Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatamise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, pistik, sibul, sibula, poti, orhidee, pistikud, õhuniiskus, kastmine, kuuking, kannike, soovitav, taimele, pelargoon, jõulukaktus, toalille, väetamine, pruuniks, soojas, soodustamiseks, vart, võrsed, murda, kilekoti, istutada, moodus, hakake, kastma, kasutage, päritolumaa, substraat, aprillini, kipub, viltu, vajuma, toitained, oktoobris......................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks.
Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oransi krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks
.................................................... 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................8 2.3 Nõuded valguse suhtes................................................................................. 8 2.4 Taime paljundamine...................................................................................... 8 2.5 Kahjurid ja haigused...................................................................................... 8 3. KUUKING............................................................................................................. 8 3.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 8 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................9 3.3 Valgusnõuded................................................................................................ 9 3.4 Paljundamine.................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske
.........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5
kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru,
ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma. Märtsist võib kastmist suurendada ühele korrale nädalas (sõltuvalt õhuniiskusest isegi harvemini). Juulis tuleks taas kastmisel puhkust anda. Alates septembrist tuleb taime jälle tihedamalt kastma hakata. Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga tugev või muld kuiv. Öösel soovib pimedust. Juulis-augustis võib hoida väljas, kuid varjatuna päikese ja vihma eest. Õitsemise ajal on soovitav väetada vedela lilleväetisega
Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu
Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja
Seetõttu on siberi kontpuust pügatavad hekid ikka suured ja koreda koega. 5 Siberi kontpuu kaarjad, maa peal lamavad oksad juurduvad kergesti, moodustades niimoodi emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada. (Kodu & Aed, nov. 2007) Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. (Unelmate aed)
pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14 Substraadid · Muld · Liiv · Turvas · Kompostid · Mineraalvatt · Kergkruus drenaaziks valdavalt. · Pimsskivi parandab õhustatust, kasutatakse drenaaziks. · Sünteetilised plastikosakesed õhustatuse parandamiseks ja drenaaziks, kasutatakse liiva asendajana. · Purustatud puukoor (nulg, seeder, mänd jt). Enne kasutamist lasta komposteeruda 10-14 nädalat, et väheneks vaikude jms sisaldus. · Perliit - vulkaaniline kivim, veemahutatavus 97,1%. Parandab substraadi
f f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaaziga muld. Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja
Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike
Orhideede kasvamine SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Orhideede kasvamine" annab lugejale ülevaate, kuidas ja millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari
hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8.
.........................................................................................................6 2.3. Niiskus.........................................................................................................................6 2.4. Paljundamine...............................................................................................................7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE...................................................................................8 3.1. Kastmine ja piserdamine.............................................................................................8 3.2. Väetamine....................................................................................................................8 3.3. Ümberistutamine.........................................................................................................9 3.4. Kahjurid ja haigused.............................................................................................
kurjade vaimude eest. Vahemere köögis on rosmariin asendamatu. Kasvatamine Oma päritolu tõttu armastab sooja ja päikest. Eelistab huumusrikast, liivast ja hea veeläbilaskvusega pinnast. Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Kuna rosmariin on külmaõrn, võib teda ka väga edukalt potis või pütis kasvatada. Põõsas talub kuivust paremini kui liigniiskust, muidu on ta vähenõudlik. Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Talvel tuleks potitaime hoida valges kohas +5-10 C ja kasta vähe. Kevadel on soovitatav oksad tagasi lõigata. Paljundamine - Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Seemned vajavad idanemiseks vähemalt 20 soojakraadi ja 3-4 nädalat. Seemned külvata varakevadel ca 1 cm sügavusele. Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Saagi kogumine Lehti ja võrsetippe võib korjata kogu aasta läbi ning kasutada värskelt.
paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida
olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda
päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva. Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu
Eelistatumad on keskmiselt täidetud sordid • Pinnakatte roosid – madalad, laiuva kasvuga väga õierikkad vastupidavad aedroosid. Meie tingimustes eriti dekoratiivsed ja suhteliselt ilmastikukindlad • Uued antiikroosid – õied enamasti tihedalt täidetud, romantiliste keerdudega rosettides, tihti intensiivse lõhnaga. Tuntakse Inglise rooside nime all, kuid neid toodavad praegu ka teised firmad, nagu Märchenrosen, Romanticarosen, Nostalgische rosen jpt. • Poti ja patioroosid – väikseõielised pistikutest paljundatud roosid. Patioroosid on õues potid või mollis kasvatamiseks mõeldud sordid • Ampliroosid – 3-5liitristes amplipottides võib kasvatada mõningaid nõrgemakasvulisi pinnakatteroose. Võivad vastu pidada 3-5 aastat • Teehübriidroosid – suurte täidisõitega (1-3), sageli lõhnavad vaasiroosid. Eraldi on aretatud katmikalale sobivad sordid, mis peavad olema küllalt pikad ja hea säilivusega
Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused: veigela
• Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni
[3] Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4] 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5] Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6] 1.3 Elujõulisuse suurendamine Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7] Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta
hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini juurduvaid kiirekasvulisi lehtpõõsapistikuid võib istutada kassetti, mille mõõt võiks olla 2x2 …. 3x3 cm, sügavusega 5 … 8 cm. Pistikud istutatakse 1,5 – 3 cm sügavusele. Haljaspistikute substraadiks ei sobi muld, kuna ta sisaldab väga palju haigustekitajaid ja seetõttu pistikud hävivad. Praktikas on kõige paremaks osutunud turba ja liiva segu vahekorras 1:0,5 kuni 1:3 (mahuosa)
varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või niiskesse riidesse pakituna varakevadeni 1-5 kraadi juures. Oluline on, et neil poleks pungi, muidu juurduvad nad halvasti. Eesti oludes pannakse kultuurmustikas juurduma küttega kasvuhoonesse kastidesse. Pistoksad juurduvad vähemalt kaks kuud ja sellel ajal ei tohi neid väetada. Sobivaks temperatuuriks on 20-25 kraadi ja õhuniiskus 95%. Väetamist alustatakse pärast juurdumist, kuid mitte kauem, kui juuli lõpuni, sest võrsed peavad hakkama puituma. Talvitumiseks tuleb nad tõsta jällegi soojemasse kohta. Ka järgmisel aastal tuleb nad suve 7 alguses tuua uuesti kasvuhoonesse ning väetada vastavalt vajadusele 2-3 korda. Alles sügisel on uus põlvkond taimi istutamiseks valmis. Kultuurmustika paljundamine lookvõrsetega
Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel.
annaabi.ee 
