Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus
Termodünaamika teine printsiip: soojus ei saa üle kanduda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades. Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur. Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2
POTENSIAALNE ENERGIA on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS- keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumis e käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest.
Firmasiseselt mõjus paranenud tööohutus ja töötervishoid positiivselt kõikjal. See avaldus töökohal valitsevate ohtude vähenemises, töötajate suurenenud teadlikkuses neid puudutavate ohtude suhtes, pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi paranemises, suurenenud klientide ning tarbijate rahulolus ja paljus muus. Uuringus osalevatelt firmadelt küsiti kui suureks nad hindavad tulu, mis saadakse tööohutusse ja töötervishoidu investeerimisel. Keskmiseks kasuteguriks pakuti 2,2, mis arvutuste käigus osutuski töökeskkonna parandamisel tekkinud kulude-tulude suhteks. Seega 1 EUR investeerimisel tööohutusse saab ettevõtja tagasi 2,2 EUR ehk 2,2-kordset tulu. Lisaks selgus et kõige kõrgemalt hindavad tööohutuse parandamise mõju eelkõige suurfirmad ja regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad. Eestis võib tööandjate investeeringute suurendamist tööheaolusse tõsta erinevate seminaride abil
Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Mehaaniline koguenergia on keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa (tähis E, ühik 1J) Kasulik töö on töö, mille tegemiseks seadeldis on konstrueeritud Kasuteguriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab milline osa energiast kasutatakse kasulikuks energiaks ehk kasulikuks tööks (tähis eeta[n-i sugune], ühikuta)
toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav · Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist · Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid · Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega
U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal
N= tööd tehakse ajaühikus, kirjeldab võimsus. t · Võimsuse ühik on 1W. 1W on keha võimsus, mis on võimeline tegema ühes sekundis tööd 1 J. J m2 1W = 1 = 1kg s s3 · Kui A = Fs ehk jõud mõjub nihke sihis, siis A Fs N= = = Fv t t Kasulik energia ja kasutegur · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. Ek = 100% E · Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%). · Kasulik energia on energia, mis kasutatakse otstarbepäraselt. · Näiteks on hõõglambi kasutegur 5%, sest ainult 5% kogu elektrienergiast muutub nähtavaks valguseks, ülejäänu eraldub soojusena. Küttekeha?
Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90 639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302 ma = ; kg/kg ma = = 0,137 014 ma = 0,14kg/kg G 9500 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul leian soojusülekandeteguri (2) toru seinalt torus voolavale veele.
Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad)
1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus. Muundumisel muuks energiaks läheb vastavalt entroopia kasvu seadusele alati mingi osa kasutatud energiast ka soojuseks. Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust , kus E on seadmes kasutatud energia ja E k saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See
· Keha upub, kui keha tihedus on suurem, kui vedeliku oma. Lihtmehhanism Liikumine meie ümber · Ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. · Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha · Nii mitu korda võidame jõus, kaotame teepikkuses. liigub. · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogu töö · Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe suhet. ajaühiku jooksul. · Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. · Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. · Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud.
kehalt teisele. 22.Mida nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks? - Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise- ja potentsiaalse energia summat. E= K+π ; E- mehaaniline koguenergia [1J], K- kineetiline energia [1J], π- potentsiaalne energia [1J]. 23.Mida nimetatakse kasulikuks tööks? - Kasulikuks tööks nimetatakse tööd mille tegemiseks antud seadeldis on konstrueeritud. 24.Mida nimetatakse kasuteguriks? - Kasuteguriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. η=Akas/Akogu * 100% ; η- kasutegur(ühikuta), Akas- kasulik töö [1J], Akogu- kogu töö [1J].
Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust, ei sõltu aga keha liikumise kiirusest ja tema asendist teiste kehade suhtes. 5) Milline järgimistest protsessidest on soojusmasinale kõige parem/milline kõige halvem: · Isotermne - kõige parem protsess. Soojusmasina kasutegur on 100%, kuna kogu antav energia läheb töö tegemiseks. · Isobaarne - soojusmasin töötab, kuid kaotab palju soojust (maksimaalseks kasuteguriks on 50%). · Iskoorne - kõige halvem protsess, kuna sel juhul ei saa kolb soojusmasinas liikuda. 6) Mida näitab kasutegur? Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena. Soojusmasinate kasulikkust hindab soojusmasina kasutegur. 7) Termodünaamika II printsiib (3 lauset). Näited. · Soojus saab liikuda ainult soojemalt kehalt külmemale.
Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust: · Mehaaniline töö · Soojusülekanne 21. Mida nimetatakse soojusmasinaks? Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. 22. Missugustest osadest koosneb soojusmasin? Soojusmasin koosneb: · Soojendist · Jahutist · Töökehast 23. Mida nimetatakse soojusmasina kasuteguriks? Soojusmasina kasuteguri näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. 24. Mida näitab antud valem? Akas = Q1 - Q2 Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga vahe. ©anmet.rtg 2007 3 Füüsika 10. klassile
sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,6 Eelnevalt toodud näite korral oleks tegelikuks aastaseks tarbimiseks 200*(1- 0,77)= 46 MWh, mis on peaaegu 2 korda väiksem vigasest arvutusest (80 MWh). Joonisel on Soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi soojustarbimine, kui sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,8 Hetkelise kasuteguri väärtuse 0,8 korral kujuneks aastaseks kasuteguriks 0,96 ja eelnevale näitele vastavaks aastaseks tarbimiseks kõigest 8 MWh. Mida kõrgem on väljatõmbe temperatuur ja mida madalam sissepuhke temperatuur, seda suuremaks kujuneb sama hetkelise kasuteguri korral tagasti aastane kasutegur. Samas ei tohi ära unustada, et sissepuhkest kõrgema väljatõmbe temperatuuri põhjustab ruumi eralduv vabasoojus (inimesed, elektriseadmed, päike jms.) ja teatud vertikaalsuunaline temperatuuri kasv. Kogu hoone aastase
f e -1 Veotrossi arvutuslik pingsus, kui kT := 6 Sak := kT SpT = 377416 N (2, lk 268) Valin veotrossiks PS630 seeria trossi (3, lk 43), läbimõõt dvtr := 25mm, jooksva meetri mass kg qvT := 2.75 , trossi katketugevus Svt := 460kN m Vedava plokiratta läbimõõt DvT := 70 dvtr = 1.75 m (2, lk 269) Mootori võimsus, kui varuteguriks valime kN := 1.15, ja mehhanismi kasuteguriks m := 0.75 P v N := kN = 145 kW m (2, lk 269) rev := 2 rev rpm := min Valin kaks elektrimootorit (4, lk 31) M3AA 250 SMB, N := 75kW = 100.6 hp, nm := 1475rpm Trossi vedava plokiratta pöörete arv v rev n T := = 22.9 rpm (2, lk 269) DvT Ajami ülekandearv nm i := = 64.4 (2, lk 269) nT
abiks.pri.ee Soojendi T1 Q1 Töötav keha >>> kasulik töö A=Q1|Q2| Q2 Jahuti T2 Töötav keha gaas läheb olekust M olekusse N ja teeb positiivse töö A1=kmcnl. Tagasi algolekusse toomisel on gaasi töö negatiivne A2=kmdnl. Ringprotsessis tehakse kogutöö A=A1A2, mille suurust kujutab graafikute vaheline pindala Soojusmasin saab töö käigus soojendilt soojushulga Q1 ja annab ära soojusjahutile soojushulga Q2 tehtud töö A=Q1Q2 Soojusmasina kasuteguriks nim soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga suhet =A/Q1 Soojusmasina maksimaalse kasuteguri valemi tuletas prantsuse inseneer Carnot 1824 ideaalse gaasiga töötava masina kohta m=(T1T2)/T1 Carnot tõestas, et reaalsete masinate kasut ei saa olla ideaalse masina kasut suurem Soojusmasin on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja mida madalam on T2 TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP. ENTROOPIA
valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Aurumasin Üks näide soojusmasinast on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse
Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule. · Eraldub 4 vesinikuaatomit ja saadakse 2 ATP molekuli. · Kasuteguriks 2 ATP molekuli Eraldunud vesinikuaatomid seotakse NAD-ga (vesinikukandja) ning kantakse edasi hingemisahelasse. 2) Tsitraaditsükkel · Toimub mitokondris · Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses maatriksis. · Lagundamisreaktsioonid moodustuvad tsükli. · Eraldub 20 H aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest. · Järk-järgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid · CO2 eemaldatakse org-st
voolu läbiminekul primaarmähisest tekib raudsüdamikus magnetvoog ja mõlemas mähises indutseeritakse emj. Magnetvoo muutumise kiirus on mõlemas mähises ühesugune. 1=-n1/t; 2=-n2/t Primaar-ja sekundaarmähise emj-dude efektiivväärtuste suhet nim trafo ülekande teguriks k. k= 1/ 2=n1/n2~U1/U2. Trafo reguleerib automaatselt võrgust kasutatavat elektri energiat kooormusvoolutugevusest olenevalt s.t. kui pinge suureneb, siis voolutugevus väheneb. n1/n2~I2/I1 Trafo kasuteguriks nim sekundaarvõimsuse(P 2) ja primaarvõimsuse (P1) suhet. =P2/P1=U2I2/U1I1=P2/P2+PCu+PFe Võimsuskadu koosneb kahest osast: 1)Mähiste moojenemise tõttu vaseskadu PCu 2)Raudsüdamikus tekkiv induktsioon ja ümbermagneetumise tõttu esinev kadu PFe Suure võimsusega trafo kasutegur on peaaegu 98%
Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga. Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Protsentides. ELEKTRIÕPETUS Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.
massiühiku täielikul põlemisel. 95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine? Täielik põlemine lõpptulemus CO2, mittetäielik lõpptulemus CO 96. Tooge näiteid siseenegia muundumise kohta mehaaniliseks energiaks. Automootoris kütus põleb, auto liigub edasi 97. Mida nim võimsuseks? Mida näitab võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirus. Näitab ühes sekundis tehtud töö hulka 98. Nim võimsuse ühik. 1W - watt 99. Mida nim kasuteguriks? Mida näitab kasutegur? Kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe. Näitab, kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. 100. Tooge näiteid seadmete kasuteguri kohta (ligikaudne väärtus). 1 kg kütuse põlemisel saadakse mootoris soojust 45MJ, sellest hajub keskkonda mootori soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt
jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus, A=F*s*cos alfa 7. Võimsus, kasutegur Võimsus on keha (kehade süsteemi, mehhanismi) töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 8. Energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema. liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise
hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v dt dt . Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: A = kas 100% A . (5.22) Kasutegur näitab, mitu protsenti seadme poolt tehtud tööst kulub kasulikuks otstarbeks. Üldjuhul läheb osa tööd hõõrdejõudude ületamiseks või seadme enda liigutamiseks, enamike seadmete puhul tunduvalt üle viiekümne protsendi. Seetõttu jääb enamike seadmete kasutegur alla viiekümne protsendi.
seadus). Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv. Energia jäävuse seadus keelab I tüüpi igiliikuri konstrueerimise. Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda väljendab massi ja energia ekvivalentsus kujul , kus E on energia, m mass ja c on valguse kiirus vaakumis. Massi ja energia ekvivalentsuse tõttu avastati, et mass võib muutuda enenrgiaks ja vastupidi. Kasutegur Kasuteguriks nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. . Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest. Üleslükkejõud Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Analüüsime saadud valemit Fü = gV. Selle paremas pooles sisaldub tuttav korrutis V. Tiheduse ja ruumala korrutis annab ju massi! Aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus!
dus, ehitus) 37% Transport 20% Kaod energia ülekandel ja tootmiseks 27% 2 TW elektrienergia genereerimiseks kulub ligi 5 TW energiat, kuna maailmas on elektrijaamade keskmiseks kasuteguriks 38% Heaolu sõltuvus energiatarbest Tarbimisühiskond on otseses sõltuvuses tarbitavast energiast, heaoluühiskond võib endale lubada juba madalamat energiatarvet Energiatarbimine ja inimarengu indeks Energiapoliitika Peamised küsimused: Millises ulatuses on tagatud energeetiline sõltumatus Milliseid on tulevikus kasutatavad energiaallikaid ja kuidas energiat tarbitakse (sektorite lõikes) Millised on energiamajandusega kaasnevad mõjutused
h=Q1-Q2/Q1*100% kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100%. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegurid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. Saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, 35-45% diiselmootorid
Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem:N=A/t. Ühik: vatt (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult. Energia iseloomustab mistahes loodusnähust. Energia muundumist mõõdetakse töö abil. Energia jaguneb: mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. NB!!! keha kaalub N, mass on kg. ruudul on alati näiline kujutis. Kaugemal kui 2F on kujutis alati vähendatud ja ümerpööratud
Kirjutada valem ja sõnasta. 11.Millega mõõdetakse võimsust otseselt? Kuidas ja kas on võimsust võimalik leida ka siis kui otseseks mõõtmiseks puudub mõõteriist? Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks? 12.Joonestada vattmeetri ühendamise skeem, nimetada tema põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet. 13.Mida mõõdab elektriarvesti? Joonestada elektriarvesti ühendamise skeem, nimetada tema põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet. 14.Mida nimetatakse kasuteguriks? Kuidas tähistatakse? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 12.Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 1. Mida kujutab endast elektrivool? 2. Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb (kuumeneb)? 3. Millest oleneb juhtme soojenemine (kuumenemine)? 4. Milline soojushulk on 1kalor (cal)? 5. Kus kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet 6. Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks? 7. Mida nimetatakse lühiseks? 8
Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 9.3.Carno't ringprotsess - koosneb isotermilisest paisumisest-töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temp. on T1 ja saab sellelt soojushulga Q1. Adiabaatilisest paisumisest töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahutab jahutaja temp-ni T2. Isotermilisest kokkusurumisest töötav keha annab Temp-l T2 jahutajale soojushulga Q2.
saadud energiast elektriks. [] Kasuteguri vaatlemine eriti kriitiliselt: Vaatleme põlevkivielektri süsteemis efektiivsust, mis näitab, milline osa elektritootmiseks kaevandatud põlevkivis sisalduvast energiast jõuab elektrina tarbijani. Arvutustes võeti elektrijaamade toodangust maha elektrikulu kaevandamisel, elektrivajadus abimaterjalide tootmiseks, elektrijaamade omatarve ning ülekandekaod, siis antud süsteemi korral saadi põlevkivielektri tootmise kasuteguriks vaadeldud aastal vaid 24% (Andmed koguti 2002/2003. majandusaasta kohta). [] Kuna suhteliselt vähe põlevkivist suudetakse kasulikult ära kasutada, siis põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste ja palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Näiteks 100W elektripirni põletamisel tund aega tekitame elektrijaamas 70-75g tuhka ning paiskame korstna kaudu õhku 350-400g põlemisgaase ehk suitsu. [] Kukersiit soojusenergia saamisel
süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. termodünaamika II seadus Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. soojusmasin masin, mis muundab kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Iga soojusmasina tööks on vaja kolme osa : 1) soojendi 2) töötav keha 3) jahuti soojusmasina kasutegur soojusmasina kasuteguriks on selle masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. Elektromagnetism Elektriväli elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. punktlaeng laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengu mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute
Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu) Väljaanne - "Postimees" Toetajaskond - eestlased (peamiselt Eesti haritlased) Mõlemad mehed ajasid seda "Eesti asja" ning olid Eesti ühiskonnale tollel ajal suureks kasuteguriks. 12. 1905.a revolutsioon Eestis, Eesti peale revolutsiooni Revolutsiooni alguse põhjused: Poliitilised: 1) absoluutne monarhia 2) võim vene ametnike käes 3) puudusid demokraatlikud vabadused Sotsiaalmajanduslikud: 1) baltisakslaste ülemvõim maal 2) maata ja maaga talupoegade konfliktid 3) tööliste raske olukord Rahvuslikud: 1) vene keeles asjaajamine 2) vene keeles haridus 3) kultuurilised piirangud Tähtsaimad sündmused: 1) 9.jaanuar 1905
Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. 48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks?
48. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 50. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 51. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega) Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil
võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub S=Q/T keha siseenergia. soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on Elektrostaatiline induktsioon:erinimeliselt laetud laengute eraldumist Mehaanilise energia jäävuse seadus:jäävusseadus mille kohaselt see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Max kasuteguriks loetakse ka elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised
49. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 50. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 51. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks 52. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega) Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles
1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus. Muundumisel muuks energiaks läheb vastavalt entroopia kasvu seadusele alati mingi osa kasutatud energiast ka soojuseks. Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust , kus E on seadmes kasutatud energia ja E k saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 11.VAHELDUVVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See
Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Kasutegur- Kasuteguriks nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. . Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks.
h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40%
elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Energia jäävuse seadus: Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5
energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Loeng6 - Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist
Lahendus. Antud: Teades ideaalse soojusmasina soojendi ja jahuti temperatuuri, saab T1 = 276 K soojusmasina kasuteguri arvutada valemist T2 = 243 K T1 - T2 . =? = T1 (Valemist on näha, et arvutamiseks tuleb temperatuur teisendada Celsiuse kraadidest absoluutseks temperatuuriks kelvinites.) Asendades siia temperatuurid, saame kasuteguriks 276 - 243 = = 0,12 . 276 Vastus: soojusmasina kasutegur oleks 0,12 ehk 12 %. Näidisülesanne 12. Ideaalne soojusmasin teeb tsükli jooksul 2 kJ tööd. Soojendi temperatuur on 400 K ja jahuti temperatuur 300 K. Kui suur on: a) soojusmasina kasutegur, b) soojusmasina poolt tsükli jooksul saadud soojushulk, c) Tsükli jooksul jahutile üle antud soojushulk? Lahendus. Antud: Teades ideaalse soojusmasina soojendi ja jahuti temperatuuri, saab
Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) 6 Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: Akas = 100% . (5.22) A Kasutegur näitab, mitu protsenti seadme poolt tehtud tööst kulub kasulikuks otstarbeks. Üldjuhul läheb osa tööd hõõrdejõudude ületamiseks või seadme enda liigutamiseks, enamike seadmete puhul tunduvalt üle viiekümne protsendi. Seetõttu jääb enamike seadmete kasutegur alla viiekümne protsendi.
arvutimänge mängivad, leidub väga vähe. 5. Uuringutes selgus, et õpilased hakkasid arvutimängima igavuse tõttu ning oli ka neid, keda sõber kutsus mängima. 6. Küsitluses tuli selgelt välja, et enamus Vastseliina Gümnaasiumi noortes hakkasid arvutimänge mängima 5-7aastaselt. Neid, kes alustasid mängimist hiljem, oli tunduvalt vähem. 7. Palju oli õpilasi, kes olid arvutimängude mängimisest kasu saanud. Peamiseks kasuteguriks oli inglise keele arendamine. 8. Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste jaoks ei ole Võrgupidu eriti tuntus. Ainult veerand õpilastest teadsid, mis see on ning kõigest 5 õpilast olid Võrgupeol osalenud. 9. Selgus, et arvutimängude mängimine ei mõjuta õpilaste igapäevaelu. Mängimine mõjutas ainult nende igapäevaelu, kes mängisid rohkem kui 4 tundi päevas. 10. 58% vastanutest ei ole kunagi arvutimängu ostnud, kuna need on väga kallid.
Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu võimsusesse määrab vooluallika kasuteguri (). Kasuliku võimsuse ja kasuteguri funktsioon takistuste suhtest, mis näitab, et maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R /R = 1 ning kasutegur võrdub siis 50% Vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbialt eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus · Vooluallika kasutegur (sõltuvus kasulikust võimsusest) Ek Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust = E , kus E on seadmes kasutatud energia ja Ek saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 7. Magnetostaatika · Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja
Kütuseks on nõrgalt rikastatud uraan, N5 < N8. Olgu n1 esimese põlvkonna neutron, mille energia E ≥ 1MeV. Kiirete neutronite arv μ*n1, kus μ – kiirete neutronite paljunemistegur. ζ*μ*n1-kui palju neutroneid jõuab soojusliku liikumise kiiruseni, kus ζ – tegur, mis arvestab neutronite arvu vähenemisega. Neutronite arv e tuuma lagunemise määr - θ* ζ*μ*n1, kus θ – näitab tõenäosust, kui palju kaob neutrone kiirguse teel. Nim. soojuslike neutronite kasuteguriks. Selle tagajärjel tekivad teise põlvkonna neutronid. Reaktori „kriitilised mõõdud“ (puhta küuse korral): U233→mkriitil=16 kg→R kriitil=6 cm U235→mkriitil=48 kg→R kriitil=8,5 cm U239→mkriitil=17 kg→R kriitil=6 cm 5 Neutronite effektiivne paljunemistegur: Kef= n2/n1= θ* ζ*μ*n1 Neutronite paljunemistegur K = järgneva põlvkonna neutronid / eelneva põlvkonna neutronid K = 1 kriitiline reaktor K < 1 alakriitiline
ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 54.Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine e. toidult sooja ära võtmine külmaandja (auruti) kaudu ja eraldades sooja keskkonda läbi kondensaatori. Külmkapi tööpõhimõte on Carnot`tsükkel Soojuspump töötab samal põhimõttel, ainult külma asemel toodetakse sooja 55.Termodünaamika II seadus. Igiliikur
Tavaliselt trafodel pinget reguleeritakse trafo pinge vabas olekus kuid kasutatakse ka pingereguleerimist kui trafo on pinge all sel juhul lisatakse trafole ümber lülimiseks lülitite komplekt. 9.)trafo kaod ja kasutegur koormatud trafo töö ajal tekivad temas magnetilised ja elektrilised kaod. Magnetilised kaod jagunevad hüstereesi ja pöörivoolude kadudeks. Elektriline kadu on energiakadu trafo mähistes, mis põhjustab nende soojenemise. Trafo kasuteguriks nimetatatakse trafost saadava tegevvõimsuse P2 ja trafole antava tegevvõimsuse P1 suhet. 10.)mähiste lülitusrühmad Kui me tahame kahte trafot lülitada paralleelselt siis peavad nende lülitus rühmad olema samad see tähendab emj suunad peavad olema samad. Trafo emj on sama suunalised kui nende üks mähised on samasuunaliselt keritud kui üks mähis on teise suunaliselt keritud ei ole emj sama suunalised. Faasi nihet emj vahel väljendatakse lülitusrühmade abil. 11
annaabi.ee 
