skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et see ka homme juhtub ehk mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? · Inimestena oleme harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele · Näiteks: ma olen veendunud, et kui ma laseksin kivi käest lahti, siis see kukub maha
neid tajuma. See on fenomenalism, sest selle lähtekohaks on see, mis ilmneb meie meelte kaudu. Olemasolev lahutatakse väliselt ilmnevas. Kogu maailm ei ole muud kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Maailm on hiigelsuur ideede kobar. Hinge idee eksisteerib üksnes selles hinges, kus ta on. Olemasolu on tajutavus või see kes tajub on. Eksisteerib subjekt- hing- ja objekt: kõik ideed. DAVID HUME'I SKEPTITSISM KAUSAALSUSE JA INDUKTSIOONIPRINTSIIBI KRIITIKA. Hume´i filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Autentse teadmise piiride sügav tunnetamine. Ta suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmisest. Ta tahab välja selgitada, mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid võimalikke nõudeid täitev teadmine. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev- ta enda tegevus ja muljed- on teadmiste suhtes prioriteersed.
t mõistus on nad muljetest vorminud. (muljed päikeseloojangust tekitavad päikeseloojangu idee ehk veel lihtsamalt näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) Iga idee, millel on sisu, koosneb muljetest. Et idee oleks mõistuspärane, peame olema võimelised osutama erinevatele muljetele, millest ta koosneb (nt. päikese punakas valgus+ hämardumine+päike allpool horisonti jne). Lõppkokkuvõttes on kõik meie ideed vaid meie muljete koopiad. Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika Oma argimõtlemises toetume pidevalt ja lugematutel eri viisidel kausaalsussuhtele. Kui sööme leiba, usume et toidab meie keha; joome vett ja usume et see värskendab, mitte ei mürgita ja õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis. Näeme, nagu sugupõlved enne meid, et päike tõuseb hommikul. See empiiriline fakt on ilmne ja vankumatu, sest see kuulub meie igapäeva kogemusse juba lapsest peale. Aga
Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus. Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.
viivad kahju tekkimiseni. Teod võivad olla toime pandud erinevatel aegadel kui ka samaaegselt. Kahju hüvitamine ei sõltu isikute õiguslikust kvalifikatsioonist, st üks võb sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel. Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2. 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit. Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni see on vastutust tekitav kausaalsus. Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse
Ent meil ei ole kokkupuudet millegi muuga kui oma meelteandmetega; meil pole võimalik välismaailma asjade kohta midagi teada, kui me eelnevalt ei tea oma meelteandmeid. Sellisel juhul pole meil aga mingit võimalust tõestada, et meie meelteandmed ja välismaailm on omavahel seotud.Nii et me ei saa kuidagi tõestada, et meie meelteandmed esitavad välismaailma. Ja see tähendabki, et me ei saa tõestada, et meie taju on usaldatav. Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul
Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise" kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu. Seksuaalsuse põhijooned vastavad seksi kohta tõde tootva diskursuse funktsionaalsetele nõuetele. Ülestunnistamise tehnika ja teadusliku diskursuse kokkupuutepunktis, kus tuli nende kahe ühendamiseks leida teatavaid laiaulatuslikke mehhanisme määratles seksuaalsus end kui loomuomast nähtust.
sest on olemas seos A löömise ja B õigushüve rikkumise vahel. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks selleks ei piisa. Tuleb küsida, kas A põhjustas oma käitumisega sellist kahju B-le, mida deliktiõiguslikult hüvitatakse? Võib olla, et A küll lõi B-d, kuid B-l ei tekkinud mingit kahju. Sellisel juhul puudub vastutust täitev kausaalsus ja sellisel juhul ka kahju hüvitamise kohustus. Kahju tekitaja süü küsimust hinnatakse ainult vastutust tekitava kausaalsuse puhul. Kui A tekitab B-le kahju, siis kontrollime, kas ta tekitas tahtlikult või oli hooletu õigusrikkumise toimepanemisel. Kui A varastab poest kaupu, siis ei saa ta väita, et saamata jäänud tulu eest ta vastutada ei saa. 37. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? Conitio sine qua non põhimõtet ei kohaldata kahju vajalike põhjuste konkurentsi korral, juhul kui mitme isiku teost oleks piisanud, et tekiks samasugune kahju nagu tekkis
Vastutavad B kahju ees solidaarselt § 137. Kui üks hüvitab, siis kannatanu nõue läheb talle üle ja saab esit regressinõude § 137 lg 2 järgi. Tuleb erist teisi solidaarvastutuse olukordi. Nt kindlustusvastutus, kus KA ei vastuta teo toimepanemise järgi DÕ-likus mõttes, vaid muul alusel. 5 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsus tähendab tekitava ja täitva kausaalsuse eristamist. Tekitaval tasandil hindame PõS-st kahju põhjustaja käitumise ja tagajärje vahel. Täitva puhul küsime, kas õv tj on viinud DÕ-likult hüvitatava kahjuni. A põhj B-le kehavigastuse, mille tõttu B muut töövõimetuks. Kui B oli eelnevalt töövõimetu, siis on olemas tekitav kasuaalsus, aga mitte täitev kausaalsus . Mõlemad vajalikud, et põhjustaja lõppastmes vastutusele võtta. 22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. · Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. · Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, see tähendab ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.
Need tuleb rangelt mahasuruda. Sellepärast on riigivõimul alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus õige religioon on riigi poolt tunnustatud kirik: kõik muu kuulub ebausu valdkonda, keelamisele ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks
vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb ka põhjuslik seos selle kahju tekitanu teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Miks on kausaalsuste eristamine oluline? Kahju kuulub hüvitamisele vaid siis, kui eksisteerivad mõlemad kausaalsused (tegu on põhjustanud nii õigushüve rikkumise kui ka kahju tekkimise. Süüd hinnatakse üksnes vastutust tekitava kausaalsuse tasandil. Nt A tõendab, et B tekitas talle kehavigastuse. Kuivõrd kehavigastuse tekitamine on õigusvastane VÕS 1045 lg 2 p 2 järgi, siis on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (vastutust tekitav kausaalsus ). Kui A nõuab seoses juhtunuga B-lt koatatud sissetuleku hüvitamist VÕS 130 lg 1 alusel, siis peab ta lisaks tõendama, et B delikt oli sissetuleku kaotuse põhjuseks (vastutust täitev kausaalsus ). B süü (tahtlus või hooletus) on
Põhiline arvamus oli aga seotud Püha Thomase ja skolastikutega: Märk Tähendus ilma märgita ei ole tähendust, ilma tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal Uue aja pööre oli kausaalsuse põhjendamine igal tahajärjel on põhjused. 19. saj. oli tähtsaim Hegel ja 17. sajandil Rene Descartes. Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle
peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele ja üheaegselt-olemisele: a) “substantsi püsivuse printsiip”: “Nähtumuste igasuguse vahelduvuse puhul on substants püsiv ja selle hulk looduses ei suurene ega vähene” (B 224). b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232). c) “vastastikkuse toime ehk ühteseotuse seaduse kohase üheaegseltolemise printsiip”: “Kõik substantsid, kuivõrd neid tajutakse ruumis üheaegseina, asuvad täielikus vastasmõjus” (B 256). Kolm esimest üldprintsiipide klassi konstitueerivad selle, mida Kant nimetab “objektiks
Mis on biograafiline meetod? Mida täpsemalt uuritakse (vt Taine, Scherer)? Missuguseid allikaid kasutatakse? - Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi. - 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest)
3. samm – sügavam mõistmine, eelmõistmine viiakse uuele tasemele. 12. Mille poolest erinevad positivistlik ja postpositivistlik kirjandusuurimine? Positivism usub, et mõistmise võti on seletada neid asju mida me näeme ja kogeme läbi asjade, mis on reaalselt mõõdetavad ja „katsutavad” ehk mida võib lugeda faktideks. Näiteks mõtted, et igal ajastul on oma nägu ning kirjandus ja kultuurinätustest mõeldakse kui ajaloolistest nähtustest. Igaljuhul kehtib kausaalsuse põhimõte, ehk on põhjus ning tagajärg. Postpositivism tekib siis, kui positivism sattub tugeva kriitika alla. Postpositivism ei usu, et kusagil on olemas mingi suur tõde, mida positivism teeb. Meetodid, mida on pikalt positivismis kasutatud igavnevad ning nende asemele tulevad uued, kuni on nende kord iganeda, ehk tekib meetodide pluralism. Postpositivism tunnistab ka seda, et kirjandusloo uurimisel ei ole võimalik täielik objektiivsus, sest puudub vahetu
lõppeb- hääle tegemine) või tajutakse olulisena suhtele kuid lahendamatuna (siis ähvardatakse); Passiivne(vältimine)- küsimust tajutakse väiksena, ajutisena, eitatakse seda, küsimust tajutakse olulisena ja sellepärast ollakse lojaalsed suhtele. Separatsioonil valikud: 1. Konflikt läheb edasi 2. Lepitus- probleemi tõsiduse ümberhindamine, personaalse vastustuse võtmine (see kumma valivad sestub sotsiaalse tajuga, kausaalsuse atributsioon- sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon. Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus
tagajärg.Veel on olemas vahetagajärg s.o. kui lõppeesmärgi saavutamiseks tuleb läbida mitmeid etappe,siis iga etapi tagajärg on vahetagajärg.Kõrvaltagajärg on põhi- või vahetagajärje saavutamisega paratamatult kaasnev nähtus. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel Isikule süü etteheite tegemiseks vajalikuks eelduseks on et konkreetse tagajärje põhjustajaks on tõepoolest konkreetne isik. Sellistel juhtudel kui põhjuslikkuse e. kausaalsuse tuvastamine ei tekita probleeme,kui seda on võimalik teha loodusteaduslike teadmiste või kogemuste kasutamisega.Nende puudumisel tekib aga hulk küsimusi.Kausaalsuse küsimuse lahendamisel tuntakse peamiselt kolme teooriat: 1) Ekvivalentsusteooria Siin kasutatakse conditio reeglit selle kohaselt on tagajärjega põhjuslikus seoses iga asjaolu mida ei saaks mõttes eemaldada ilma et tagajärg ära langeks. Kõik asjaolud on võrdsed.Selle reegli kasutamisel tuleb korraldada mõtteline
silmas olevikumomenti. Mõisnike omavoli kritiseerimine. - Kaasaeg mineviku taustal ja minevik see ekraan, kus olevik laiali valgub. - Lähtub faktilisest materjalist või positiivsetest tõsiasjadest. - Positivism filosoofias paralleelne realismiga kunstis. - Läbivaks teemaks rahutuste põhjused selleks tagasivaated kaugemasse minevikku Vilde vaatleb seda kui klassikaline ajaloolane. Läheb tagasi Vene aja algusesse. - Tedlik kausaalsuse esitamine minevikust. - Materjali teistsugune suhtumine ajajärgu tundmaõppimine sh rahvamälestused. Teksti realiseerija. - Toob sisse tekste (refereerib seadusi, kirju, ajaleheartikleid) =: jutustaja annab endast märku kui ajaloolise tõe väljaselgitaja. - Keele roll mõjutatuna rahvamälestustest. Väga palju kõnekäände mingite väidete formuleerimiseks. Nendes antakse tegelik hinnang sellele, mis toimus baltimaadel pärast Põhjasõda
Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku
Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.Kui me tahame midagi teada saada, siis peame selgitama välja põhjuse. Kui tahame tuumani jõudma, siis peame põhjusest aru saama. Igal asjal on põhjus ehk kausaalusus: Kausaalsuse põhimõte- Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest (nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Põhjus tingib tagajärje. . Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsus sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks füüsikas: mateeria/energia jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (evolutsiooniteooria)
Nendest andmetest saame arvutada kõik dünaamilised suurused mistahes ajahetkel. Klassikaliste algtingimuste valik tähendab süsteemi kõikide koordinaatide ja impulsside (ka üldistatud mõttes) väärtuste etteandmist mingil fikseeritud ajamomendil, s o süsteemi teatud olekus. Liikumisvõrrandite ühese lahendamise võimalus on seega seotud hüpoteesiga (2). MLT 6004 Kvantmehhaanika 2 Klassikaline kausaalsuse printsiip: süsteemi olek, mis mistahes ajahetkel on määratud kõikide koordinaatide ja impulsside väärtustega, on põhjuslikult seotud olekutega eelnevatel ajahetkedel. Kuna impulsside ja koordinaatide kaudu on arvutatavad kõikide teiste dünaamiliste suuruste väärtused, siis on ka kõik teised suurused põhimõtteliselt täpselt mõõdetavad mistahes ajahetkel. Mikromaailmas hüpoteesid (1) ja (2) ei kehti.
Ka nende teiste puhul on erandid: - Regressi keeld- tagajärge ei saa omistada, kui kannatanu võttis põhjusliku ahela üle. Ehk oli tekitatud algne oht, aga kannatanu ohustas ennast veel täiendavalt, ehk aktsepteeris ohtu või tekitas uue kausaalahele. Samuti kolmanda isiku sekkumine- kui kausaalahel mis algselt oli tekitatud ja kolmas isik muutus kausaalahelat ning tagajärg saabus muudetud kausaalsuse tulemusena. Siis algse kausaalahela põhjustaja ei vastuta. Ettevaatamtusdelikti puhul: sama reegel, aga kahe piiranguga 1)riski ülevõtmine peab olema kannatanu vaba valik, algne ohu tekitaja ei vastuta juhul kui kannatanu on vabatahtlikult riski üle võtnud. Vabatahtlik riski ülevõtmine on täisealiste terve mõistusega isikute puhul. Kui selle riski võtab üle väikelaps või vaimselt vähearenenud isik, siis see ei Karistusõigus II.osa
Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus
kategooria definitsiooniga. c) PUHASTE MÖISTUSE MÖISTETE DEDUKTSIOON Peaküsimus seisab meie jaoks veel ees: Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori, seega enne igasugust kogemust meie mõistuses, võivad suhestuda meie kogemuse objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav.
Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud, sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi). Monaadid on lihtsad, individuaalsed, tajude ja soovidega vaimuolendid. [14] Maailma fenomenide taga peitub monaadiline aktiivsus. Ka aeg ja ruum pole muud kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu kausaalsuse (phenomena bene fundata). Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide monaadi ehk Jumalaga. Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada. [15]Õiglus kuulub jumala olemusse: õigus on õigus mitte sellepärast, et Jumal on seda tahtnud, vaid sellepärast, et Jumal on õiglane. Eetilis-õiguslikud normid on "igavese tõe määrused" (decreta aeternae veritatis)
siis negatiivsed omadused. Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel: Juku: +3+4+5= 12 Manni: +2+3+4+5+6= 20 (kummal rohkem positiivseid omadusi on) 2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?). 1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne. Kokkuvõte: inimese tajumine Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud
Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles · Positiivset: elus midagi peale pahede, saades asemele · Lisab Baconi empirismile matemaatilise aspekti. voorusliku iseloomu. · Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt · Targa mänguri jaoks on vaid üks valik. kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siin saab · Suhe kristlusse alguse täpisteaduste kujunemine. · "Mina kardaksin palju rohkem eksida ja avastada, et ristiusul on õigus, kui eksida uskudes, et tal pole · Prantsuse valgustus õigus."
instinktide valitsusest, kus kõlblusest kui isiku vabast enesemääramisest ja tahtmisest juttu ei saa olla, tõsisele inimsusele, personaalsusele, kus isiklikud huvid ja ühiskondlikud nõuded on sünteesi leidnud (Põld 1993). Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine. Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust, oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, eesmärke ja sihte, mis on inimese e n d a seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa mõõta tavaliste teaduste mõõdupuudega, kõlblus põhineb väärtusotsustustel (samas). Inimlikkuse ehk kõlbluse ehk headuse sisu on läbi aegade samaks jäänud. Me võime seda sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka
3.2.Õigusteadlaste hinnang 3.3.Tähtsus romaani/germaani õigusperekonna arengus 3.3.1.Retseptsioon maailmas CODE CIVILE Ajalooline taust 18.saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Kodifitseerimise esimene laine, põhines valgustuse ideedel loodusõiguse saab suruda positiivseks. Õigusteadlaste hinnang oli, et CC seob eneses reformistlikku traditsioonilisega, progressi stabiilsusega, õigluse korraga. Kompromiss abstraktsiooni ja kausaalsuse vahel + konkreetsus ja selgus põhimõtete ning seaduste lahtiseletamisel ja kasutamisel. Piiritles selgelt ja mõistetavalt seadused, mis puudutasid kinnis- vallasvara, omandiõigust, pärimis ja obligatsiooniõigust. Revolutsiooni vaim: deklareerib kõikide võrdsust seaduse ees, garanteerib isikuvabadused, õiguse omandile ja tehingute vabale sooritamisele. Code Civil´i on nimetatud ka Code Napoleone. Bürgerliches Gesetzbuch (BGB) Saksamaa tsiviilseadustik Koostamine:
annaabi.ee 
