Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Teraste võrdlemine EN ja GOST standardite põhjal Tallinn 2013 1) EN C35E ja GOST 35 Keemilise sisalduse järgi on näha, et GOST teras on rohkem elementidega rikastatud, mis teeb oma korral terase rohkem tugevaks. Legeerivaid elemente sisaldus peaaegu sarnane, kui EN variandil Ni ja Cr on tunduvalt rohkem, kuid temal puudub Cu ja As“i olemasolu. Mehaaniliste omaduste põhjal, on aru saadav, et tinglik voolupiir EN variandil on eripäraks, voolavuspiir ja venitamise % peaaegu sarnased ning EN toode on palju kõvadusekindlam. 2) EN C40E ja GOST 40 Keemiline sisaldus: Kahe variandi peamine erinevus seisneb selles, ,et Ni sisaldus Euroopa standartidel on kaks korda suurem ning Cu ja As puudus. Mehaanilised omadused EN eripäraks on tinglikvoolupiiri ja kõvaduse parameetri o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi Üliõpilaskood Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasili...
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilise...
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. ...
Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. TALLINNA VESI · puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 ) · pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee...
1. Füüsikalised ja keemilised nähtused: Füüsiklised nähtused on ainetega toimuvad muutused, mille käigus ained jäävad samaks. · Peenestusastme suurenemine · Aregaatoleku muutus · Aine ruumala muutus temperatuuri või rõhu muutumisel Keemilised nähtused : ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. · Metallide (raua) roostetamine · Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. ...
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Leivatooted. Keemiline koostis ja tootmisprotsess. Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus .......................................................................................1 Leiva Keemiline Koostis ........................................................................1 Tootmisprotsess ...................................................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutuse...
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaa...
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67% · Martensiit (M): M=Fe(C)ülek; max C-sisaldus on võrdne lähtefaasi austeniidi C- sisaldusega 5)milles seisneb beiniitmuutus Fe-C-sulameis muutuse skeem, T A->(F+T)B; Tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temp-ivahemikus 400-500C.(C%=0,8) 6)alaeutekto...
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% ...
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Wednesday 4 April 2007 13:54 Submitted: Wednesday 4 April 2007 14:06 Time spent: 00:12:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D. messing, 10% Zn j...
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis ...
Keemiline süntees seisneb uute, enamasti keerukamate ainete saamises ühe või mitme keemilise reaktsiooni abil. Keemiline analüüs on ainegte või ainesegude koostise uurimine. Laiemas mõttes tähendab analüüs uuritava objekti jagamist lihtsamateks osadeks, et neid saaks eraldi uurida. Kvalitatiivse analüüsi korral määratakse uuritava objekti kvalitatiivne koostis, s.t milliseid aineid või elemente ta sisaldab. Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline e...
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha...
VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha *Masina-, auto-, ja traktoritööst...
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põlevkivi tuhk sideainena Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres Kapp Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Põlevkivituha taaskasutamine.......................................................4 Põlevkivituha tuhastamiseehnoloogiad.........................................5 Tuhaväljad.....................................................................................6 Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale.................7 Kokkuvõte.....................................................................................8 Kasutatud materjal........................................................................9 Sissejuhatus: Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk....
Mesi Artur Keerd Juhendas : Merike Räni Mis on mesi? Mesi on taimede ja mesilaste elutegevuse produkt. Mesilased imevad nektari, mis on magus, suhkrut sisaldav vedelik, mida taimed eraldavad nektarinäärmete kaudu, spetsiaalsesse meepõide ja kannavad tarru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks,...
Mõisted · Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs ...
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I Programm päevasele õppele 3 EAP Lõppeb eksamiga ökotehnoloogia mõiste ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . vee tarbimise suurus inimese kohta Olmetarbimine - Arenenud riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300600 liitrit ööpäevas, USAs ja Kanadas ning Lääne-Euroopas kohati kuni 800 l/ööp. Samas tarbitakse suuremas osas Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50100, veevaestes piirkondades aga ainult 1040 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. Sanitaarsete ja füsioloogiliste vajaduste katteks kulutab inimene vähemalt poolsada liitrit vett ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majandu...
Tööstuskaupade pakenditel kasutatavate märkide kogumik koos selgitustega. 1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu, ...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Litosfääri laamad LITOSFÄÄR Nikita Gushtshin Mis on litosfäär? Litosfäär (kreeka keeles 'kivi' + 'kera') on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Litosfäär Litosfääri mõiste töötas välja USA geoloog Joseph Barrell, kes suri 1919. See kontseptsioon põhines suurte gravitatsioonianomaaliate olemasolul mandrilises maakoores, millest ta järeldas, et maakoores peab olema kõva ülemine kiht, mis saab voolata mööda pehmemat alumist kihti. Joseph Barrel Lito...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
KORDAMISKÜSIMUSED PEDOSFÄÄR 1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%) 2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist aine...
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või p...
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
Ravimuda Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis- keemiliste ning bioloogiliste tegurite toimel. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Ravimuda sisaldab nii lahustunud kui ka lahustumata anorgaanilisi aineid ja orgaanilisi ained nagu süsivesikud ja rasvad. Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ük...
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima tood...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
Mustus ja selle liigid Liis Tammaru, Riina Piir Definitsioon: Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega. Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus...
Elektrokeemia Elektrokeemia on tehnika- ja teadusharu, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ning lahuse ja metalli või muu elektrijuhi piirpinnal toimuvaid keemilisi reaktsioone, kus toimub elektroni ülekanne elektroodilt lahusesse või vastupidi. Kui keemiline reaktsioon toimub välise potentsiaali toimel või kui keemiline reaktsioon tekitab lahuses potentsiaali, on tegemist elektrokeemilise reaktsiooniga. Reaktsioone, kus elektron kantakse üle molekulilt molekulile, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Elektrokeemias on reeglina oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsess üksteisest ruumiliselt eraldatud ning omavahel ühendatud välise vooluringi abil. Kõige tavalisemaks elektrokeemia näiteks võib tuua keemilised vooluallikad näiteks akud, telefonid jms mille päevane kasutamine on väga lai. Akudelt saada...
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad ...
2.1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2. otsustage, kas vflide on t6ene v6i viiiir. pdhjendage oma otsust. I Tdene/vcicir vihmametsas on iilekaalus keemiline murenemine. keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline o...
KÜSIMUSTIK Austatud eksaminand! EKSAMITÖÖ KOOD Kui olete oma töö lõpetanud, siis palume Teid vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas eksamitöö tundus Teile KEEMIA RIIGIEKSAM (Märkige ristikesega vastavas kastikeses.) raske, pigem raske, VARIANT B keskmise raskusega, ...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat • Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE • Tööstustes • Keemilises analüüsis • Meditsiinis • Keed...