VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas
Võrumaa Kutsehariduskeskus Leevi Merari Kupits KBp-18 Katuseaknad Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2018 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Katuseakendest üldiselt.......................................................................................4 Ajalugu..........................................................................................................5 Materjal............
.........................................21 SISSEJUHATUS Energiasääst meie kliimas on ja jääb oluliseks teemaks, mille peale iga majaehitaja peab mõtlema. Seetõttu on väga oluline valida enda koju õiget 2 tüüpi aknad ja aknamaterjalid. Tänapäeval aknad on muutunud järjest soojapidavamaks, suurenenud on ka valik ning enda jaoks sobilikku akent leida on sedavõrd keerulisem. Millist akent siis ikkagi eelistada, milline võiksid olla akanamaterjalid ? 3 1 LIIGITUS 1.1 Raami materjal Vahest kõige põhimõttelisem valik tuleb teha aknaraami materjali vahel. Kas puit või PVC? Üks müüt, mida ikka ja jälle kummutada tuleb, on arvamus, et puitraamiga aken peab plastikuga võrreldes paremini sooja.
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust
1-peatükk- Üldsätted põikseinad. R/bkarkassi posti toetamine kannvundamenti 2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus. 3-peatükk- Tulekahju ja selle ohu vältimine 4-peatükk- Evakuatsiooniteed ja- pääsud P.K moodustavad ruume(kõik seinad koos akende ja ustega, -plaatv.-valatakse kogu hoone alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte 5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega 6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi
Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 49
raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 46. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 47
Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37
vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...) (...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...) (...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,20,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.) (...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
AKNADELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED JA LIIGITUS. AVATÄIDETE KOOSSEIS. .................. 84 51. PAARIS- JA TOPELTRAAMIDEGA PUITAKNAD. VÕIMALIKUD KONSTRUKTIIVSED LAHE. AKENDE TIHENDAMINE.......................................................................................................... 85 52. PLASTIK- JA METALLRAAMIDEGA AKNAD, VÕIMALIKUD. KONSTRUKTIIVSED LAHE. AKENDE TIHENDAMINE.......................................................................................................... 86 53. AKENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE. .................................................... 87 54. USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 55. VÄLIS- JA SISEUKSED - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 56. ERIOTSTARBELISED, TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. ..
enamuse tehniliste lahenduste jaoks küllaldase täpsusega) π väärtused leitud? (Spikker: märksa rohkem kui 2000 aasta tagasi). Eestikeelsete mõistete ingliskeelsed vasted (ja vastupidi) on nende esmakordsel esinemisel paigutatud ()-sulgudesse. Sõna, mille vaste antakse, on paigutatud jutumärkidesse, näiteks: “booting” (alglaadimine), tähenduses “kuum algkäivitus” Akende nimetused on kirjutatud allakriipsutatud kaldkirjas poolpaksus kirjaviisis Sõrmiste nimetus on antud poolpaksus kirjaviisis [ ]-sulgudesse kirjutatult, näiteks [ F8 ], [ Ctrl ], [ * ], [ < ], [ F6 ], [ C ] (tavaliselt on seal selguse mõttes kirje algusesse ja lõppu kirjutatud tühik (tühiku tähist ⌴ ei kirjutata), arvuti ise oma vastustes neid tühikute märke ei kasutata). Kui on vaja ühe korraga vajutada mitmele
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida. Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest.
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks o
8. Mille jaoks kasut. Lupja? 9. Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10. Kuidas saadakse kipssideaineid? 11. Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK.
Vedelad värvijäägid tuleb viia kahjulike ainete kogumispunkti või lasta kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega. Pärast värvi kuivamist kontrollitakse, kas pinnale pole jäänud värvimata kohti vm värvimistulemust nõrgendavaid vigu nagu valgumisjälgi, kraatreid, poore, lõhesid või kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
püstitamine ja võimalike lahenduste pakkumine kolmel olulisemal tasandil: Eluaseme kättesaadavuse tagamine; Eluasemefondi jätkusuutlikkuse säilitamine ja arendamine; Eluasemekeskkonna kvaliteedi tõstmine. Arengukava meetmete elluviimist rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja SA KredEx omavahenditest (www.kredex.ee) –Eluase – Korterelamu renoveerimislaen Kaardistada eluasemefondi energeetiline ja tehniline seisukord, mida toetatakse kuni 2013.aastani struktuuritoetuse abil: Korterelamute rekonstrueerimist soodsama intressiga laenu võimaldamise teel; Energiaauditite ja ehitise ekspertiisi teostamist; Ehitusprojektide koostamist. Riigieelarvest toetatakse eluaseme kättesaadavuse tagamise ja elukeskkonna parandamise meetmeid. Alates 2007.aastast toetatakse: Omandireformi käigus tagastatud korterelamute rekonstrueerimist;
mida ta esindab. Ta peab vältima oma isiklike arvamuste, eelistuste, hoiakute väljendamist. Seega peab nõustaja olema teadlik oma maailmapildist. Avatus Nõustaja ja nõustatava vahel peab valitsema avatud suhe. Nõustaja räägib sellest, mida mär- kab ja tunneb, ning annab vajalikku infot. Konfidentsiaalsus Tulemusliku nõustamise eelduseks on usaldus. Nõustatava jaoks on oluline teada, et kõik, millest vestluses juttu oli, jääb tema ja nõustaja teada. Nõustajana tuleb endalt küsida, kas mulle meeldiks, kui minu kohta antakse teistele sellist infot. Objektiivsus Nõustaja poolt esitatu on fakte kirjeldav, mitte hinnanguline. Samuti on oluline, et edastatav teave oleks täpne ja ajakohane. Professionaalsus Nõustaja kasutab meetodeid, mis on legaalsed (näiteks litsentseeritud testid) ning mille kasutamiseks on tal õigused (litsents, läbitud koolitus vms) ja oskused. Nõustaja teab oma
iga kuni 6,0 m pikkuse (projektsioonis) teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkus mõõdetakse siseküljelt. Käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel, nii siseruumides kui väljas panduse mõlemal poolel. Panduse pikikalle võib olla kuni 6%, järsuma kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Rekonstrueeritavate ja restaureeritavate hoonete puhul võib pandus erandjuhtudel olla 8 10%, kui teisiti ei ole võimalik ehitist kohaldada ligipääsetavaks ka liikumispuudega isikutele. Trepi või järsakuga külgnev pandus tuleb neist eraldada alumise käsipuuni ulatuva tiheda varb- või võrkpiirdega. Panduse kohal peab olema vaba kõrgust 2,3 m. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei tohi muutuda libedaks (Riigi Teataja, 2002). Nii siseruumides kui ka väljas peab pandus värvitoonilt erinema tasapinnalisest teeosast (vt Joonis 4). 16 Joonis 4. Pandus (Riigi Teataja, 2002) Panduse laius peab olema vähemalt 1000 mm
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada.
kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta. 4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid. Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse. Tõstukid jäävad tootlikkuselt alla nool- ja tornkraanadele ega taga üldjuhul koorma ümberpaigutamist rõhtsuunas (masttõstukite puhul). Nende tõstejõud ei ületa 0,5..0,8t. Efektiivne on rakendada ühel objektil nool- või tornkraanasid koos tõstukitega. Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks.
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Suurtes basiilikates võis olla viis või enamgi löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
