Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid
valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. Kasutatud materjal: · http://www.victoriacollege.edu/dept/bio/Hydrolysis/hydrolysis.html · http://www.bloodsaveslives.org/donor/youth.cfm · http://www.cardiologe
· regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide.
Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip
aminohappeahel muutub sirgeks · Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine 17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad) · Liikumine (NT: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid) · Varuained (NT: munavalge, piim) · Kaitse (NT: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud) 18. Mis on AIDSi ja HIV erinevus? · HIV ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus · AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille 19. Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda? Ehk siis mis tähtsus on valgu molekuli struktuuridel? · 20. Mis on nukleiinhapped? Näited. · Biobolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (NT: DNA, RNA) 21. Mis on DNA
kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. 18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha
Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon
*regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis *retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi *liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid *keemilise energia muutmine teisteks energialiikideks nt: valguseenergiaks (jaanimardikas); elektrienergiaks(elektriangerjas) *varuaine-munavalge, piim(kaseliin) *kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud *toksiline- Putukate mürgid, nt:mesilased enesekaitseks Valgu liigtarbimie kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsiumi välja. *energeetiline(väga madal) 1kg valkude lõhustumisel vabane 17,6 kJ energiat.
· Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · Regulatoorne :Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel (kui palju???)·Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil
* Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2
teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees
kabjad 3) Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres. 4) Regulatoorne – hormoonid (insuliin – reguleerib vere suhkru sisaldust) 5) Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi. 6) Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud 7) Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin) 8) Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist) 9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid 10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2. NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide
* Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal)
Trantsport- Hemoglobiin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad. Regulatoorne- hormoonid(insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne- (info vahetamine) rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud Toksiline- putukate mürgid nt mesiladed, madude mürgid(kesknärvisüsteem- kobra) 15. Mis on DNA? Millest koosneb? DNA- desoksüribonukleiinhape. Polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA ülesanne rakus on säilitada pärilikku infot ja see raku jagunemisel täpselt edasi anda. DNA molekul on kaheaheline spiraal, mis on kokku pandud mikleotiididest. 16. Mis on RNA? RNA- ribonukleiinhape
kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal)
(faagilaikudes võivad olla mõned rakud). 26. Kirjelda M13 elutsüklit. Faag M13 kinnitub raku F-piilile. Nakatumise ajal vabaneb kattevalgust DNA, mis siseneb rakku. Rakku sisenenud üheahelalisele DNA-le sünteesitakse komplementaarne ahel ning moodustub kaksikahelaline tsirkulaarne replikatiivne vorm (RF). Seejärel hakatakse RF-lt tegema üheahelalisi DNA molekule „veereva ratta“ mudeli järgi. Samal ajal sünteesitakse ka vajalikud kattevalgud. Edasi toimub partiklite kokkupakkimine raku periplasmas ja väljub. 27. Mõisted: Transduktsioon – faagide poolt vahendatud geneetilise informatsiooni ülekanne ühest rakust teise. Jaguneb üldine – suvalise geneetilise markeri suhtes (faag ei integreeru kromosoomi, lisaks peab DNA fragment sisaldama pac saiti ja olema ka suuruse poolest sobiv) ja spetsiifiline – ülekantavad geenid pärinevad kindlast kromosoomi alast, mis külgneb sinna insertseerunud profaagiga.
Nt amülaas 2. Struktuurne kõikides rakuorganellides, karvad, küüned, suled, viiruste kapslid 3. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 4. Regulatoorne hormoonid (nt insuliin) 5. Retseptoorne rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6. Liikumine algloomade viburid, lihaste valgud 7. Varuaine munavalge, piimas kaseiin 8. Kaitse antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9. Toksiinne putukate ja madude mürgid 10. Energeetiline väga madal Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. 1. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA 1. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Regulatoorne-hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise-algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine-munavalge, piim (kaseiin) Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline-putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast
(biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk).Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse
Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime. 4) Hüdrolüüsuvus valkude hüdrolüüsi käigus moodustuvad vabad aminohapped, toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI
Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad Regulatoorne Hermoonid ( insuliin ) , histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatoonis Retseproorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Liikumine Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, ( sktiin, müosiin) Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustamisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 8 Nukleiinhapped DNA ( desoksuribomukleiinhape) ja RNA ( ribonukleiinhape) - Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid Monomeer valgu molekuli aminohappejäägid Nukleotiid koosneb - s) süsivesikust - b) fosfaatrühmast - c ) lämmastikalusest -
kapslid. Transport: Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne: Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne: Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise: Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine: Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse: Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa ning viib kehast välja kaltsiumi. Energeetiline: Väga madal. Kuna valkudel on organismis erakordselt palju ülesandeid, siis kasutatakse valkude täielikul lagunemisel saadud energiat vaid siis, kui organism nälgib ning kõik sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud. 2.1. Loomsete valkude ülesanded 1
3. Transporti korraldavad- hemoglobiin transpordib hapnikku. Transportvalgud nt membraanides. 4. Regulatoorne- insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 5. Retseptoorne- rakumembraani pinnaretsptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud. (inimestel spermid) 7. Varuaine- munavalge, piim 8. Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. 9. Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased, madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsi 17. Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks. Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks.
2) Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved 3) Trantsport- Hemogobliin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad 4) Regulatoorne- Hormoonid, histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 5) Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6) Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid 7) Varuaine- munavalge, piim 8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9) toksiline- Putukate mürgid Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Nukleiinhapped 1) DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku
3. Transport- Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. 4. Regulatoorne- Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid 7. Varuaine - Munavalge, piim (kaseiin). 8. Kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed
Renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine. VALKUDE ÜLESANDED Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste, kapslid. Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne- Hormoonid(insuliin) histoonid osalevad heeni aktiivsuse regulatsioone. Kaitsefunktsioon- meil on antikehad. Verehüübimisvalgud, kattevalgud. Varuaine- munavalge, piim (kaseiin) Toksiline- Putukate mürgid nt mesilased, madude mürgid(kesknärvisüsteem kobrat). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energetiline- Väga madal . 1g valkude lõhustumisel vabaneb ... kJ energiat. LIPIIDID · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvahappejäägist. · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. · Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete liitühendid ja veest kergema erikaaluga.
Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise Orgaanilised ühendid füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude
Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise Orgaanilised ühendid füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude
Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: - aktiivseks o valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu o vere pH-d reguleerivad valgud o vere valgulised hüübimisfaktorid - passiivseks: o struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4
Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise Orgaanilised ühendid füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude
Struktuurne - rakumembraamide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved. Transport - hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne - hormoonid (insuliin), histoorid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne - rakumembraami pinnsretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise - algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitooso kääviniidid. Varuaine - munavalge, piim (kaseiin). Kaitse - antikehad, verehääbimisvalgud, kattevalgud. Toksiline - putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Ergeetiline - 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat Nukleiinhapped jaotuvad: DNA (desokülibonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiinidest. Nukleotiinid moodustavad pikki ahelaid. DNA ehitus 4lämmastikualust, A- adeniin G - guaniin T - tümiin C - tsütosiin Komlementssrsus A=T G=C 2
vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest. Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks a) valgulised antikehad, mis sünteesitakse võõrorganite vastu b) vere pH-d reguleerivad valgud c) vere valgulised hüübimisfaktorid 2) passiivseks: a) struktuur- ja kattevalgud (vill, suled, ogad, kilbised). 3. Energiavaru - 1g valgu täielikul lõhustumisel eraldub 17,5 kJ energiat; Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport
· regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad- seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb
kuna neis on palju vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2. ehituslik Rakukestad Nahaalune rasvakiht, Kattevalgud suled, (telluloos rasvadepood (loomadel soomused, vill, karvad taimerakukestades, peamiselt kõhuõõnes) Lihased- annavad kitiin organismile kuju. seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses)
regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (omavahel seotud fosfordiester sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest.
tegevust. (nt.insuliin). retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5 Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori, olemas
· regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb
maitse tundlikuse taastumine keelel. · Laeng , valgumolekuli laeng sõltub keskkonnast Biofunktsioonid 1. energeetiline · 1g -> saab umbes 4kcal/ teoorias peaks saama umbes 6kcal. Inimestes ei lähe valkude lagundamine lõpuni, vaid jääb toppama kusiainena. · Ööpäevase energia vajadusest peaks valgud katma 10..15%. · Valgud võetakse energia saamiseks kasutusele kõige viimases järjekorras. 2. ehituslik struktuurne · erinevad kattevalgud: suled, soomused, karvad, küüned. · Funktsiooni täidavad ka membraani valgud. Näiteks kõhulihased. 3. Varuaineline · Loomades munavalgud, peamiselt munavalges, vähem muna rebus. Näiteks munas valke 10-12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud · .Seemnete ja viljade valgud. Näiteks ubade ja hernestekaunas kõige rohke ,eriti soojaoas. 4. Ligimeelitav · Magusamaitselised. Valgud 200...300x magusam
Valgud seovad mõningaid alkaloide(kofeiin) 4. Varuaineline - N: Munavalge 10-12% valku. N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN). N3: Seemnete varuvalgud(sojauba 40%). Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. 5. Kaitsefunktsioon : a)AKTIIVNE - Antikehad(tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.)
· AP valgud on transporditava retseptori spetsiifilised, see on tagatud erineva valgulise koostisega · AP kompleksi teke trasporditava valguga kutsub esile ARF seondumise · GTP hüdrolüüs muudab dünamiini konformatsiooni ja on vajalik klatriin-kaetud vesiiklite eraldumiseks membraanist · COP tüüpi vesiiklid ei vaja sellist GTPaasset energiat · Ilmselt olemas ka spetsiifilised kattevalgud, mis moodustavad eksotsütootilise ja sekretoorseid vesiikleid Konstitutiivne sekretsioon, väikesed, vähem pakitud vesiiklid Reguleeritud sekretsioon- tihedamini pakitud, suuremad vesiiklid- vabanevad mingi signaali tulemusena 16. ER signaaljärjestus, kus paikneb ja millised seaduspärasused Laetud N terminaalne signaal (Met + 2-5 laetud AHd) -6-12 hüdrofoobset Ah-d sisaldav regioon -5 polaarset Ah-t sisaldav N-terminus -Preproteiin ja preproproteiin
annaabi.ee 
