Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Referaat Koostaja Juhendaja Kersti Lepajõe Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2. Keeleuurimise ajalugu..................................................................
Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut). Kujundati välja teadusterminoloogia (kivim, pinnas, valk, liiklema, ühik, vähktõbi, sööt (Wiedemanni sõnaraamatust, murdesõna)). Keelekorraldusteoorias oli tähtsal kohal Valter Tauli. Keeleuurimine. EkmS. 1920. aastal loodi Akadeemiline Emakeele Selts Tartu Ülikooli juurde. Tegeleti murdekogumisega ja uurimisega. Tartu Ülikooli eesti keele professor Andrus Saaresta tegeles sõnavara keelegeograafilise uurimisega. 1924. aastal valmis doktoritöö, ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega,
Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6
INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele LOOMULIK NORM reegel KEELEVASTANE mittegrammatiline UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid LINGVISTIKA keeleteadus, keeleuurimine loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid KEELESÜSTEEM üldkeeleteaduse kui ka üksikkeelte põhiline uurimisobjekt KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine
Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi
Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18
Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija
põhjal, missugust funktsiooni konkreetne sõna lauses täidab." (Õim 1998; 3). Eestis hakati arvutilingvistikat arendama 1950ndatel. 1965ndal moodustati Tartu ülikooli juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut. Tänapäeva arvutilingvistikal on tihti kommertslikud eesmärgid, kuid samuti on see oluline ka keeleuurijatele. 4 2. Suulise kõne uurimine Klassikaline keeleuurimine on eelkõige kirjalike tekstide keele uurimine. Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad
Kõik eespool käsitletud keeleteaduse aspektid ja suunad on osa teoreetilisest keeleteadusest, mille eesmärgiks on keelesüsteemi või selel kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Rakenduslingvitikas kasutatakse sageli ära teoreetilise keeleteaduse teooriad, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Keeledidaktika võõrkeele õppimise ja õpetamise teooria ja praktika. Konstraktiivne keeleuurimine, selle suuna tähelepanu all on keelte struktuuride võrdlemine ning eesmärgiks on välja selgitada sellised nähtused, mis keelte õppimisel võõrkeelena raskusi võivad valmistada. Tõlketeadus. Semiootika Ivici järgi: keeleteadlastest oli esimeseks suureks semiootikuks de Saussure, filosoofide tähelepanu äratasid semiootilised nähtused palju varem, ent kaasaegse semiootika alused rajati alles 20. saj esimesel poolel, alustades Charles Peirce'i töödest
ladina, slaavi) Fonoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas: koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile
inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas - koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine - võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus - jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine - morfoloogilise info lisamine igale morfeemile
arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes ja keelepedagoogikas. Keele funktsioneerimist suhtluses uurib pragmaatika. Keele ja üksikisiku mõtlemise seost, samuti lapse keelelist arengut ning kõnepatoloogiat uurib psühholingvistika. Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja mõtlemine on seotud. Keeleuurimine tähendas seega mõtlemise uurimist. Et keeles ei ole kõik loogiline ja korrapärane, pani tähele Demokritos. Vormi- ja lauseõpetuse aluseks on siiamaani Aristotelese klassifikatsioon. Analogistid arvasid, et keel põhineb kindlatel reeglitel, anomalistid arvasid aga, et keeles on palju ebaloogilisusi ja ebareeglipärasusi. Grammatikute perioodi nimetatakse veel Aleksandria perioodiks (3. saj. e.m.a.). Aleksandria koolkonnast on pärit lause definitsioon ja 8 sõnaliiki.
Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine. Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele. Etnolinvistika e antropoloogiline keeleteadus - rõhutab, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses. Kontrastiivne keeleuurimine - tähelepanu all on keelte struktuuride võrlemine ning eesmärgiks on välja selgitada mis võib raskendada seda võõrkeelena õppimisel. 7. Keeleteaduse ajaloo põhijooni. Keeleteadus iseseisva teadusena tekkis 19.saj. Panini (maailma esimene linvist) - fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused, mis on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. Modistid - grammatikate autorid Diakrooniline keeleuurimine - laiem ajalooline keeleuurimine
murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid
murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid
murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid
* Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia). * Teoreetiline – eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole.
komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma
esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.4)Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 96. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keeleuurimine 98. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele,
G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. János Sajnovic (1733-1785) tõestas leksikaalse ja grammatilise võrdluse abil (1770), et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. 3 Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina,
Keele ja meele arengu uurimine. 79. Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus Korpus on keelematerjali kogu. Korpus võiv olla märgendatud või märgendamata, olenevalt sellest, kas sõnadele, lausetele jm on lisatud lingvistilisi andmeid. 80. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi.
3) Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) - Mihkel Veske; 2) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine - Ferdinand Johann Wiedemann; 3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén
arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole.
ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole.
Ajalooline foneetika ehk häälikulugu Normatiivne foneetika e ortoeepia Eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad?lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus), kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel, rakenduslikud suunad on kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks, nt keeledidaktika võõrkeelte õpetamine ja õppimine (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon), kontrastiivne keeleuurimine eri keelte struktuuride võrdlemine eesmärgiga selgitada välja, mis keele õppimisel võiks raske olla, logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused,
· Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt?
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks.
inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas: koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile
muutu kunagi afiksiks (käändeks või pöördeks) Susanne Hiemeier - aspekti- ja ajakategooria vahel (english tenses) Martin Haspelmath - kui keeli võrreldakse, siis mida võrdleme, millest lähtume (ise tüpoloogi, üldine, kedagi väga ei ole huvitanud) - keeleteadus on inglise keelest lähtuv :(tegi kriitikat), peaksime hoopis võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt. Kordamine 1. klusiiv - 2. demonstratiivpronoomen - 3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks) 4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat. 5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse
G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. János Sajnovic (1733-1785) tõestas leksikaalse ja grammatilise võrdluse abil (1770), et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina, kreeka ning germaani keeled on omavahel suguluses.
· Normaalne diskursus ei oleks võimalik ilma introspektsioonita. · Ka "offline"-introspektsioon on vajalik nt. kui inimene tuletab meelde vestluse sisu pärast ("mida ta mulle ütles?"). introspektsiooni konsistents indiviidi sees ja ka indiviidide vahel sõltub sellest kas nähtus on hõlpsasti või raskesti introspektsiooni abil saavutatav. Näiteks indiviidide arvamused nt. sõnade tähenduse kohta on väga ühesugused. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline lingvistika uurib tegelikku keelekasutust ning kasutab materjalina keelekorpuseid ning mitmesuguseid (psühholingvistilisi) teste. Uurimus, milles kasutatakse uurija enda keeletaju, ei ole tegelikult empiiriline: "empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne." Empiiriline keeleteaduse haru on nt. puhtstatistiline uurimus. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
annaabi.ee 
