Jood (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Jood

 Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7)  Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine  Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3;

Keemia

11

odt

Joodi referaat

................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................................................7 3.1. Miks jood nii tähtis on?....................................................................................................................................7 3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua?...............................................................................................................7 3.3. Miks jodeeritud sool?.......................................................................................................................................7 3.4. Joodi puudus raseduse ajal .

Keemia

8

ppt

Jood

Tartu Kivilinna Gümnaasium Jood Koostis: Alar Juhkov Juhendaja: Muoni Tartu ` 2009  Nime päritolu · Tuleb ladina keelsest tõnast : iodes · Iodes tähendab lillat · Jood on gaasilises olekus lillat, kuid tahkes metalse läikega musta värvi  Looduses · Looduses leidub peamiselt ühenditena · Joodi moodustavad isotoop · Kõige rohkem esineb joodi Tiilis · Joodi leidub vees, taimedes ja toidus · Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem  Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3

Keemia

5

doc

Jood (I)

Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 ­ 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus

Keemia

15

doc

Joodi riskianalüüs

...........................................................10 7.Toksilisuse, ohu ja riski analüüs............................................................................................ 11 Kasutatud kirjands.....................................................................................................................13 2  1. Sissejuhatus Joodi avastas 1811. a. prantsuse keemik Bernard Courtois. Nimi jood tuleb, joodi auru värvusest, Kreeka pärasest sõnast (jodes), mis tähendab sinililla.(3,4) Jood on keemiline element (mittemetall), mille sümbol on I ja aatomi number on 53. Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen ja moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.(1,2,4) Joonis1. I +53| 2)8)18)18)7)

Riski- ja ohuõpetus

11

pptx

Jood

Jood Jaak Raud 10c klass Nõo Realgümneaasium Jood Sümbol ­ I Nimetus ­ Jood Ladina keelne nimetus ­ Iodum Ajalugu Avastati ­ 1811. aastal Avastaja ­ prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur ­ 113,5 0C Keemistemperatuur ­ 184,35 0C Tihedus ­ 4,93g/cm3 Kõvadus ­ Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija

Füüsika

8

pptx

Joodi üldiseloomustus

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi.

Keemia

31

pptx

Halogeenid

Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Kasutamine Kasutamine: Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks Keemialaborites Fotograafias Jood Avastamine: Joodi avastas pruunvetikate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude jargi. Paiknemine: Jood on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 5. perioodis, järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447. Sümbol: I Omadused Keemilised omadused: Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom. Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad. Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused Puhtas vees lahustub jood

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)