Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemiainformaatika I KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kemikaalid, engineering, journal, andmebaas, freedom, collection, elektrooniliselt, artiklit, ester, märksõna, liitotsing, roots, saasteained, kümnendliigitus, genoomid, spektrofotomeetria, komposiitmaterjalidIndividuaalne töö nr 1 Valitud teema: Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.1 Otsing Eesti raamatukogude e kataloogist ESTER a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli e kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv Raamatute arv TÜRs TTÜRs Liitotsing (biocatalytic) or 1 5 (stereochemical) and (synthesis) Liitotsing ((bioanalytic) or 3 5 (stereochemical) and (analysis)) and not
1. HARJUTUSÜLESANNE 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER. a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli e - kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing)
Harjutusülesanne 1 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv TTÜRs Raamatute arv TÜRs Märksõna Biokütused 60 35 Sõna Biofuels 5 10 UDK 502.3/.7 109 279 Luque Rafael, Melero Juan A. (2012). Advances in Biodiesel Production: Processes and Technologies. Oxford: Woodhead Publishing. 1.2
Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
Callahan Keizo Arihara Food Technology and Safety Laboratory, Department of Animal Science, Kitasato Bldg 201, BARC-East, Beltsville, Maryland University, Towada-shi, Aomori 034-8628, 20705, USA. Japan. E-mail: [email protected] E-mail: [email protected] Marta Castro-Giráldez M. Concepción Aristoy Institute of Food Engineering for Department of Food Science, Instituto de Development, Universidad Politécnica de Agroquímica y Tecnología de Alimentos Valencia, Camino de Vera s/n, 46022 (CSIC), PO Box 73, 46100 Burjassot Valencia, Spain. (Valencia), Spain. E-mail: [email protected] Pier Sandro Cocconcelli Istituto di Microbiologia, Centro Ricerche
kõigi jaoks (designing for everything). Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. See käsitlus on lähedane maailma juhtiva ergonoomikaajakirja Ergonomics käsitlusele: Ergonomics is ... concerned with all aspects of the interactions of human beings and their work and leisure ... psychological, physiological, anatomical, and engineering design aspects ... being particularly concerned with optimizing performance. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. Ka teadusfilosoofid on kritiseerinud kõikvõi- malikke piiranguid teadusele, eeskätt neid, mis puudutavad uurimisobjekti, kuid ka meeto- deid, kuna need vähendavad teaduse efektiivsust (vt Bird, 1998). Ergonoomikal üldkehtivaid rangeid reegleid uurimisobjekti suhtes pole
6 Seega on nanotehnoloogia kompleksne erialadevaheline teadus, sisaldades endas nanokeemiat, nanofüüsikat, nanomaterjalide teadust, nanoelektroonikat (optoelektroonika ja 2 V. Pokropivny, R. Lohmus, I. Hussainova, A. Pokropivny, S. Vlassov et al. Introduction to nanomaterials and nanotechnology. University of Tartu, 2007, lk 9. 3 M. Schellekens. Patenting Nanotechnology in Europe: Making a Good Start? An Anlalysis of Issues in Law and Regulatsion - The Journal of World Intellecutal Property. 2010, 1(13), lk 47. 4 Edaspidi kasutatakse inglise keelset lühendit EPO (ingl k European Patent Office). 5 Nanotechnology in European patents challenge and opportunity. European Patent Office. 6 M. Schellekens (viide 3), lk 48. 6 nanotehnika), nanobioonikat, nanometroloogiat, nanoseadmeehitus jne.7 Uued
Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus
uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega. Sotsiaalpedagoogilised strateegiad sotsiaalse tõr- Käesolevas jutuse ennetamiseks ja kogumikus avaldame neli leevendamiseks" (ETF artiklit, mis käsitlevad uurimuse käigus esile kerkinud teoreetilisemat ja Sotsiaal üldisemat laadi probleeme, toetudes pigem kirjanduse pe kui empiirilise uurimuse da tulemustele. go og Inger Kraav ik Käesoleva kogumiku a artiklite aluseks olnud te
autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus (kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või köite number ja ajakirja number, artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid. Näide 5: Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187. Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12. Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10. 28 3.8.3. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.). Näide 6: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.4. Elektroonilised allikad
29) meditatiiv 30) patsifist 31) kommuun 32) kriitika 33) irriteerima 34) manifest 1.2.1.4 Nädal 1) retsidivist 2) funktsionaalsus 3) kolleeg 4) reaktsioon 13 1.2.2 Analüüs Kokku oli kõigi artiklite peale 90 erinevat võõrsõna. Korduvaid võõrsõnu oli väga vähe festival (2), ka kevadfestival, sügisfestival; ebavirtuoos (2). Kõige rohkem oli võõrsõnu ajalehes Areen ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino, vastavalt 34 ja 30 võõrsõna. Kui neid kahte artiklit kõrvutati, siis see, et ajakirjas Teater.Muusika.Kino oli võõrsõnu rohkesti, on mõistetav, sest oli ka pikk artikkel. Ka ajalehes Areen oli enam-vähem samapalju võõrsõnu, kuid see artikkel oli lühike. Minule kui gümnaasiumilõpetajale oli nendes artiklites palju tundmatuid võõrsõnu, nagu näiteks kopuleerimisakt, patsifist, ebavirtuooslik, peredviznik, messianism, nomenklatuur, kaootilisinegatiiv, patoloogia,
olema piire, mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee korrashoidmiseks lisatakse teekattele kruusa või siirdekatendit või hööveldatakse teepinda. Tuletõrje veevõtukohad ja nende juurdepääsuteed tähistatakse siltide ja viitadega." 49 Ida-Eesti Päästekeskuse veevõtukohtade kohta on loodud andmebaas, kus on kirjas kõik teadaolevad veevõtukohad. Teada on, et neist kohtadest on varasemalt saadud vett, aga nende praegustest seisukordadest ei eksisteeri mitte mingeid fakte. Kõik neist nimekirjas olevatest kohtades ei vasta nõuetele ja ei klassifitseeru nõuete järgi veevõtukohtadeks. 50 49 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15.02.2011). 50 Pung, I. [email protected] (17.01.2011). Metsa veevõtukohad. [E-kiri]. Saadetud aadressil:
läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Multi-project võtta, milliseid jätta? management has become more important. (Artto and Dietrich 2004) · Kõiki projekte ei saa võtta (n. ressursse on piiratult, puudulikud teadmised) · "A project portfolio is a collection of projects" · Tüüpiliselt on portfelli haldus kehvasti hallatud - lehtri asemel tunnel (Artto et al. 2001: 24) · PPM is meant to meet the strategy through managing projects
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
EIÕK artikkel 6 lõkest 2 aga tuleneb, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Süütuse presumptsiooni Eesti õiguses 49 Murdoch, J., The treatment of prisoners: European standards. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2006, lk 175. 50 Sama. 51 Stubbs, J. Re-examining Bail and Remand for Young People in NSW. Australian & New Zealand Journal of Criminology 2010 nr 3, lk 486. 52 Octigan, M. Pre-Trial Services: Someone Else´s Agenda? Probation Journal 2002 nr 1, lk 19. 22 sätestab PS § 22, millest tuleneb, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vahistamisel võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
märksõnad: toitumisharjumused, noorte toitumine, tervislikud toitumisharjumused, tervislik toit; hea tulemuse andnud märksõnad: `toitumisharjumused' ; `noorte toitumine' ; halva tulemuse andnud märksõnad: `tervislikud toitumisharjumused' ; `tervislik toit' ISE 1. `noorte toitumine' , 2. pealkiri, kategooriaks meditsiin ja tervishoid 3. 1: Noored propageerivad tervislikku elu/ Agnes Kuus ; (Agnes Kuus 2005) ESTER 1. `noorte toitumine' ; `tervislik toitumine' 2. sõna `toitumine' ja `noorte toitumine' 3. 0 Google 1. `noorte toitumise tervislikkusest' ,' tervislik toitumine' , `noorte toitumine', 2. eesti keel, 3. Noorte teadlikkus toitumisest (Meribel Sinikalda, 2014), Muutunud toitumisharjumused ja kehvem tervis (Angela Ling, 2014) jt. Allikate usaldusväärsus: kõige usaldusväärsemad tunduvad ISE ja ESTER;
Need programmi on: 1. Microsoft Project www.microsoft.com/project 2. Primavera SureTrak www.primavera.com 3. PlaNet www.planman.fi 4. Milestone Professional kidasa.com 5. Turbo Project LT www.imsisoft.com 6. Project KickStart 3.1 www.projectkickstart.com 7. Minute Man www.minuteman-systems.com 8. PlanBee www.guysoftware.com 9. Project Planner PE www.smartworks.us Uurimuse tulemuste põhjal koostati artikkel ajakirjale A&A. Lisa 2 sisaldab artiklit täismahus. Järgnevalt lühike kokkuvõte uurimuse tulemustest Kõige parema mulje jätsid programmid MS Project 2000 ja Turbo Project LT. Esimene neist sobib suurte projektide juhtimiseks, teine väiksemate planeerimiseks. Uurimise hetkel (aastal 2002) oli mõlemat programmi võimalik interneti vahendusel hankida. MS Projecti sai tellida kirja teel CD formaadis. Programmi demo versioon töötas piiranguteta 60 päeva. Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) ..................................................................................................................................5 1.2.1. Luhak
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background. Mainly inductive analysis – a versatile and detailed treatment of the subject matter – has been used in processing the relatively scarce published sources and materials found in both Estonian and foreign archives as well as in private collections. Beside these sources, the author has also made use of interviews (N=47) and questioning (N=58) as major data collection methods. Due to the author’s decades-long experience as a jazz musician, several conclusions have been made on the basis of pure intuition. On the one hand, the material has been sequenced and structured according to the time line (the Republic of Estonia, Soviet occupation, German occupation); on the other hand, a thematic principle has been used as well. As the thesis covers an understudied
Braverman rõhutas, et muutustega kohanemiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja mõista teemapargi põhilist missiooni. Nii saab kergemini määratleda konkurente, muutuste keskel 7 teemapargi identiteeti säilitada ja areneda mööda kindlat sihti edasi. Walt Disney teemapargi missiooniks on näiteks lugude jutustamine. (Braverman 2000: 99-100) Braverman räägib ka sellest, kui oluline on klienti tundma õppida. Walt Disney teemapargi andmebaas on nii mahukas, et osatakse ennustada, kui palju külastajaid pöörab teatud kohas vasakule ja paremale. Selline teave on disaineritele oluline, kuna aitab luua liikumismustreid, mis võimaldavad mahutada hulga külastajaid minimaalse ebamugavuse tekitamisega. (Braverman 2000: 103) Trischler ja Zehrer (2012: 58) tõstatavad probleemi, et kasvav nõudlus elamusteenuste sektoris on kaasa toonud vajaduse arendusalase kompetentsi järele, mis tõhustaks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
kokku panna. Nii nagu füüsikas enamiku liikumisega seotud arvutusi saab teha paari lühikese valemi ja talupojamõistuse ning kannatuse põhjal, nii ka arvutiprogrammide loomisel pole hädavajalikke algandmeid kuigi palju. Kui aga oma mõistus siiski lootusetult tundub otsa saama, siis tasub abi otsida. Otsimootorid suudavad maailmast märkimisväärse osa andmeid välja pakkuda - kui ainult õige märksõna leiab. Üldistele muredele üldisi lahendusi on hulgem üles kirjutatud, aga neist midagi omale sobivat välja noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft.com - seda nii konkreetse keele/tehnoloogia alt kui ka üldtutvustuste kaudu.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
annaabi.ee 
