahelate ristsidumisel seeditavus väheneb 1) Ensüümkatalüütilised reaktsioonid a. Hüdrolüütilised reaktsioonid b. Loovutus/ülekande reaktsioonid c. Redoksreaktsioonid Toiduainete töötlemisel on huvipakkuvamateks keemilisteks ja ensümaatilisteks reaktsioonideks: 1) Reaktsioonid, mis kaasnevad toidu riknemisega (Maillard'i reaktsioon) blokeerimine Alklüülimine valkude modifitseerimine aminorühmade taandaval metüülimisel > Maillard'i reaktsiooni pidurdumine 2) Valkude mõningate füüsikaliste omaduste ärakasutamine 3) Toiteväärtuse parandamine 2) Olulised valkude keemilised reaktsioonid toidus (keemiline modifitseerimine) a
(Härmä 2007: 166). Põletusi saab liigitada põletushaavade klassifikatsiooni järgi pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmiste põletuste hulka kuuluvad erütematoossed põletused (I aste), villilised põletused (II aste) ja osalised dermaalsed põletused (II aste). Sügavaid põletusi nimetatakse dermaalseteks põletusteks (III aste). (Kaha 2010: 22). Samuti rühmitatakse põletusi tekkepõhjuse järgi termilisteks põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks. (Kaha 2010: 3). 1. PÕLETUSTE ASTMED 1.1. I astme põletus Esimese astme põletuse puhul on kahjustatud naha pind kuiv, tursunud ja punetav, puudutusel hell, kuid ville ei esine. See paraneb arme jätmata (Härmä 2007: 166). Esimese astme põletus haarab ainult epidermise pindmist kihti ning turse tõmbub tagasi mõne päevaga ja tekib ketendus (Kaha 2010: 23). 1.2. II astme põletus
-sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID
massi. Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani. Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt, kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH4SH) või veest. Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik. Pilvede koostis varieerub sõltuvalt nende kõrgusest ja rõhust. Ülemistes pilvekihtides, kus temperatuur on 100160 K (-173,15 kuni -113,5 ºC ) ja rõhk 0,52 baari vahemikus, koosnevad pilved jäätunud ammoniaagi osakestest. Veest ja jääst koosnevad pilved algavad tasemel, kus rõhk
...................................9 Milleks on vaja tööohutust? Igal aastal leiab Euroopa Liidus aset 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust ning miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime tulla. Töökeskkonnas on väga palju erinevaid ohutegureid, just siis kui töötamiseks pole loodud ohutumaid tingimusi. Neid võib liigitada füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks. Iga alagrupp võib endas suuri ohte sisaldada. Tööõnnetused võivad surmata ja sandistada ja võivad juhtuvad kõigis majandusvaldkondades, kuid eriti terav on probleem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Peale kaotatud elude ja töötajate ning nende perede kannatustega seotud kulude mõjutavad tööõnnetused ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt.
on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks. Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On looduslikke ja tehnogeenseid barjääre. Looduslikud jagunevad: · Mehaanilisteks, kus migratsiooni intensiivsus väheneb järsult. · Füüsikalis-keemilisteks, kus temperatuur, rõhk, Eh, pH jt muutuvad järsult. · Biogeokeemilised, kus biogeense migratsiooni intensiivsus väheneb kivisüsi, turvas, elementide kontsentreerumine organismides. Ka tehnogeensete barjääride seas saab eristada mehhaanilisi, füüsikalis-keemilisi ja biokeemilisi. Geokeemiliste näitajate muutust migratsiooni suunas nimetatakse barjääri gradiendiks G: m2 - m1 G= l
materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit.PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja töötemperatuur kuni 150 °C, madal soojusjuhtivus, head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele üldkasutatavatele lahustitele. Aminoplastid Selle grupi polümeerid sisaldavad aminorühma -NH2 ja saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin.UF- karbamiidformaldehüüd.MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Epoksüplastid (EP)
Kiudude jaotamine http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc id=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowN iEBw&zoom=1&iact=rc&dur=141&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=63&tbnw=188&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:0,s:0& tx=106&ty=26 Päritolu järgi jaotatakse kiud looduslikeks (naturaalseteks) ja keemilisteks: · Looduslikud kiud on kiudained, mis saadakse loodusest valmiskujul (taimedest, loomadelt, mineraalidest). Kiudude kasutamiseks peab inimene neid koguma, eraldama ja puhastama. · Keemilised kiud on kiudained, mis saadakse sünteetilistest või keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarseist ühendeist (polümeeridest). Looduslikud kiud Looduslikud kiudained jagunevad tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Taimsed ehk tsellulooskiud Tsellulooskiud on taimse päritoluga
......6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 LISA 1.............................................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota
Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone.
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi
jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja
Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekulid on omavahel seotud vastastikuse külgetõmbejõu mõjul. Olenevalt omavahelise külgetõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüs omadustele, jagatakse ained : 1. Kõvadeks ehk tahked (metall, puit) 2. Vedelateks (vedelikud) 3. Gaasilisteks (aur, õhk) Neid lihtsamaid aineid nim keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nim aatomiteks. Prootonite arv = neutronite arv (neutraalses aatomis). Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Aatom kujutab endast väga väikest planeetide süsteemi (1cm pikkusele joonele mahub ritta umbes 10 astmel 8 elektroni). Elektronid liiguvad ümber tuuma 2000 km/s. Aatomite ioniseerimine
· Nahaliim e. tisleriliim toornaha jäätmete keetmisel vees · Kondiliim e. puusepaliim kontide, kõhrede hüdrolüüsimisel kuuma vee või auruga · Kalaliim kalanaha, uimede, ujupõite, peade keetmisel · Kaseiinliim · Albumiinliim Kunstlikud liimained - Modifitseeritud tselluloosid kuuluvad kunstlike polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse loodusliku päritoluga tselluloosi mitmesuguste keemiliste ühenditega. Kui nendeks keemilisteks rühmadekson metüülrühmad , saadakse metüültselluloos, kui aga karboksürühmad, saadakse karboksümetüültselluloos. Naha koostis: Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandained
Enne ohjamist tuleb selgitada välja kontrollitava populatsiooni suurus ja paiknemine ajas, mis aitab ressursside jaotamist efektiivsemaks muuta. Välja on töötatud mitmeid meetodeid, kuid paljud neist on suhteliselt ebaefektiivsed, kulukad ning soovitud mõju avaldub alles aastate pärast. Oleks vaja efektiivseid ja jõukohaseid meetodeid, mis oleksid nii seaduslikult kui ka sotsiaalselt vastuvõetavad. Praegu kasutatavad meetodid võib jagada akustilisteks, visuaalseteks, keemilisteks, mehaanilisteks, keskkonda muutvateks ja sigimist vähendavateks, lisaks surmamine ja lõksud. Kohaspetsiifiline ohjamine võib sundida lindude populatsioone ümber asuma teistele läheduses paiknevatele aladele. Seal kordub aga probleem uuesti. Efektiivne lindude kontrollimine toimiks kogu linna ulatuses, kus oleksid ühendatud meetodid, mis hõlmaksid suuremal või vähemal määral kogu lindude elukeskkonda. Ohjamise eesmärk ei ole lindude peletamine linnamaastikult vaid nende
punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendvärvuse (nt. sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Valgusallikas on objekt, mis kiirgab nähtavas (optilises) spektriosas elektromagnetenergiat. Kõik valgusallikad jagunevad looduslikeks (Päike, Kuu, tähed, atmosfääris toimuvad elektrilahendused) ja tehislikeks (seadmed või seadised, mis muundavad mingit muud liiki energiat nähtava kiirguse energiaks). Tehisvalgusallikad jaotatakse muundatava energia järgi elektriliseks, keemilisteks, radioaktiivseteks jt. Pildistamisel kasutatavad elektrilised tehisvalgusallikad võib jaotada hööglampideks, gaaslahenduslampodeks (sh. gaaslahendusimpulsslampideks), elektrikaarteks ja plahvatusimpulsslampideks. Tehisvalgusallikate põhilised valgustehnilised karakteristlikud on valgusvoog, valgusviljakus, valgusjaotus, värvitemp. ja tööiga (keskmine põlemiskestus), elektotehnika, karakteristikud vooluliik, tööpinge ja
Omalaadseks erinevuseks on, et raadium on paramagneetiline ja Baarium diamagnetiline. Nii nagu teised leelismuldmetallid, annavad raadium ja selle ühendid leekreaktsiooni. Leegi värvus muutub raadiumist ja raadiumiühenditest karmiinpunaseks. Raadiumi peamise isotoobi 12 raadium-226 radioaktiivne poolestusaeg on 1600 aastat ja see on alfakiirgur. Radoon on ka ise radioaktiivne element, mis laguneb edasi uuteks keemilisteks elementideks. Raadiumiühendite maailmatoodang on arvatavalt kuni 100g aastas. Peamisteks tootjateks Kanada, Tsehhi Vabariik, Suurbritannia, Belgia ja Venemaa. Raadiumi kasutatakse meditsiinis, pimedas helenduvate värvide fosfooride valmistamiseks. Raadiumi ja berülliumi segu kasutatakse neutronite saamise allikana. Raadium on oma radioaktiivsusest tingituna ohtlik mürkmetall. Uraan Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates
A Z neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes Isotoobid on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) kiirguse liigid -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus väikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne)
maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub, kuid keemiline ja mineraalne koostis ei muutu - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis - Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüsi - Kuidas hinnata nt haliidi/kvartsi porsumistundlikkust? Haliit on väga tundlik, kvarts seevastu väga vastupidav - Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? Troopilisele vööndile on iseloomulik porsumine,
A Z neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes Isotoobid on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) kiirguse liigid -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus väikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne)
5 tõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüsikalistele omadustele jagatakse aineid: 1. Kõvadeks ehk tahketeks (metallid, puit). 2. Vedelateks (vedelikud). 3. Gaasilisteks (aur, õhk). Teadus on kindlaks teinud, et kõige keerulisemad ained, järelikult ka nende molekulid on lihtsamate keemiliste ainete ühinemise tulemus. Neid lihtsamaid aineid nimetatakse keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks. Looduses esineb sama palju aatomite liike kui keemilisi elemente, mis on süstematiseeritud Mendelejevi tabelis. 1.2 AATOMI EHITUS Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, "Matemaatilise keemia elemendid"). Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.
Samal ajal eritub keskkonda molekulaarne hapnik (O2). Peaaegu kogu CO2 sidumine toimub fotosünteesi kaudu, kus rohelised taimed moodustavad CO2 ja H2O süsivesikuid, kasutades selleks päikeseenergiat. Rohelised taimed kasutavad süsivesikuid orgaanilisi molekule tekitamiseks, nagu tselluloos, rasvad, proteiinid ja nukleiinhapped. Süsivesikute oksüdeerumisel vabaneb rakus energia, mis osaliselt kasutatakse teisteks keemilisteks reaktsioonideks. Oksüdatsiooni protsess (ehk hingamine) toimub atmosfäärist (või veest) pärineva hapniku süsivesiku molekuli reageerimisega, mille tagajärjel tekib vesi ja CO2. Need on ühendid millest algselt süsivesikud moodustusid. Siiski mitte kõik süsiniku aatomid, mis on taimega seotud, ei pöördu hingamisprotsessi käigus tagasi atmosfääri. Osa fikseerub orgaanilises materjalis, millest moodustub rakk. Kui taim sureb, siis selle kudesid kasutavad bakterid ja teised mikroobid
annaabi.ee 
