Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Ne...
Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal
katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster. Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused, säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all
Keskaja Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar
sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele
paksud seinad ja jämedad kõrgemad, mis saavutati sambad, aknaavad väikesed tugikaarte ja tugipiilarite - oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- kasutamisega 13.sajandini. - tuli kasutusele 12.saj. - tuntumad stiilinäited Cluny Prantsusmaal, valitsevaks kloostrikirik ja Mainzi ning ehitusstiliks 13-16.sajandil. Wormsi katedraalid - tuntumad stiilinäited Notre- Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni katedraalid
(omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati
M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. 11. Romaani tekstiilikunsti tähtsaim näide on Bayeux' vaip, levis lahingute ja igapäevaelu kujutamine ja seinavaibad - vaibakudumise tehnika on üks vanemaid tekstiilikunsti liike. 12. Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust. 13. Gooti stiilis ehitiste oluliseimad tunnused: teravkaar ja roidvõlvid. 14. Roidvõlv võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu. 15. Prantusmaa kuulsaimad katedraalid: Pariisi Jumalaema kirik, Chartres'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal. 16. Londonis asub Westminster Abbey kirik, see on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool.
Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas Inga Ulm 11c Püha Peetruse kiriku teke Vana, varakristlikust ajast pärit ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal.
Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed.
Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta
Gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti arhitektuur Iseloomulikeks joonteks on teravkaar, suured aknad, võlvid, tugikaared. Gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, kuid ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. Gooti ehitised on enamasti basiilikad, kuid ka kirikud ja katedraalid. Tuntumad ehitised on Milano katedraal, Pariisi Jumalaema kirik, Salisbury katedraal, Reimsi katedraal, Oleviste kirik jne.
Gootika Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstim...
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare
ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k. katedraale: Firenze toomkirik,Milaano toomkirik ja ka Veneetsia Doodzide palee. 12. Nimeta Eestis suuremaid gooti k. hooneid: Niguliste kirik, Oleviste kirik,Toompea linnus,Suur rannavärav,Tartu toomkirik. 13
- Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik.
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust. Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja...
Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks
Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revol...
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris/ muusikas Keskaja alguses peetakse 476. aastat, kui barbarid hävitasid lõplikult Lääne- Rooma riigi. Toimus rahvaste rändamine ja Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lis...
Suure Prantsuse revolutsiooni algusega toimusid põhjalikud muutused inimeste suhtumises kultuuri. Vahetult peale revolutsiooni algust hakkasid inimesed eitama kõike mis oli seotud vana korraga. Hakati hävitama erinevaid kultuuriväärtusi , eelkõige sattusid inimeste viha alla erinevad kunstiteosed mis kujutasid vana korra aegseid kuningaid ja kõrgfeodaale. Lõhuti erinevaid skulptuure, maale ja löögi alla sattusid ka kirikud ja katedraalid kus asusid need kunstiteosed. Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid.Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike
oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tomasso Cavalierile. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis selle aja jooksul
* mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust)
ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID
nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kirikutega. Tänapäeval kasutatakse muusikat igal pool. Üheks tähtsamaks keskaja muusika tegelaskujuks oli Gregorius. Gregorius oli Rooma paavst, kes oli kirikulaulu koguja ja parandaja. Tema pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeval on aga kõik vaba ja
pärast. Järgnevalt viis Louis läbi mitmeid riiki tsentraliseerivaid ning kohtureforme. 1270. aastal asus ta uuele ristiretkele. Kaheksas ristisõda leidis aset Tuneesias, kus ta aga samal aastal katku või düsenteeriasse suri. Arvamus: Tänu reformidele mida ta läbi viis muutus riik poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsemaks. Ta mõtles hästi palju teiste hea olu nimel. Ta oli Prantsuse kuningavõimu tugevdaja. Tema valitsemisajal ehitati gooti stiilis katedraalid Prantsusmaal ja ta korraldas ristisõdasid. Ta oli kõik sõja välja plaaninud, mehed otsinud, ta tegi suure töö ära ja kuulas kõiki inimesi. Kui Louis terveks sai otsustas ta tänutäheks jumalale minna ristisõtta ja vabastada Jeruusalemm. Kõikidele see meeldis, et ta sellise asja ette võttis. Temaga keegi ei norinud tüli, sest alati mida Louis ütles oli tõde ja ta selle ka ära tegi. Louisil hakkas sõda edukalt, aga ta ei
neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal saksa romaanika parimad näited Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala). II Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele
ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta
raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas. Pariisi jumalaema katedraalil oli see 32 m, Reimsis 37,5 m ja Amiens’is 42,5 m. Beauvais’ katedraali koori võlvid olid koguni 47,5 m kõrgused. Põhiplaaniks jäi ladina rist, kuid transept ei eendunud nii palju kui romaani stiili ajal. Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, gooti süsteem võimaldas luua ka laiu lööve
Vana korra kokkuvarisemisega püüdis revolutsioon luua ka uut olustikku. Suured muutused leidsid revolutsiooni ajal aset ka moes, kõnetlusvormis, moraalis ja vähendati kiriku mõju. Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit, mistõttu seda ulatuslikult hävitati. Avalöögi andis 1780.a suvel Bastille kindluse lammutamine. Usuvastasus ühiskonnas seadis ohtu kirikud ja katedraalid. Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja hävitati koos arhiividokumentidega. Kultuuriväärtuste hävitamise taga olid eelkõige kohalikud omavalitsused ja üksikud aktivistid. Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-,kunsti- ja raamatukogud. 1790.aastast hakati rakendama mitmeid abinõusid. Loodi nn monumetntide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele. 1793.aastal avati
Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Suurmeistrid-Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.Leonardo da Vinci (1452--1519) Ühe Milaano kloostri söögisaali
ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS ARHITEKTUUR • KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD • KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD- TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID • KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL • KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS • LÖÖVE KATSID VÕLVID • SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN ROMAANI STIIL 11.-12.saj • EHITISED RASKEPÄRASED • PAKSUDE MÜÜRIDEGA • KITSAD AKNAD • ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. GOOTI STIIL alates 13. saj • TERAVKAARED • SALEDAMAD SAMBAD • AKNAD AVARAMAD • TORNID
Michelangelo Buonarroti Referaat Koostaja:Marko Heinmets Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolog...
põlendikuks, samuti turuks. 17. sajandi lõpupoolel hakati väljakul korraldama pidulikke üritusi, isegi tsaari kroonimise tseremooniaid. Sel ajal sai väljak praeguse nime. Sel ajal sai väljak praeguse nime. 9 KOKKUVÕTE Moskva on venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes. 15 sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud jne. Kremli ja tema ees laiuv majesteetlik Punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamisväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavad luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu. 10 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia the Estonian Republic the United Arab Emirates ...
Saint-Denis` kloosterkirik 13. Nimeta gooti stiilis ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust. Teravkaared, roidvõlvid, kõrgustesse pürgimine, vertikaalsed jooned, hiiglaslikud roosaknad, piilarid. 14. Milliseid muutusi võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu, ehitada kirikuid kõrgemaks. 15. Nimeta 4 kuulsamat katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame), Chartres´i katedraal, Reims´i ja Amiens´i katedraalid. 16. Millist gooti stiilis kirikut tead Londonis, millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminster Abbey inglise kuningate kroonimispaik, kuningate ning suurmeeste matmispaik, kuningliku perekonna pulmad(Prints Williami pulm). 17. Nimeta veel 2 gooti katedraali Inglismaal. Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal?
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks
põgenesid moslemid ja juudid. Kui poleks toimunud rekonkistat, poleks sellisel kujul nagu nad praegu on, saanud välja areneda portugali ja hispaania kultuur, mis on väga omapärased ja erilised. Keskajal levis mitu uut kunstisuunda ja minu arvates on eriti mainimisväärne just arhitektuur. Levis romaani ja gooti stiil. Head näited arhitektuurimälestistest on Hagia Sophia katedraal Istanbulis, Chartres' ja Reims'i katedraalid Prantsusmaal. See suur hulk arhitektuuri ja ka kujutavat kunsti on tänapäeva inimesi harinud palju keskaja inimeste maailmapildi ja kunstitunnetuse osas. Mida kujutati maalidel jne näitab väga hästi, mis toimus inimese sisemaailmas. Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud. Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust
Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR:
Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel
XI-XII sajandini valitses Lääne- Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning
· Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Amiens: ehitust alustati 1220. Pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik seni tehtud kirikud. Kesklööv ongi kõige kõrgem, u.42m. Erandlikult alustati ehitamist kohe pikihoone põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid:
kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Thea Sester 1532. aastal valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid,
Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel
Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR:
Kodanike võrduse põhimõte. Katoliku kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgendamine. Usuvabadus. Vaimulike allutamine riigile.Majandus Varapõhine maksustamine.Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus. Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik.Kultuur:Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine.Riikliku kaitse korraldamine: Louvre kunstimuuseumiks, avalike raamatukogude, rahvusarhiivi asutamine.Uute koolide ja kõrgkoolide asutamine.Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. 16. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Suur Prantsuse
Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
