Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemiaga seonduv müüt : kes teeb sporti, võib kõike süüa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
buliimia, trenni, oksendamine, kehakaal, depressioon, südamerabandus, sportides, söömishäire, iseloomulikeks, liigsöömine, oksendamise, sportlased, süües, vabaneda, lahtisteid, toidul, füsioloogilisi, krambid, mõtleme, kaloreid, seljuhul, söödud, kalorid, osteoporoos, unehäired, insomnia, viljatus, diabeet, suhkruhaigus, verejooks, pankrease· Buliimia on sündroom, mille tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel Lühitutvustus · Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, mis viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. · Tavaliselt on buliimikud suhteliselt normaalse kehakaaluga. Kaasnevad probleemid · Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused
võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel.Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14 18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10 12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng.
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud
Buliimia: Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Erinevalt anoreksikutest reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi. Anoreksia: Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik
Buliimia Tiina Linna (21.02.2008) M-07, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisev töö . , Buliimia Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava
Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng
kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 1012aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel
.. 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Sissejuhatus Ei ole olemas kindlat valemit, mis näitaks, milline on normaalne ja milline ebanormaalne toitumine. Kõik inimesed võivad vahepeal süüa liiga palju, näiteks sünnipäevadel või jõulude 2 ajal. See kohe ei tähenda, et neil oleks söömishäire. Ka ei tembeldata söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga rahulolematu on (Charpentier jt, 2011). Söömishäire korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka füüsiline olemine. Igapäevased toimetused on häiritud, haiguse sümptomid hakkavad dikteerima elu ja tähtsaid valikuid (Charpentier jt, 2011). Antud töös annab autor ülevaate kahest kõige levinumast söömishäirest: anoreksiast
See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista
on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haigestutakse ja mis on haigestumise põhjused. Teises ja kolmandas teemas on lähemalt kirjas tuntuimatest toitumishäiretest, nagu anoreksia ja buliimia. Lühidalt öeldes on seal kirjas, millised on nende toitumishäirete tunnused, tagajärjed, ravimine jne. Viimases teemas on kirjeldatud kahte vähemtuntuimat toitumishäired pika ja ortoreksia. Tänu uurimistööle olen saanud palju targemaks toitumishäirete valdkonnas ning nüüd oskan ka midagi ette võtta, kui peaksin märkama mõnel tuttaval sümptomeid. Samuti oskan nüüd ise sellistest asjadest hoiduda ja tervislikumalt toituda. Võtmesõnad:
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
- Demonoloogiline lähenemine kõik haigused tulevad deemonitest, samaanlikud riitused, et kurja välja ajada, kolba sisse augu puurimine, pühad koopad ja templid - Somatogeenne lähenemine ebanormaalseid käitumise põhjuseid tuleb otsida kehalisest patoloogiast o 4 kehavedeliku doktriin ideaalne temperament kui 4 tasakaal o Melanhoolia kui musta sapi liigne eritus o Raviks kas aadri laskmine, oksendamine või kõhulahtisus, kaaniravi. - Pime aeg 13.-16. saj demonoloogia taassünd, nõiajaht o 15.17 saj spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete isoleerimine, kuid seal olid ka suguhaiged, vangid jne - Humanistlik paradigma 18. saj o Julgeti öelda et vaimselt haiged inimesed on ka normaalsed inimesed o Raviks: moraalne teraapia kaastundlik ja lugupidav kohtlemine, värske õhk, liikumine, tööteraapia
näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse. Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks.
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool
Pikapeale arenevad ajukahjustused: · halveneb mälu, ·väheneb õppimisvõime, · tekivad tasakaaluhäired. Drastilisemateks tagajärgedeks on ·dementsus ehk nõdrameelsus, · langetõbi, ·hallutsinatsioonid ja · kõnehäired. Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni. Hormonaalne regulatsioon Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: · häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine; · pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu; · kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad; ·meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite
Tiamiini normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid, nt püri- ja hüdroksütiamiin, antibiootikum batsimetriin jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne)
Tiamiini normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid, nt püri- ja hüdroksütiamiin, antibiootikum batsimetriin jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne)
sagedane janu esimeseks tunnuseks, mis tähelepanu äratab ja diabeedi diagnoosimisele suunab. II tüüpi diabeet kujuneb tavaliselt välja kesk – ja vanemaseas. Sel korral on vere glükoosi tase normist kõrgem, aga mitte insuliini puudulikust produktsioonist vaid tundlikkuse langusest insuliini suhtes. Insuliini retseptorite hulk on normaalsest madalam, seetõttu koed ei reageeri insuliinile piisavalt (insuliin ei toimi). Teist tüüpi diabeedi tekke soodustavaks põhjuseks on suurenenud kehakaal. Tema teket aitab ka pärilik eelsoodumus. Perekondades, kus kehakaalu tõus on põlvest-põlve edasi kandunud, on suurem risk teist tüüpi diabeeti haigestuda. Teist tüüpi diabeedi korral võib vere glükoosi taseme normaliseerida ainult dieedi ja kehakaalu normaliseerimisega. Ravimitest kasutatakse tavaliselt esimesena metformiini. Kui kehakaal normaliseerub, siis insuliini tundlikkus võib normaliseeruda. 3. Valkude lõhustamine ja ainevahetus. Lämmastikubilanss ja selle võimalikud
keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral. Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7. Mis on söömishäired ja milliste spordialade tippsportlaste seas on nende esinemissagedus suhteliselt suur? Söömishäired. Kindlate sümptomite põhjal kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm. Mida iseloomustab miski rütm: alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20-60 mikrovolti, rütmi sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib kuklasagarates, täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Alfarütmi depressioon esineb nt. kinniste silmadega kui anda mingi ülesanne mõelda millelegi, või tuleb mingi heliärritus, mis äratab tähelepanu ja alfarütm kaob. Beetarütm- ebakorrapärase kujuga lained amplituudiga 5-30 mikrovolti ja sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmikusagarates. Iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru ja kuklasagarates. Kuid nad esinevad suhteliselt pikemat aega järjest, nt. minuteid, siis võib see viidata patoloogiale. Beetarütm on ka
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine · GABA (gamma-aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega · Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
