Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päikesesüsteemis, diameetriga 34
Laius: 109m Kõrgus: ~20m Keskmine kiirus: 7706,6 m/s (27 743,8 km/h) Täistiiru Kestus: 91min Satelliidid Satelliit on maa mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat. Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat üle 7000. Satelliidid Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus (paokiirus) ja tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid. Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed. Energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid, kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Satelliidid
Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha täpsemalt ka näiteks Eesti ilma kolme kuni viie päeva peale ette. Selle töö põhimõtteks on kalibreerimine, iseloomustamine, pidevus, järjekindlus ja jätkusuutlikkus. Põhirõhk on sellel, et satelliidid edastaksid andmeid pidevalt ja kindlalt. Andmed peavad olema usaldusväärsed, s
orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid) või ekvaatori kohal. · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959 üles lennutatud Luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud Luna 10. · Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõju
toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on
KOOLI_NIMI Teenindusosakond Arvutite ja arvutivõrkude eriala ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 Referaat Juhendaja: ÕPETAJA_NIMI KOOLI_NIMI 2013 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Eessõna......................................................................................................................................................................3 Ehitus.........................................................................................................................................................................4 Mõõtmed ja kaal......................................................................
Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama
Kõik kommentaarid