50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
huckjam
Õppematerjali autor
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
§6.Mõõtühikute süsteemid SI ja CGS. Eksisteerib mitu süs., mis erinevad põhiühikute valiku poolest. Süsteeme, mille aluseks on pikkuse, massi ja aja ühikud, nim. absoluutseteks. SI põhiühikud on: pikkuse ühik meeter (m), massi ühik kilogramm (kg), aja ühik sekund (s). Seega kuulub SI absoluutsete süs. hulka. Põhiühikud on veel voolutugevuse ühik amper (A), termodünaamiline temp. ühik kelvin (K) ja valgustugevuse ühik kandela (cd). Füüsika kasut. veel CGS- süst. nietatavat absoluutset ühikutesüsteemi, mille põhi-ühikud on sentimeeter, gramm ja sekund. Kuna füüsikaseadused ei tohi sõltuda nendes esinevate suuruste mõõtühikute valikust, pea-vad seadust väljendava võrrandi mõlema poole dimensioonis olema ühesugused. Seda tingimust saab kasutada, esiteks, füüsikaliste avaldiste õigsuse kontrolliks, teiseks, füüsikaliste suuruste dimen-sioonide leidmiseks. §7
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
· lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused tuleb pähe õppida. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
- Kui võnkumised on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. 16. Lained elastses keskkonnas Laineks nimetakse võnkumise ruumislevimise protsessi. Lained jaotakse: Ristlained ja Pikilained. p-keskonna tihedus, E-elastsusmoodul 17.Akustika Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemiku infraheli < 20 Hz kuni 20 kHz > ultraheli. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, mürad. Heli minimaalset intensiivsust e.tugevust nimetakse kuuldeläveks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10-12W/m2 18. Bernoulli võrrand Bernoulli võrand seob voolava vedelikku rõhu, voolu kiiruse ja asendienergia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku jaos. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid