Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katteseemnetaimed ehk õistaimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õistaimed, katteseemnetaimed, emakas, õietolm, 1400, taimedest, isassuguorganid, tolmukad, emakat, kaitsevad, kroonlehed, tupplehed, tolmlemine, kandumine, katteseemnetaimede, tolmukate, tuulega, õietolmu, ühelt, putuktolmlejad, levida, vilju, linnudIga okaspuuliigi puit on erisugune: kuusk sobib hästi muusikariistade, näiteks viiulite valmistamiseks; mäanemiskindlat ja tugevat lehisepuitu eelistatakse laevaehituses; meeliva lõhnaga kadakapuidust valmistatakse tarbeesemeis. Noori vitamiinirikkid kuusekasve kasutatakse rahvameitsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtu jahu ja pastat aga loomasöödaks 18. Katteseemnetaimede tunnused. Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas,
ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete levitamiseks Neil on õied seemnete valmimiseks Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest ….
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte
Taime algkoed. Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed. 10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed
Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime
abil. Võrrand: Süsihappegaas + vesi võrdub - glükoos + hapnik Fotosüntees toimub taime rohelistes osades. Enamasti taimelehtedes. Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid. Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed hapnikku ei saaks, siis ei saaks nad ka fotosünteesi teha. 7.Mis on vegetatiivne paljunemine? Nimeta vegetatiivse paljunemise viise. Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad
okastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Näited: harilik mänd, harilik kuusk, harilik kadakas, harilik jugapuu, ebatsuuga, nulg, küpress. Käbi ehitus. Käbisid on kahesuguseid: isaskäbid ja emaskäbid. • Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega. • Emaskäbides paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees munarakk. 5. Katteseemnetaimed e õistaimed. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Õistaimede sugukondade iseloomustus (iseloomustada neist valikuliselt kolme): huulõielised, kanarbikulised, karelehelised, kellukalised, korvõielised, kõrrelised, käpalised, liblikõielised, liilialised (vanas laiemas tähenduses), lõikheinalised, madaralised, mailaselised, nelgilised, nurmenukulised, ristõielised, roosõielised, sarikalised, tulikalised (vt faili „Õistaimede_sugukonnad“ seitset punkti).
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e
ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline.
Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal.
Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks
3 Eesti taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. [taimestik] [1] 4 Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on
Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu). Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed. Hügrofüüdid- niiskustaimed. Hüdrofüüdid- veetaimed. Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused).
"Kinga" sisemusest tuleb aga meelitav lõhn. Järsku ongi putukas lupsti "kinga" sisemuses. Kuid oh pettust, kuldkinga õies polegi nektarit! Õie sisemine külg on selle asemel hoopis limaga kaetud. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektari vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks. Enne väljapääsu juurde jõudmist nügib putukas tahes või tahtmata ka õie emakat, kuhu jäävad tolmuterad eelmistest külastatud õitest. Nii saavad kuldkinga õied tolmeldatud. Putukas ei ole aga veel eluga pääsenud. Õiest välja jõudes võib teda oodata näljane krabiämblik. Kuldking on oma ülesandega hästi hakkama saanud: tema kupardes valmib meeletul hulgal imepisikesi seemneid
paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest. Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest
Õis, õie tekkimine. Õie osad. Õievalem ja diagramm. Kaheliviljastumine. Õisikud, õisikute tüübid. Generatiivsed taimeorganid: 1. õis, 2. õisikud 3. emakkonnad 4. viljad 5. seemned. Õis · Lühenenud varrega hargnemataa ja muundunud võsu · Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A · Kõlutolmukad must · Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid:
ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse. Kattekarvad kaitsevad lehte intensiivse päikesekiirguse ja liigse transpiratsiooni eest. Täiskasvanult on need surnud, õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena. Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest.
Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli. Villkarvad/kattekarvad – kaitsevad lehepinda liigse kiirguse ja kuivamise eest. Torkekarvad – peletavad vaenlasi, võivad sisaldada ärritavaid ühendeid. Kork Varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne e. teisene kattekude Korgikambium – lateraalne meristeem, vastutab teiskasvu eest, mis tagab epidermi asendamise juurtel ja vartel Kolmest koest: felleemist ehk kork, fellogeenist ehk
Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta; vivipaaria - seeme areneb taimeks õisikus Õitsemine -
........................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED........................
laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen, küüneseen, mikroskoopilised seened, soor, loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal. 3.TAIMED Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi. Taimede hõimkonnad: 1.Sammaltaimed (samblad) 2.Sõnajalgtaimed (sõnajalad, osjad, kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed. Taimede tunnused: 1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2.Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud. 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada
Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal. Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest. SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA puudub aktiivne liikumisvõime, seenrakkudes talletuvad samasuguseid rakkudel on rakukestad, varuaineid (nt glükogeen), rakud sisaldavad vakuoole, seened toituvaad valmis orgaanilisest ainest, rakud võivad piiramatult jaguneda. st seened on loomse toitumistüübiga organismid. 10
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuuri
Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured. Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast, mugulast, risoomist. Juurevõõtmed · Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga · Kasvuvõõde(2-3mm), kus rakud suurenevad, paisuvad · Diferentseerumisvööde hakkavad tekkima püsikoed, moodustuvad juurekarvad(tekivad epipleemi väljakasvudena). Seda nimetatakse ka imavaks vöötmeks
Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Pärislehed on juurmised, elliptilised ja kaarroodsed, ala- ja kõrglehed aga soomusjad. Lehtede keskelt kerkib õieraag, mille ülaosas on 5-10 valget kellukjat hästi lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või erepunased marjad, millest leiame 2-6 seemet. Marjad jäävad taimele talveni külge ja kaotavad oma mürgisuse; vilju levitavad linnud.
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS mis sialdab isasgametofüüti. Liitsugulisi käbisid pole tänapäeval ühelgi taimel. Edasi: Paljaseemnetaime ...Emakas areneb megaspoor, siis on palju pisikesi tolmukaid eh mikrosporofüllid. Toimub õietolmu ülekandumine, mis viljastab. Õistaimede õietolmu tera koosneb kahest rakust: üks on vegetatiivne, teine suguraku eelasrakk. Emakas ees on kaheksarakuline lootekott. Sammaltaimed on ilmselt kujunenud sõnajalalaadsest eelasest, mille kinnituseks on see, et sammalde sporfüüdil esineb sulgrakkudega õhulõhesid. Sõnajalad tänu õrnale sporofüüdile vajavad märga elupaika. Kuidas elada ajati niiskes keskkonnas ja kaljusel pinnal: eos kukub maha, areneb, toimub viljastamine, aga ei saa juuri ajada, siis tuleb kuivus ka peale.
Varuaine funktsioon- loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes , viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon - Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) . Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid 2. Dihübriidne ristamine
tundlikkusega, nende järgi määratakse metsade seisundit). Meetodid (kaardi ruudustamine ja liikide koosseisu märkimine igale ruudule). Indikaatorliigid (usnea hirta, pertusaria amara, parmelia sulcata jne). Soontaimed (kõrgemad taimed): Juured, vars, lehed, hästieristunud koed, sugulise paljunemise elundid paljurakulised ja nende järgi jaotatakse kõrgemad taimed arhegoniaadi ja õistaimedeks. Sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Juhtkimbud vee ja toidu transpordiks. Ainuraksed loomad ehk algloomad: Varem loomadeks peetud ainuraksed loomad. Elavad vabalt või parasiitidena. Heterotroofid, vahel miksotroofid, mobiilsed, pole rakuseina ega kloroplaste, on olemas rakutuum. Sarnased väliselt, mitte geneetiliselt. Läbimõõt 0,005-0,5-2-5mm fosiilsetel vormidel kuni 10cm. Rakus palju erifunktsionaalseid organelle, ainulaadsed rakusuu ja ekstrusoomid. Rakumembraan poolläbipaistev, õhuke, vormi muutev, 1-3-kordne, kui
annaabi.ee 
