KORDAMINE KASVAJAVASTASED RAVIAINED 1. Mida nimetatakse meditsiinis „vähiks“? Mis täpsemalt määrab ära raviviisi vähi esinemisel? „Vähk“ –soliidse või hematoloogilise taustaga pahaloomuline kasvaja. Raviviisi määrab pahaloomulise kasvaja liik ja staadium. 2. Millised on vähiravi erinevad eesmärgid ja peamised ravivõimalused? Kirjelda täpsemalt. Millised on lokaalsed ja süsteemsed ravivõimalused? Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine. Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam. Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus. Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja
o patsiendi üldseisundist, tema vanusest, kaasuvatest haigustest jne. Enamasti kasutatakse vähkkasvajate ravis mitme raviviisi kombinatsioone. Kõige sobivama ja tõhusama ravimeetodi valiku otsustab arst koostöös patsiendiga. Ravimeetodi valikul lähtutakse ühest kindlast reeglist: haiguse ravimisel ei tohi kahjustada tervist või raskendada praegust olukorda. Tänapäeval kasutatavad vähiravi meetodid on: Kirurgiline ravi Kiiritusravi kasvajarakkude hävitamine radioaktiivse kiirguse abil Keemiaravi kasvajarakkude hävitamine valikuliselt neile toimivate rakumürkide abil Allikas: Kasvaja.net Hormoonravi kasvajarakkude kasvu pidurdamine hormoonpreparaatide või nende antagonistide abil Bioloogiline ravi -kasvajarakkude ründamine monoklonaalsete antikehadega Immunoloogiline ravi püütakse tõsta organismi kaitsevõimet ja aktiivsust võitluses kasvajarakkudega. 12 ohumärki
Ilma ravita oleks haiguse kulg väga kiire ja lõpeks mõne nädala möödudes surmaga. Etioloogia Igal patsiendil ei suudeta välja selgitada haiguse põhjust. Väga tuntud riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus, orgaanilised lahustid (benseen), teatud tsütostaatikumid. Mõnede geneetiliste haigustega (Downi sündroom, Bloomi sündroom) inimestel esineb leukeemiat sagedamini. Patogenees Ühe ebaküpse vereraku maliigne transformatsioon kasvajarakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis normaalse vereloome supressioon kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre erinevate kudede infiltratsioon Ägeda leukeemia kahtluse korral tuleb patsiendi esmased uuringud viia läbi mõne päeva jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt verepilt ning kui see ei anna selget diagnoosi, siis luuüdipunktsioon (niudeluu, rinnakuluu).
1. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24486593 Inimese FoxO3a ekspressiooni vähenemine põhjustab neerurakkudes kartsinoomi teket ja kasvajarakkude metastaasi. 2. Pikkus 7341 aluspaari, paikneb kuuendas kromosoomis, lookuses NM_201559. Komponendid: 176-178 upstream in-frame stopp-koodon, arvukalt fosforüleerimis- ja metüleerimissaite, 1040-1093 tuumalokalisatsioonisignaal, 7320-7325 ja 7341 polüadenüleerimissait. 3. Pikkus 124,947 aluspaari, paikneb kuuendas kromosoomis, vahemikus 108 559 823- 108 684 769. Eksonite ja intronite koostist polnud võimalik leida. 4. Pikkus: 673 aminohapet
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse
· Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid ärritajaid järsu köhatusega õhku välja
· Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui healoomulised. · Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne kasvaja. RETSIDIVEERUMINE II · Mida varem kasvaja retsidiiv avastatakse, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. · Vajalik on patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll. · Retsidiivid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes või alles aastate pärast.
mis seostuvad nukleosoomidega ja · Pahaloomulised: kiiresti kasvavad, destabiliseerivad genoomi mittekapselduvad, invasiivsed, · Histoonide atsetüleerimine , mis metastaseeruvad, samuti lagundab nukleosoomset vähediferentseerunud struktuuri ja aktiveerib genoomi 12. Mis on kasvajarakkude invasioon ja · DNA tsütosiini metülatsioon , mis aitab metastaseerumine? säilitada nukleosoomset struktuuri ja · Invasioon: kehasiseste piiride (nt. inaktiveerib genoomi basaalmembraani) lõhkumine ja levik 6. Mis roll on kasvufaktoritel rakkude neist kaugemale diferentseerumisel? · Metastaseerumine: kasvajarakkude
Ürdist valmistatud teel on rahustav-uinutav, valuvaigistav ning põletikuvastane toime. Abi saaksid ka eesnäärme suurenemisest tingitud vaevustega vanemad mehed. Kümmekond aastat tagasi käidi tihti Loodusmuuseumis väikeseõielist pajulille, tol ajal ainukest haiguseleevendajat vaatamas, et teda looduses kergem ära tunda oleks. Nüüdseks on põdrakanepi farmakoloogilised uurimised ja katsetused näidanud, et ka temal on kasvajarakkude vohamist taandav toime. Ja teda on Eestis palju! Suur loodusteadlane Karl Linné paigutas põdrakanepi ühte perekonda pajulilledega. Sarnasust märkasid ka vanad eestlased, see kajastub rahvapärastes nimedes. Kuid pikka aega on botaanikute poolt põdrakanepit käsitletud eraldi perekonnana. Viimasel ajal peetakse teda taas üheks pajulilleks - ring on täis saanud. Eesti keeles on talle siiski jäetud nimeks põdrakanep, sest see on väga laialt levinud.
sativa Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Seda on kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool(THC). THC ja muud kannabionoidid käivitavad kasvajarakkudes autofaagia. Kannabinoid CBD blokeerib geeni ld-1 aktiivsuse, millel arvatakse olevat juhtosa metastaasi (kasvajarakkude levik organismis) regulatsioonil. Tõestatud on meditsiinilist kanepi kasutegur iivelduse, oksendamise, premenstruaalne sündroomi, tahtmatu kehakaalu languse, unetuse ja isupuuduse ravis. Muud uuringud leiavad, et kanep või kannabinoidid võivad olla kasulikud ravimaks alkoholi kuritarvitamist. MÕNUAINED Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need
Üks teooria, mis seletab nende konditsioonide levikut kanepikasutajate hulgas, on diagnoosimata haigete pöördumine kanepi tarvitamise poole. Kanep meditsiinis: THC ja muud kannabionoidid töötavad koos muteerunud (näiteks kasvajarakud) ja surevate rakkude autofaakgia käivitamiseks, jättes terved rakud puutumata. Kannabinoid CBD blokeerib geeni ld-1 aktiivsuse, millel arvatakse olevat juhtosa metastaseerumise (kasvajarakkude levik organismis) regulatsioonil. Kanepi tarvitamine: On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist mittekahjustavaks tarvitamise viisiks on Vaporizeri(Aurusti)kasutamine. Vaporizer on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisel temperatuuril, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimeainete eraldumiseks(CBD 206.3°C, CBN 212.7°C, THC 149.3°C), jättes taimse materjali põletamata
erinevaid vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Parima ravitulemuse saamiseks kombineeritakse omavahel erinevaid preparaate. Mari Sarv 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Uus suund kaugelearenenud rinnavähi ravis on bioloogiline ravi, mis kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks. Pärast ravi lõppemist peab regulaarselt kontrollil käima. Alguses peab kontrollil käima sageli, see jääb aga järk-järgult harvemaks. Arvatavasti jätkub kontrollil käimine vähemalt viie aasta jooksul. Mari Sarv 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool
lisaks intronitele ka osa eksoneid välja, nii et tulemusena saab üks ja sama geen kodeerida mitut erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. ! Elektromikroskoobi lahuusvõime on palju detailsem kui näiteks valgusmikroskoobil. EM-il 2nm/10nm on seda kasulikum kasutada meditsiinilises diagnostikasselge pildi saamiseks näiteks kasvajarakkude levikul või lihasdistrofiiate korral. ! 11. Primaarsete ja kasvajaliste kultuuride kasutusvõimalusi, plusse ja miinuseid. Primaarsed Plussid : sarnanevad enam in viro kasvatatavatele rakkudele ning noolmaalsetele tervetele rakkudele, esinevad nolmaalsed bioloogilised protsessid Miinused: passazide arv piiratud, nõudlikud kasvukeskkonna suhtel, surevad kiirelt Kasutusvõimalused: saab uurida normaalsete rakkude funktsioone ! Kasvajalised
seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn. Kogumine Kogutakse sügisel või kevadel, kui kasekäsn on toiteainerikkam. Käsn raiutakse lahti elavatelt või langetatult kaskedelt, kuiv puiduosa ja kollakas või pruunikas seesmine osa eemaldatakse. Käsn raiutakse tükkideks ja kuivatatakse hea tõmbega ruumis või temperatuuril 50-60 kraadi. Koostise ja toime eripära unikaalne, keemilise koostise tõttu kasekäsnale ainuomane, pärssides seedeelundite pahaloomuliste kasvajarakkude arengut (vähivastane toime). Parandab haige enesetunnet vähendades higistamist ja langetades vererõhku. Musta pässiku keskosale (mitte väliskihil) on vere glükoosisisaldust vähendatav toime. Toetav rahvapärane vahend vähiravis. Kasutamine vesitõmmisena kui abistavat vahendit vähiravist, kasutatud on ka psoriaasi ravimisel. Töödelduna võib apteekides saada kasekäsnaekstrakti Befungiini.
Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude. Väliskiiritusravi see tähendab, et kasvajat kiiritatakse kehavälise kiirgusallikaga Väliskiiritusravi kasutatakse varajase kopsuvähi puhul alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravimeetodina III RAVIVIIS
Väikeserakkuline kopsuvähk koosneb diferentseerumata rakkudest ja oma vormi poolest on ta kõige pahaloomulisem (Podar jt 1988). See kuulub neuroendokriinsete kasvajate gruppi. Sellele grupile on iseloomulik toota bioaktiivseid aineid, mis võimaldavad esile kutsuda paraneoplastse sündroomi. Sellele sündroomile on iseloomulik sümptomite kompleks, mis ei sõltu kasvaja enda paigutusest, suurusest või kasvukiirusest organismis, vaid kasvajarakkude poolt produtseeritavate bioaktiivsete ainete toimest naaberkudedele (veresoontele, südamele). Oma kiire ja agressiivse kasvu juures allub väikeserakuline kopsuvähk keemiaravile ja kiiritusravile, mis on selle kasvajatüübi põhilisteks ravimeetoditeks (Labotkin 2004). Kemoteraapia kutsub esile märgatava regressiooni, kuid saavutatud tulemus on tavaliselt ajutine (Haagedoorn jt 1996). TEKKEPÕHJUSED
Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes aga ka sidekoes. Geneetilised kahjustused. Kasvajate teke: On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes, mitte-Hodgkinsi lümfoomi (lümfisüsteemi kasvaja) sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätse kahjustustes ja rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises. On leitud, et kiirendavad kasvajarakkude jagunemist. Toime hormoonidele: 1. Roundup võib vähendada meessuguhormoonide produktsiooni kuni 94% . 2. Häired hormoonsüsteemis põhjustavad loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 3.Kalifornias on avastatud naissportlastel menstruatsioonitsüklite häireid, kes võistlesid Roundupiga töödeldud väljakutel. Glüfosaadid mõjutavad negatiivselt veel lindude ja imetajate elu, samuti võivad põhjustada häireid putukatel ning vihmaussidel
Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr - abl aktiivsuse inhibitor . Onkogeenide seos kasvajate tekkega. Näited onkogeenidest kasvajates. Translokatsioon 9nda ja 22se kromosoomi vahel. Tekib liitgeen BCR - ABL, ning rakk hakkab tootma samanimelist liitvalku. Hübriidse valgu produktsiooni ei saa kontrollida. Gleevec on edukas ravim, mis on sünteetiline inhibitor . Onkogeenid kutsuvad esile kasvajaid. Käärsoolevähki tekitab onkogeen src. Kopsuvähki erbB. 16. Mis on kasvajarakkude metastaseerumine? E kasvajarakkude invasion – kasvajarakkude tungimine teistesse kudedesse. 17. Rakkude adhesioon, invasioon, proliferatsioon, angiogenees kui tähsad faktorid kasvajarakkude metastaseerumisel. - Adhesioon – kokku kleepumine, on rakkude võime kleepuda teine teisega ning erinevate substraatidega, mis on tingitud spetsiifilistest valkudest adhesiinidest. Kleepuvad tervete rakkude külge,et veres liikuda.
Kuigi kõrvaltoimed võivad olla ravi ajal raskesti talutavad, kaovad need enamasti pärast ravi lõppemist. (Ibid) 4.5. Bioloogiline ravi Rinnavähi ravi on kombineeritud ravi. Lisaks kirurgilisele ravile (rinda säilitav lõikus või mastektoomia), kiiritusravile ning traditsioonilisele keemia- ja hormoonravile kasutatakse uue suunana kaugelearenenud rinnavähi ravis bioloogilist e. sihtmärgistatud ravi mis kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks. (BR 2011) 32 Bioloogilist ravi monoklonaalsete antikehadega, mis on kunstlikult loodud valgud, mis ründavad organismis vähirakke, jättes terved rakud puutumata, kasutatakse konkreetse HER2 geeni defektiga patsientide grupile. Selle geeni muutuse tulemusena tekkinud vähivorm on agressiivsema kuluga ja allub halvemini tavapärasele ravile. Häid tulemusi on saadud
elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained: Inimese genoomne DNA (<300 kb fragmentidena), mis on eraldatud adenokartsinoomi (HeLa) või teratokartsinoomi (NT2) kasvajarakkude lüüsil mitteioonse detergendi (NP40) abil. DNA on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5-10 nanogrammi/mikroliiter (ng/l). HeLa ja NT2 rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/ Bluescript pBS SK+ plasmiid 10 ng/l lineariseeritud Cfr42I abil (~3h restriktsioon, puhastatud fenooltöötluse, etanooliga sadestamise abil; lahustatud TE-s). Plasmiidi kohta vt Stratagene; http://www.stratagene.com/
varases staadiumis, kui neid on võimalik eemaldada, ennetamaks emakakaelavähi teket. Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse PAP-testi abil. Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste. Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist. 3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja
Äratundmine on: 1) MHC-laadne (kasutatavad MHC-d on mitteklassikalised) 2) superantigeen-laadne (superantigeenid seonduvad V elemendi kaudu mittespetsiifiliselt) 3) allosteerilise efekti kaudu (ligand seondub retseptoriga- konformatsiooni muutus, mille tunneb ära teise raku retseptor) 4) AG-AK laadne. T rakud osalevad autoimmuunsuse kujunemisel, samuti kasvajarakkude ja self-stress valkude äratundmisel 50...95% inimese T rakkudest ekspresseeerib ühte kindlat TCR varianti - 9 /2. Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+CD4-+CD8-; TCR+CD8+, TCR+CD4-+CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th- rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga APC pinnal. Initsieeritakse biokeemiliste
Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 28. Kasvajad: kasvajate klassifitseermise alused, etioloogilised faktorid. Kasvajarakkude iseloomustus. Kanterogenees. Metastaseerumine. Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks
elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained: Inimese genoomne DNA (<300 kb fragmentidena), mis on eraldatud adenokartsinoomi (HeLa) kasvajarakkude lüüsil mitteioonse detergendi (NP40) abil. DNA on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5 nanogrammi/mikroliiter (ng/l). HeLa rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/ Bluescript pBS SK+ plasmiid 10 ng/l lineariseeritud Cfr42I abil (~3h restriktsioon, puhastatud fenooltöötluse, etanooliga sadestamise abil; lahustatud TE-s). Plasmiidi kohta vt Stratagene; http://www.stratagene.com/ . Plasmiidi kaarti vt lisamaterjalidest
jämesoole adenoom; - epiteelide düsplastilised muutused (inraepiteliaalne neoplaasia); - suurenenud risk vähi tekkeks; Kasvajate patogenees Kasvajatekke primaarne alus: DNA-järjestuse muutused e. mutatsioonid: - protoonkogeenides; - tuumor-supressorgeenides; Kasvajateke reeglina geneetiliselt determineeritud, kuid osalevad ka epigeneetilised kahjustused e. Rakkude funktsionaalse stabiilsuse muutused (proliferatsioon, diferentseerumine). Kasvajate patogenees: Klonaalsus: kasvajarakkude pärinemine ühest eellasrakust Kantserogenees on mitmeetapiline protsess! Iseloomulik fenotüüp; kontrollimatu kasv lokaalne invasiivsus: metastaseerumine Kasvajatekke etapiviisilisus Enamik vähke kannab mitmeid geneetilisi mutatsioone: 1)mitmete onkogeenide mutatsioonid; 2) kahe või enama supressorgeeni kadumine; Vähitekke molekulaarsed alused - mitteletaalne geneetiline kahjustus: mutatsioon; - osalevad normaalsed regulaatorvalgud: - kasvu indutseerivad nn. protoonkogeenid;
veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga Retsidiveerumine (kasvaja edasi kuni nad kuskil väikestes taaspuhkemine endisel kohal veresoontes peetuvad st. tegemist pärast kasvaja operatiivset rakkembooliaga. Selliselt eemaldamist. Aluseks on metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. kasvajarakkude säilumine Retsidiveerumine: retsidiveerub sageli algkoldes): retsidiveerub väga Nekroos ja selle tagajärjed: nekroos harva esineb sageli Nekroos (koekärbus) ja selle Mõju organismile: avaldab nii tagajärjed: nekroosi ei esine kohalikku kui ka üldist mõju Mõju organismile: avaldab kohalikku mõju, üldine mõju
liiguvad juhast välja. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase, mis esinevad vähi korral. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad Kasvajarakkude klonaalne evolutsioon. Mutatsiooni tagajärjel suureneb mingi ühe raku jagunemisvõime või väheneb tõenäosus tema surmaks. Selliste rakkude järglased annavad kasvajarakkude klooni, mis on altimad uute mutatsioonide tekkeks. Kontaktinhibitsiooni puudumine vähirakkudel. Normaalsete rakkude puhul peatub rakujagunemine kui kogu tassi pind on rakkudega ühtlaselt kaetud, vähirakud jätkavad aga kasvamist, tungides üksteise peale (kontaktinhibitsiooni puudumine)
rakus on raku endi omi ja bakteriaalseid. Retseptorite repetuaar - suhteliselt väike, sest metaboliitide varieeruvus ei ole suur. Äratundmine on: 1) MHC- laadne (kasutatavad MHC-d on mitteklassikalised; 2) superantigeen-laadne (superantigeenid seonduvad V elemendi kaudu mittespetsiifiliselt; 3) allosteerilise efekti kaudu (ligand seondub retseptoriga- konformatsiooni muutus, mille tunneb ära teise raku retseptor; 4) Ag-AK laadne. T rakud osalevad autoimmuunsuse kujunemisel, samuti kasvajarakkude ja self-stress valkude äratundmisel 50...95% inimese T rakkudest expresseeerib ühte kindlat TCR varianti - 9 /2.Selle TCR molekuli pealispinnal moodustub kliff, kuhu saavad seonduda mikroobide (M.tuberculosis) fosfolipiidid otse (ilma MHC presentatioonita). ja TCR-id seovad antigeeni erinevalt: TCR seob esitletud Ag (MHC + Ag), TCR seob ka vaba Ag (nagu AK-gi). Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+ CD4- CD8-; TCR+ CD8+, TCR+ CD4- CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm
· B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus
· B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus
Antigeeni presenteerivate rakkude aktiivsuse suurendamine viies kasvajarakkudesse GM-CSF-i geeni- kasvaja tootes seda aktiveerib DC Kasvajarakkudesse B7 viimine ja sellega kostimulatoorse signaali võimendamine kasvatades dendriitrakke koos GM-CSF-i, TNF-alfa, IL-4 ja kasvaja antigeenide juuresolekul 2. Immuunrünnak kasvaja stroomaraku ja vaskulaarsüsteemi vastu 3. Tsütokiinide kasutamine interferoonid suurendavad MHC molekulide arvu kasvajarakkude pinnal TNF-id põhjustavad kasvaja rakkude surma, takistavad kasvaja verevarustust 4. Monoklonaalsete antikehade kasutamine kasutusel juba mitmeid, võivad olla paljalt või konjugeeritud mingi ainega, mis tõstab effektiivsust. väga sageli vähi rakud muteeruvad ja Mab muutub tarbetuks 33. Millised ühised immuunsüsteemi komponendid on imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel? Millised ühised ja millised erinevad immuunsüsteemi komponendid on selgroogsetel ja selgrootutel
lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. · Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida
fibroblastides neid pole. 2) Sisseviidud faktorid muutsid 20% fibroblastidest neuroniteks, isegi sünteesisid neurotransmittereid. 106. Mida kirjeldab Conrad Waddington’i ’epigeneetiline maastik’ (’epigenetic landscape’)? See kirjeldab raku saatuse otsuseid arengu käigus ning on graafiline kujutis keerulistest regulaatorühendustest mäena. Mäetipus on totipotentne rakk, mäe all on täielikult diferentseerunud rakud 13. Kasvajate teke ja areng. 107. Kirjelda kasvajarakkude klonaalse evolutsiooni mudelit. Normaalne rakk organismis läbib pärilike ja keskkonnateguritest põhjustatud mutatsioonide tõttu somaatilistes rakkudes. Suureneb tema jagunemisvõime ja seeläbi väheneb tõenäosus tema surmaks. Rakk suureneb kloonidena, millel on kõigil sama mutatsioon ja tekib kasvaja. 108. Kirjelda kasvaja-tüviraku mudelit. CSC – cancer stem cell hierarhiline mudel – osa CSC’d on pluripotentsed ja iseuuenevad, neil on võime luua uusi kasvajaid
molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter)
ülejäänud populatsioonist. Isolatsioonile ja edasisele divergeerumisele aitas kaasa ka suhteliselt paikne eluviis. 77. Somaatiline hübridiseerimine, tsübriidid, hübridioomid Somaatiline hübridiseerimine- aseksuaalne hübridiseerumine- somaatiliste rakkude ühitamine ( liitmine, sulandamine) rakutuumas Tsübriid- tsütoloogiline hübriid, terminit kasutatakse somaatiliste hübriidide puhul Hübridioomid- vere kasvajarakkude ( müeloomide) ja lümfotsüütide somaatilisest liitumisest saadud hübriidrakud; kasutatakse monoklonalsete antikehade tootmisel 78. Residentsusgeneetika, immuunogeneetika · Resistentsusgeneetika uurib ( haigus) resistentsususe sõltuvust pärilikest teguritest taimedel · Immuunogeneetika- uurib immuunsuse sõltuvust pärilikest teguritest, eri indiviidide koeantigeenide erinevust ja kudede sobimatuse põhjusi Immunogeneetiliste uurimiste alguseks peetakse aastat 1900, mil K
4. Varased uurimused on näidanud viiruse kiirgustundlikkuse sõltuvust tema suurusest. Paljude taimede kiirgustundlikkus sõltub nende kormosoomise suurusest. 5. Esineb korrelatsioon rakkude esimese kiiritusjärgse jagunemise ajal ilmnevate kromosoomiaberratsioonide ja rakkude puuduliku võime vahel moodustada elujõulisi kolooniaid. Apoptoos ja mitootiline surm Apoptoos – programmeritud surm. Apoptoseeruvad peale kiiritust enamasti hematopoeetilised ja lümfoidrakud, enamuse kasvajarakkude puhul esineb võrdlselt nii apoptoosi kui mitootilist surma, mõnede kasvajatüüpide puhul on mitootiline rakusurm ainuke viis. Apoptoos peale kiiritust on p53-sõltuv protsess, bcl-2 on apoptoosi supressor. Mitootliline surm – rakud surevad katsel paljuneda, sest kromosoomid on kahjustatud, aluseks on asümmeetrilised kahjustused. Lihtsustatud skeem kromosoomikahjustuse ja rakkude surma omavahelisest sõltuvusest. Rakud, kus on tekkinud ditsentriline või ringkromosoom, kaotavad
(organismi muundunud raku või võõrrakuga) ja hävitavad selle Arengu käigus T-rakud ekspresseerivad algul nii CD4 kui ka CD8 molekule, kuid küps rakk, lahkudes tüümusest kannab kas CD4 või CD8. CD4 ja CD8 molekulid juhatavad T-raku õige märklauani, mis vastavalt interakteeruvad MHC II ja I klassi molekulidega Loomulikud killerrakud (NK-rakud) Põhifunktsiooniks on viirusega infitseeritud rakkude ja kasvajarakkude äratundmine ja hävitamine Oma MHC molekule kandvad rakud on NK ründe eest kaitstud Toime erivormiks Ak kaudne rakuline tsütotoksilisus Aktiveeritud NK toodavad tsütokiine reguleerivad immuunvastust Efektormehhanismid sarnased T-lümfotsüütidele, aga märklaudraku äratundmine toimub teisiti: nad liiguvad kehas ringi ja otsivad nakatunud rakke. Rakkude pinnamarkerid:
annaabi.ee 
