Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #1 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #2 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #4 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #5 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #6 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #7 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238516 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pdf

Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi al

Soojustehnika
thumbnail
3
doc

3.Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides Kasutatud seadmed 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti Töö käik Kasutades Fyrite Pro gaasianalüsaatorit mõõtsime kui palju sisaldub analüüsitavas gaasis O2 ja CO. Samuti arvutab ja kuvab analüsaator ekra

Soojustehnika
thumbnail
3
docx

Praktikum 3

Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fryite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Jürgen Koodid: 082706, Rühm: MATB33 Rosen, Mihkel Must, 082683, 082704 Edvin Reinhold Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud Arvestatud Skeem Töö eesmärk: Tutvuda Fryite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega, määrata O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis, arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsiva põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. Töö käik Gaasianalüsaator lülitatakse sisse ja oodatakse selle soenemist. Avatakse maagaasi torustiku kraan, süüdatakse gaasipõleti ja reguleeritakse välj

Soojustehnika
thumbnail
2
doc

Soojustehnika labor 3

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 3 Töö nimetus: Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga. Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2. Määrata RO2, O2, CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2. Gaasipõleti. Töö käik: Mõõta gaasipõletist väljunud gaaside koostis protsentides ja seejärel arvutada liigõhutegur kasutades järgnevat valemit. 21 = O2 21 - 79 100 - (O2 + CO2 )

Soojustehnika
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

Laevandus
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud

Katlatehnika
thumbnail
34
docx

SOOJUSJÕUSEADMED

STIRLING RINGPROTSESS Stirlingi ringprotsesil toimub kütuse põlemine väljaspool kolbmootori silindrit. Stirlingmootori tööpõhimõte seisneb silindris oleva gaasi isotermsel perioodilisel kuumutamisel ja jahutamisel ning soojuse isohoorsel suunamisel läbi poorse regeneraatori silindri ühest ruumiosast teise. Regeneraatori abil antakse termodünaamilisele kehale soojust või eemaldatakse seda protsessisiseselt. Kui kõrge temperatuuriga gaas läbib regeneraatori, siis gaas jahtub, kuid regeneraator kuumeneb. Regeneraatorisse akumuleeruvat energiat kasutatakse järgmises tsüklis soojuse tagastamiseks (regenereerimiseks) madalama temperatuuriga gaasile. Soojuse suunamine soojusallikalt protsessi ja ka üleandmine jahutisse on isotermsed protsessid. Stirlingmootori tööpõhimõte ja protsessi tsüklid selguvad all toodud joonisltelt

Soojusjõuseadmed
thumbnail
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

tagastatava adiabaatse voolamise põhivõrrand düüsides. Seob Machi arvu, ristlõiget ja rõhu muutust seinas.   seina paksus,   soojusjuhtivustegur, R 1  antud seina termiline e(soojustakistus). Drosseldamine (isel skeem) Katsed on näidanud, et kui gaas või aur kohtab oma teekonnal mingit takistust  t t t1  t2 t kanalis, q (t  t )   1 2 

Soojustehnika



Lisainfo

Soojustehnika 3. praktikum.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun