Keemia praktika 2 variant (0)

Muusika  pärast II maailmasõda. Avangardism
 Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. 
 Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid.
 Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid . 
 Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. 
 USA-s  eelistati   sõna eksperimentaalmuusika või ka  modernism . 
Eeldused:
 Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. 
 Darmstadi suvekursuste toimumine. 
JOHN CAGE (1912-1992)
 USA  helilooja , pianist  ja  publitsist . 
 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. 
Looming:
 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo “ First  
Construction”. Sellest kujunes hiljem sari ( “Second Construction”...)
 Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis – ettevalmistatud 
klaver  ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või 
keelte vahele asetatud esemete abil. 
....
  Aleatoorika  – loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. 
 Aleatoorika  muusika   kirjutamisel  – nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. 
täringuvise, tindi  pritsimine noodipaberile).
 Aleatoorika teose esitamisel – juhuslikuks jäetakse, kus  interpreet  teost alustab, mis 
tempos  mängib, milliseid partiisid esitab.  
Ebatraditsioonilised  instrumendid :
 Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. 
“ Credo in Us” – klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja 
raadiovastuvõtja.
Performance ’id ja häppeningid
 Esimene performance´i tegi aastal 1952. 
Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal 
ajal mängiti kahte grammofoni,  poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise 
redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat...
....
 “Water music” (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb 
teisi  toiminguid : mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel  vile  
puhumine, raadiovastuvõtja sisse  ja välja lülitamine, mängukaartide  viskamine  klaveri 
keeltele...
NEOKLASSITSISM
 Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp – 20. sajandi algus.
 Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. 
 Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis  varasemaid stiile, ka  barokk ja 
renessanss.
Neoklassitsism muusikas:
 Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit.
 Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel.
 Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine  lihtsustamine  
( lühikesed meloodiad, lakoonilisus)
 Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt 
väljapeetud ülesehitust. 
Neoklassitsism kujutavas kunstis:
 Joon, kontuur  ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. 
 Uus stiil – kubism. Rajajaks Georges  Braque , Pablo Picasso , Fernande Léger. 
IGOR STRAVINSKI (1882-1971)
 Vene helilooja, dirigent  ja pianist
  Peterburg
 Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures
 Peterburi Ülikool – õigusteadused
 Elu Šveitsis ja Prantsusmaal
 II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New  York )
 1945 USA  kodakonsus
  Maetud  Veneetsiasse San Michele  kalmistusaarele.
 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tšaikovski muusikat. 
Looming:
 Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses
 Vene periood – lähtus vene rahvuslikust traditsioonist
 USA-s tekkis huvi  dodekafoonia  vastu
(Dodekafoonia – kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul 
võrdsustamisel. Meetodi töötas välja  Arnold  Schönberg 1920-aastatel.)
  Lavamuusika :  Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi.
 Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost.
 Maailmakuulsuse tõid talle balletid:
 “Petruška”-Nukudraama
 Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone
 “Kevadpühitsus”- Alapealkirjaga  “Pildid paganlikust Venemaast”
 Kõige novaatorlikum teos
  Esietendus  1913 Pariisis  Champs -Èlysées teatris
 Skandaalne teos
 „Tulilind“-  Aluseks vene  muinasjutt  surematust Kaštšeist ja tsareevitš Ivanist. 
 Esietendus  1910 Pariisis – ülemaailmne tuntus!
Uudsus  seisnes:
 Puudus tavapärane jutustav süžee.
 Venemaa paganlike rituaalide kujutamine  tantsus  ja muusika.
 Pidevalt muutuv taktimõõt.
 Puudub ühine  meloodia .
 Suur roll löökpillide. Uudne  orkestratsioon - toob välja iga instrumendi üksikuna. 
Arthur  Honegger
(1892-1955)
 Lapsepõlv Šveitsis
 Muusikaõpingud lünklikud
 Pariisi  konservatoorium
Looming:
 Oratooriumid!
“Kuningas Taavet”
“Jeanne d´Arc tuleriidal”
  Ooperid !
Lühiooper “Antigone”
 Orkestrimuusika!
Viis sümfooniat
Kaks sümfoonilist pilti “ Pacific  231” ja Rugby”
USA MUUSIKA 20. SAJANDI I POOLEL
  Jazzi  esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine)
 Angloameerika  popkultuur (tantsu- ja bigbändide muusika)
George  Gershwin
(1898-1937)
 Sündis New  Yorgis  (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond)
 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste  autorite  lugusid
 16-aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusika-ja noodikaupluses. Ametikohustuseks 
oli ostjatele uute laulude ettemängimine  klaveril .
 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis.
Broadway  ja esimesed katsetused :
 1918 esimene muusikal “ Half Past  Eight ” (“Pool üheksa”) – läbikukkumine!
 Ameerika rahvusliku ooperi rajaja!
1922 lühiooper “The 135th Street” (“135.tänav”) . Kasutas siin juba mõningaid jazzi 
elemente.
Jazz :
 Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik.
 Paljud jazz  muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New  Yorki .
“Rhapsody in Blue ”
klaverile ja sümfooniaorkestrile:
 Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt
 Esiettekanne 1924 New  Yorkis
 Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat.
 Teose esimene  versioon oli klaverile ja bigbändile.
 Teos tõi maailmakuulsuse.
Ooper  “Porgy ja  Bess ”:
 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev – siis toimus esietendus!
  Libreto DuBose Heywardi romaan “Porgy” põhjal.
 Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni  Bessi  armastusest.
 Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. 
 Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori.
 Kõik  spirituaalid  ja bluusid on ise kirjutatud. 
 Teoses on ühendatud ooperi ja  muusikali  elemendid. 
 Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma 
kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas.
 Eestis on ooperit “Porgy ja Bess” lavastatud Estonias ja Vanemuises.
 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri  Klas ; Porgy osa  laulis  Georg Ots)
 1983 Vanemuises ( Porgy osa –Taisto Noor)
Charles  Ives
( 1874 -1954):
 USA süvamuusika esimene  suurkuju /eksperimentaator
 Helilooja, kes oli ajast ees – muusika oli  atonaalne , täis rohkelt klastreid ja 
kobarakorde.
 Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis.
 Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. 
Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks.
Looming:
 Kasutab oma loomingus:
 Polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili  kohtumine  ühes teoses. Näiteks 2 
puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu. 
 Seob polüstilistika kollaažtehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmide 
( valss , polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide 
põimimine oma originaalmuusikasse. 
 Polümeetria – partiid  kõlavad korraga eri meetrumis. 
VENE MUUSIKA 20. SAJANDIL
  Kommunistid  alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone.  Suur osa mineviku 
kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma 
proletaarne  kunst . 
 Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima  kommunistlikku propagandat. 
 Isolatsioon muust  maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. 
 Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone 
tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). 
  Heliloojad , kes selle propagandaga kaasa ei läinud – neid ähvardas oht, et nende 
loomingut ei tohtinud kusagil esitada. 
 Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. 
  Debussy  ja Raveli looming oli keelu all. 
  Sergei  Prokofjev ja  Dmitri  Šostakovitš – heliloojad, kellel õnnestus raudse  eesriide 
tagant jõuda maailma tippu. 
Sergei Prokofjev
( 1891 – 1953):
 Kirjutas kõigis žanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. 
 Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. 
 Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. 
 Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega “Neli etüüdi”. 
 Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 
 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. 
kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile).
 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. 
Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. 
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi 
Kremli võimuladvik. 
 Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. 
Lavamuusika:
 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. 
Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. 
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi 
Kremli võimuladvik. 
 Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. 
 Shakespeare- aineline   ballett “ Romeo  ja  Julia ” (1938). 
 Sümfooniline muinasjutt “Petja ja hunt” (1936).
Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill.  
Dmitri Šostakovitš
(1906-1975):
 Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks ( kokku 15 tk.). 
 Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori. 
  Benjamin  Britten
1913 – 1976 Inglise helilooja
 Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea 
mängutehnikaga pianist. 
 Heliloojana kirjutas kõikides žanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, 
koorid - ja orkestrimuusika. 
Looming
 Orkestrimuusika
Kõige  populaarsem  teos “ Variatsioonid ja fuuga  Purcelli   teemale ”. On tuntud ka nime all 
“Teejuht noortele orkestri juurde”. Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. 
 Ooperid ( 15 tk.)
Tema peamine lavateos on ooper “Peter Grimes”. 
 Vokaalsümfooniline looming
“Sõjareekviem”
 Olivier  Messiaen
1908 – 1992
 Prantsuse helilooja
 Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. 
 Maailmakuulsuse tõi teos “ Kvartett  aegade lõpust”. 
 Muusikaline  traktaat “Minu helikeele tehnika”. 
Charles Ives
(1874-1954)
 Esimene USA süvamuusika suurkuju/ eksperimentaator. 
 Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde – oli oma ajast ees!
Looming
Orkestrimuusika
 12 teost sümfooniaorkestrile.
Kasutas oma loomingus:
1. Polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 
puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 
2. Seob polüstilistika kollaažtehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmide 
popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma 
originaalloomingusse. 
Keelpillikvartett nr 2. 
3.Polümeetria – keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. 
Klaverimuusika
     Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat “Concord”.
Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse  koputuse teema). 
Ekspressionism 
 Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. 
 Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides.
 Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. 
 Huvi inimese siseelus toimuva vastu. 
 Inimese konflikt ümbritseva  maailmaga .
 Edvard Munchi maalil “Karje” on kujutatud naist, kelle nägu moonutab 
surmahirmu. 
  Ahastus , lootusetus, surmahirm ...
 Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised.
 I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. 
Arnold Schönberg
(1874-1951)
 Austria helilooja
 Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole 
muusika arengulugu. 
 Iseõppija
  
Looming:
I periood – tonaalne  helikeel  (kuni 1905 aastani)
 Sümfooniline poeem “Pelleas ja Mélisande”       ( võtab kasutusele 
kvartharmoonia). 
 Sümfooniline kantaat “Gurre laulud”
 II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele
 Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. 
 Lühiooper “Ootus” – ise nimetas seda “Hirmuunenäoks”. ( Naise sisemonoloogis 
toimub pidev otsimine ja ootamine).
  Melodraama “Kuu- Pierrot ” naishäälele ja kaheksale instrumendile. 
ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS!
 Kõnelaul – vokaaltehnika, kus  solist  jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi 
intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides.
Kolmas periood
 Jõuab dodekafooniani. 
 Dodekafoonia aluseks on 12 heliline  seeria  ehk rida, mis sisaldab valikulises 
järjestuses kromaatilise  helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist 
ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. 

 Algkuju
  Tagurpidi  ( vähikäik)
 Peegelkuju
 Peegelkuju vähikäigus
 Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. 
 Ooper “ Mooses  ja Aaron”
IV periood – Hiline periood
 “Ellujäänu  Varssavist ”. Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud 
natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja 
koonduslaagrite õudusest. 
Impressionism
“ Impressioon ” – mulje!
 Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis.
 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude  Monet maal “Impressioon. 
Tõusev Päike”
 “Impressioon” – mulje. Impressionistid  püüdsid jäädvustada hetkelisi  muljeid . 
 Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. 
 Heledad puhtad värvid.
 Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja.
 Pariis.
 Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija).
  Rooma  preemia – õpingud Itaalias.
 Protest Pariisis õpetatu vastu
Looming:
Põhiosa moodustavad lühiteosed.
Sümfoonilised palad
 “ Fauni  pärastlõuna” – Euroopa muusika esimene impressionismi näide.
 “Nokturnid”
 “Meri”
Klaverimuusika
 Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. 
 “Prelüüdid” ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus)
Ooper
 “Pelléas ja Mélisande” ( ainus lõpetatud ooper). 
Maurice Ravel
(1875-1937)
 Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist
 Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver)
Looming:
 Loomingus  Hispaania tantsude                  ( habaneera , boolero) rütmid. 
Sümfooniline muusika
 “Hispaania rapsoodia ”
 “Boolero” Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester .
Algselt ballet, tuntus orkestriteosena.
 “Boolero” kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. 
Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub 
pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. 
 
 Lavamuusika: Ballett “Daphnis ja Chloe ”
Klaverimuusika:
  Klaverikontsert  D-duur vasakule käele.
Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma 
parema käe.  
Minimalism
 Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu. 
 Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised  kujundid  on lühikesed ja 
lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses  mõttes miinimumini. 
Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev 
kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt. 
Steve  Reich
1936
 Minimalismi teerajaja.
 USA helilooja ( New York)
 
 LOOMING: Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis 
salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et  lint ei liikunud ühelt poolilt 
teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine 
materjal. 
 Pannes need  lindid  mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. 
Sel  kombel  avastas faasiniketehnika.
K “Violin Phase” ( 1967)
“Music for 18 Musicians”
 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. 
 “ Diferent  Trains” keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib  holokausti  ohvritest. 
 1990-ndad. 
“City Life” – teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli 
(linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma  hakkamine , 
autosignaalid,  sireenid  jms.)
 
 Lavamuusika: Dokumentaalsed video-ooperid
“The  Cave ” ( “Koobas”). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus 
intervjueeritavad USA  kristlased , Iisraeli  juudid  ja Palestiina islamiusulised 
kõnelevad piibli tegelaste tähendustest  tänapäeval. 
 Video –ooperite triloogia “Three Tales” (“Kolm jutustust”). Käsitleb tehnoloogia 
võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. 
Ooperid:
 “ Hindenburg ” ( 1997)
 “Bikini” – käsitleb aatompommi katsetusi 1945 – 1954 aastatel ja nende 
hukatavatest mõjutustest.