Juhendaja: Jelena Laidinen Rakvere Ametikool 2014/2015 Sisukord 1.Projekti määratlus............................................................................................... 3 1.1Taust ja põhjendus......................................................................................... 3 1.2Ülesanne ja eesmärgid..................................................................................3 1.3Sihtrühm ja kasusaajad.................................................................................3 1.4Teostamise strateegia.................................................................................... 3 1.5Tulemuse kirjeldus ja piiritlus.........................................................................3 1. Projekti määratlus 1.1 Taust ja põhjendus Eestis pole veel saadaval sellist teenust nagu “Drive-in” kino. “Drive-in” kino tähendab autoga sissesõitmist kinno, mis asub õues
Mõõdetavad. Ajaliselt fikseeritud (mis ajaks peab olema saavutatud). Saavutatavad. eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Tagada, et turg oleks rahul praegu ja tulevikus. Tagada töötajatele turvaline ja rahuldust pakkuv keskkond praegu ja tulevikus. Teenida raha nüüd ja tulevikus. organisatsioonide liigid era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud, kui ka mitteametlikud asutused. Äriühing- kasusaajad omanikud, n ajaleht arvutitootja. Mittetulundusühing kasusaajad kliendid, n ülikool, haigla. Liit - kasusaajad liikmed, n ühistu, koperatiiv. Avalik- õiguslik asutus- kasusaajad rahvas, n politsei, riigikool 5. Organisatsioon ja keskkond Organisatsiooni keskkond jaguneb sise-ja väliskskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed ja, org. kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkonna jagada kaheks: mikro- ja makrokeskkond
7. Neid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks seda eset, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Nendega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Need on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe selle miinimumkaal 150 grammi. 8. Detailne kava konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis esitab ka teostajad, kasusaajad, tähtajad, tulemused ja ressursid. 9. Seda kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. See on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. 10. Vahend, millega saab treenida erinevaid lihaseid oma kehas. Tavaliselt kasutatakse neid käes hoides käte treenimiseks. Neid on erinevate raskustega ja on ka kange, millele saab ise erinevaid raskuseid juurde panna ja ära võtta
kui on mõned teised riigid, mis samuti pole oma valuutat devalveerinud. Argumendid devalveerimise vastu teeb veel kaalukamaks mitmete nii Eesti kui välismaa rahandusteadlaste sõnavõtt teemal, et krooni devalveerimine on praeguses olukorras küllaltki absurdne idee ning selleks ei nähta vähimatki vajadust. Huvigruppe, kes sellest kahju saaksid, on kaugelt enam kui neid, kes saaksid kasu ning asjade käigus puuduksid kasusaajad varsti üldse. Seega võib praegu öelda, et krooni devalveerimine Eestis on küllaltki ebatõneäoline mitmel põhjusel majandus pole nii ohtlikus seisus, nii inimesed kui ettevõtted kannataksid ning kaoks Eesti rahasüsteemi usaldus, sellega koos ka usaldus meie majanduse vastu. On loomulik, et tavainimene kardab ning näeb devalveerimises ainult kõige kiiremaid ning, tõsi, positiivseid tagajärgi, ent ei suuda mõelda
ASJAKOHASED Asjakohasus TEOSTATAVAD Projekt peab olema suunatud kasusaaja(te) tegelikele vajadustele, projekti tulemusel peab JÄTKUSUUTLIKUD toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus tuleb kaasata eeldatavad kasusaajad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemide analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, finantsiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste võimalustega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja võimalikud riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis,
11. Mis takistab muudatuste läbiviimist? o Muudatustele vastutöötavad grupinormid; o Rahuolu jooksvate töötulemustega; o Muudatuste vajalikkuse mittetunnetamine. 12. Kuidas võib klassifitseerida muudatustest mõjutatud töötajaid? Sponsorid või Vahelesegajad blokeerijad Abitud ohvrid Kõrvalseisjad või kasusaajad 13. Miks töötajad tõrjuvad muudatusi? o Isiklikud huvid hirm kaotada võimu, soodustusi; o Soovimatus muuta väljakujunenud harjumusi; o Teadmatus; o Määramatus; o Usaldamatus juhtkonna suhtes; o Informatsiooni valesti tõlgendamine või mõistmine. 14. Millised töötajad osutavad muudatustele enam vastuseisu? o Tuginevad otsuste tegemisel oma isiklikele kogemustele; o Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi;
Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine. Püüti luua ka Mõistuse kultust Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu? *Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu ) *vannet mitte andnud vaimulikud said oma huvides kasutada ära traditsioonide suurt jõudu,revolutsiooniaja raskusi ja igapäevaelu vastuolusid,et külvata viha revolutsioonilise võimu vastu > Vendees puhkes 1793 aastal mäss *vaimulikud > 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta *riik muutus ilmalikuks
tagasitoomist tööjõuturule. Kõik need aspektid on avaldanud mõju ka aktiveerimispoliitika väljatöötamisele. Norras on aktiveerimise mõiste kasutusel märksa kitsamas tähenduses kui Taanis. Norra võimud on rõhutanud pigem inimeste kaasvastutust töö otsimisel ja tööjõuturu nõuetele vastavuse saavutamisel kui teiste abile lootmist. Aktiveerimise puhul tuleb märkida, et tegemist ei ole millegi abstraktsega, vaid rõhutatakse, et hoolekandest kasusaajad peavad enne aktiveerimist saama isikliku tegevusplaani, kus on fikseeritud aktiveerimismeetmetes osalemise eesmärgid ja viisid eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõtlikult märgitakse artiklis, et Taani ja Norra aktiivseid ühiskondi saab pidada universaalse aktiveerimisega tegelevateks riikideks (Barbier, 2004), s.t sotsiaaltoetused on rikkalikud, kuid sanktsioonid on harvad. Aktiveerimist ei sunnita peale ning see ei ole mitte abstraktne, vaid on seotud individuaalsete vajaduste ning
Peale formaalsete süsteemide on meeskonna toimimiseks vajalikud koosolekud ja kohtumised, kus edastatakse informatsiooni vahetult ja operatiivselt. Meeskonna vahetu suhtlemine aitab tekitada sünergiat. 81 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Väline koordinatsioon Peale sisese koordinatsiooni on projektijuhil vaja koordineerida oma tegevusi projektiväliste organisatsioonide ja isikutega nagu kasusaajad, muud sidusgrupid, teisted projektimeeskonnad jne, kes ei kuulu otseselt projekti meeskonda.. Välise koordinatsiooni eesmärkideks on tagada sidusgruppide kaasamine ja informeeritus vajalikul määral, vältida dubleerimist ja soodustada sünergiat teiste projektide ja tegevustega. Koordineerimisega seotud riskid Koordineerimisest tõusva kasu kõrval tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega, milleks on: lisabürokraatia ja keerukate kommunikatsioonivõrkude loomine
Turismiteenuste eksport suureneb aastaks 2013 üle 30%. Neid muutusi ei saa siiski siduda vaid turismi arengukavas läbiviidavate tegevustega, enamus sellest tuleneb ettevõtjate panusest, riigil on siin pigem abistav roll. Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse kasvu (potentsiaalsed kasusaajad kõik turismiga tegelevad ettevõtted või spetsiifilisemate meetmete puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad). Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides
Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. 2. Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiizis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. 3. Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Võim
Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll maksimaalse efektiivsusega kasutada projektisiseseid inimressursse meeskonda ja eksperte. Projektijuhi roll
Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad – tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll maksimaalse efektiivsusega kasutada projektisiseseid inimressursse – meeskonda ja eksperte. Projektijuhi roll
reeglina, mis tuleb inglisekeelsest sõnast "arukas". Kui otseseid eesmärke on rohkem kui üks, peavad nad olema omavahel strateegiliselt seotud. Igal otsesel eesmärgil peab olema selge seos üldise eesmärgiga ja eesmärgid peavad olema saavutatavad projektis defineeritud väljundite abil. Väljundid Väljundid ehk tulemused on programmi või projekti poolt kasusaaja(te) jaoks loodud väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused. Väljundite kaudu ja abil peavad kasusaajad suutma otsest eesmärki või eesmärke saavutada. Eesmärkide ja väljundite eristamine ei ole alati lihtne, kuid see on vajalik, et välja selgitada, milliseid konkreetseid tulemusi/vahendeid soovitud eesmärgini jõudmiseks vaja läheb. Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja "sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" need ongi väljundid
Sisukord: peatükkide ja alapeatükkide nimetused, lisade numbrid ja pealkirjad, lühendite seletus. Lühiülevaade projektist: 1-leheküljeline projektettepaneku ülesehitusega sarnanev ülevaade. Projekti plaani tekstiosad: 1. Projekti määratlus 1.1 Taust ja põhjendus 1.2 Ülesanne ja eesmärgid 1.3 Sihtrühm ja teised kasusaajad 1.4 Teostamise strateegia 1.5 Projekti väljundite kirjeldus 1.6 Projekti piiritlus ja piirangud 1.7 Projekti jätkusuutlikkus ja lisaväärtus 2. Projekti tegevused 2.1 Tegevusvaldkonnad 2.2 Projekti etapid 2.3 Ajagraafik 3. Inimressursid ja projektorganisatsioon 3.1 Juhtkomitee 3.2 Projektijuht ja projektirühm 3
Varjupaigad. Nimetatud organisatsioonid (v.a. Tähtvere Avatud Naistekeskus) pakuvad peamiselt öömajateenust. Tähtvere Avatud Naistekeskus pöörab oma tegevuses samuti suurt tähelepanu nõustamistegevusele ja perevägivalda ennetavale teavitustööle. c) Sihtgrupid ja lõppkasusaajad Sihtgrupp: 1. Otsene sihtgrupp – perevägivalla ohvrid ja perevägivallaga lähedalt kokkupuutvad spetsialistid Järva maakonnas. Otsesed kasusaajad on: - Perevägivalla all kannatavad naised ja nende pereliikmed Töötajad, kes tööülesannetest lähtuvalt on kohustatud sekkuma perevägivalla rasketesse intsidentidesse (konstaablid, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad) ja täiendkoolitustel saadud teadmiste baasil töötavad efektiivsemalt juhtumi lahendamisel. Planeeritud vähemalt 12 kohaliku omavalitsuse töötaja osalus( 6 omavalitsust kokku) koolitustel. 2. Kaudne sihtgrupp – perekond, vald, ühiskond.
KOKKUVÕTE Kokkuvõttes teen järelduse, et rahapesul on märgatav mõju nii riikide majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Samuti on kuriteod ja sellega koos ka rahapesu rahvusvaheliseks probleemiks. Rahapesu globaalsemad mõõtmed on andnud põhjust ja alust ka rahvusvaheliseks koostööks selle vastu võitlemises, eriti kuna rahapesust tulenevad kahjud on suurriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide huviorbiidis. Rahapesu on piiriülene kuritegu, st et kasusaajad kasutavad skeeme, mis ei hõlma ainult seda riiki, kus asub illegaalse raha või vara omanik. Rahapesu tõkestamine on samuti korraldatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil, st et soovitused ja direktiivid töötatakse välja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning Euroopas tuleb riikidel täita Euroopa Liidu direktiive. Rahapesu tõkestamise järelevalve ning rahapesu tõkestamise normide täitmise kontroll toimub lisaks riiklikule ka rahvusvahelisel tasandil.
Lõpptulemusena võib see viia tellija ja projekti läbiviijate vahelise konfliktini. Põhieesmärk nagu pealkirigi peaks täpselt vastama projekti mahule. Sageli tahetakse projekti eesmärki sõnastada liiga mahukana ja väga olulist probleemi lahendavana. Tegelikkuses aga lahendatakse võibolla ühe valla pisiprobleem. Sihtrühm Ühel projektil võib olla üks või mitu sihtrühma, kellele antud tegevus on suunatud. (Sageli kasutatakse sõna sihtrühm asemel sõna kasusaajad.) Projektiplaani selles alalõigus tuleb võimalikult konkreetselt ja täpselt kirjeldada neid, kellele antud projekti lõpptulem on mõeldud. Sihtrühmaks võivad olla kohalikud elanikud, ettevõtjad, turistid, mingi piirkonna noored jm. Ka siin tuleks jääda võimalikult konkreetseks ja põhilise sihtrühma keskseks. Näiteks kui korraldatakse noortelaager kuni 14aastastele käitumishälvetega lastele, siis on sihtrühm ikka
keskastme juhid, väikestes aga jääb see omanike/juhi õlgadele. Organisatsioonide liigid on nii era- kui riigiettevõtted, nii ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Need on: · Äriühing- eesmärk kasumi teenimine, kasumisaajad on omanikud nt ajaleht, arvutitootja 3 · Mittetulundusühing- põhiline juhtimisprobleem on sihtrühma valimine, sest kasusaajad on kliendid nt ülikool, haigla · Liit- eesmärk liikmete vajaduste rahuldamine, kasusaajad on liidu liikmed nt ühistu, koperatiiv · Avalik-õiguslik asutus- kasusaaja on rahvas, eesmärgiks on standardiseeritud teenuse pakkumine kõigile nt politsei, riigikool 5. Organisatsiooni kultuur On väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõttete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses
MSF Näide Microsofti poolt pakutav (MSF Microsoft Solutions Framework) ,,kesktee" ehk proovitud võtta parim mõlemast mudelist: MSF toob välja, et on vaja: · liikuda pidevalt visiooni suunas, · ole paindlik asjad muutuvad, · keskendu ärilise väärtuse loomisele, · info avatus kõigile kontsentreeritus ja struktureeritus, · defineerida: o tellija, o kasusaajad, o lahenduste pakett (dokumentatsiooni ja koolituseni välja), o funktsionaalsus/aeg/ressursid olulisim ennem, o protsess/vahetähtajad(tagasiside tellijalt), kus põhivastutus liigub ühelt meeskonnalt teisele. 46. Selgita Infosüsteemide projekteerimise unifitseeritud protsessi (RUP) , lisa joonis Rational Unified Process on firma Rational poolt komplekteeritud tegevuste järjestus hea
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse
PARETO-TÄIUSTUS EHK PARETO-PARANDUS-Olukord, kus ressursside ümberjagamise tulemusel vähemalt ühe isiku heaolu suureneb ning kellegi heaolu samal ajal ei vähene. Ressursside jaotus muutub efektiivsemaks, aga ei pruugita jõuda Pareto- efektiivse jaotuseni. Praktikas on keeruline tagada, et mitte kellegi olukord poliitika tulemusel ei halvene. Pareto kriteeriumi rakendamine soodustab olemasoleva olukorra säilitamist. POTENTSIAALSE PARETO-PARANDUSEGA on tegemist juhul, kui poliitikast kasusaajad saaksid kahjusaajatele nende kahju kompenseerida, nii et kokkuvõttes ühegi isiku olukord ei halveneks ja vähemalt ühe olukord muutuks algseisuga võrreldes paremaks (kompenseerimine ei pea tegelikkuses toimuma); teiste sõnadega: kui ressursside ümberjagamise tulemusel on ,,võitjate" summaarne ,,võit" suurem kui ,,kaotajate" summaarne ,,kaotus" ehk projekti netotulu on positiivne. PROBLEEMID OPTIMAALSUSE KRITEERIUMI RAKENDAMISEL: Kasude ja
Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiižis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. • Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel – see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine.
arenguliste tegurite alusel grupina määratlemisest. • Kon (1967): isiksuse sotsialiseerumine sotsiaalsetesse suhetesse ja institutsioonidesse, Mahler (1983): juventiseerumine – noorte innovatiivsus ühiskonnas. • Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest.
juhtimisel tulevikku. Juhikultus. Poliitilised teooriad Tekkisid 19saj keskpaiku. Nende ilmumise valmistasid ette ideoloogiad sisuliselt on Poliitilised teooriad ideoloogiate edasiarendus suurema loogilise järjekindluse ja täiuslikkuse suunas. On teaduslikud, ja neis on sotsiaalsed tõsiasjad korrastatud loogilisse süsteemi. Poliitilise teooria põhiküsimuseks on: kes valitseb? Ehk kes on peamiste poliitiliste otsuste ja poliitika tegijad ning kes nendest kasusaajad ?. Pluralism veendumus, et on või peaks olema asjade paljusus. Peamiseks tunnuseks on absoluutse, ühtse ja kontrollimatu riigivõimu eitamine. Allikad: John Locke (Teine traktaat tsiviilvalitsusest 1689), kus riik peaks rajanema lepingul ning võimuesindajatel ei tohiks olla absoluutset võimu. Locke kriitika oli suunatud Thoma Hobbes'i vastu, kes väitis et valitsusel tuleb anda absoluutne võim. Sai alguse:
9 · anda erinevatele projektis osalejatele ühise nägamuse neist ohtudest, mis võivad projekti kägus esineda; · selgitada välja ohud ja riskid, mida projekti kulgedes jälgida; · tuvastada osalejate peamised väärtused ja poliitilised huvid, mida nad esindavad, olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Siht- ja sidusrühmade kaasamine Sihtrühm(ad) /kasusaajad - asutused, organisatisoonid või inimrühm, kes saavad projekti tulemustest otseselt kasu Sidusrühmad - kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada. Sihtrühm(ad) kuuluvad sidusrühmade hulka. Sidusrühmi peab kaasama probleemi analüüsi ja projekti planeerimisse, sest see aitab keskenduda nende tegelikele vajadustele, vältida vastasseisu, suurendada omanikutunnet
Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiižis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. • Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel – see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine.
Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. · Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiizis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. · Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine.
Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiižis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. • Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel – see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine.
Organisatsiooni loomise ja talitlemise mõte · Saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. · Organisatsioonis tekkiv sünergiline mõju: - organisatsiooniline aineline - vaimne Organisatsioon on keskkond, kus mingi sihi või taotluse nimel toimub tema liikmete mitmesugusel viisil korraldatud ja kooskõlastatud tegevus. Organisatsiooni tüübid Tüüp Kasusaajad Näited Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutibüroo Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Liit Liikmed Ühistud Avalik-õiguslik asutus Rahvas Politsei Organisatsiooni tunnusjooned 1.Eesmärgi olemasolu 2.Ressursside olemasolu. 3
vajadusi. Elujõulisemad on organisatsioonid, mille suunitlused peegeldavad nii oma liikmete ootusi ja lootusi kui ka teiste organisatsioonide vajadusi ja nõudeid. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Järgnevas tabelis on välja toodud mõningad organisatsioonide tüübid. (Loetelu ei ole niivõrd põhjalik, kuivõrd näitlik). Tabel 1. Organisatsioonitüübid (Alas, 2004) Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu, kooperatiiv Liikmete vajaduste
kalandusorganisatsioon ja mille täieõiguslik liige on Eesti alates 2006 aastast. Organisatsiooni EUROFISH pädevuses on abistada Ida- ja Kesk-Euroopa riike kalanduse arendamisel, keskendudes kaubandusele, turundusele, töötlemisele ning vesiviljelusele. Nii EUROFISH kui ka FAO alakomiteede kontekstis on Eesti jõudnud seisu, kus enam ei olda ainult teadmiste ja kogemuste kasusaajad, vaid ka jagame oma kogemusi ja ekspertiisi. · Kalandusvõrgustik, kalanduse tegevusgrupid ja põllumajandusministeeriumi esindajad teevad tihedat koostööd Euroopa Komisjoni kalanduspiirkondade võrgustikuga FARNET, mis on loodud toetuseks kõigile kalanduse tegevusgruppidele Euroopas. 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 Perioodil 2007 2013 määrati kindlaks17 kalanduses olulised teadus- ja
notariaaldokumendi koostab üldjuhul tsiviilõiguslik notar), pärandvara inventuuri PärS § 173 lg 3 alusel märgitakse sundosa saaja tunnistuses sundosa saaja ja sundosa rahaline (Skandinaaviamaad), kohtuvoliniku (Austrias, Tsehhi Vabariigis, Slovakkias ja Ungaris. Kohtu väärtus. Sundosa rahaline väärtus märgitakse tunnistusele pärandi inventuuri käigus koostatud poolt määratud kohtuvoliniku ülesandeks on välja selgitada kasusaajad ja valmistada varade pärandvara nimekirja alusel. jaotamine kasusaajate vahel ette. Selleks koostab ta inventuuri käigus varade nimekirja. Valminud jaotamiskava kinnitatakse kohtu otsusega, mille alusel antakse omandiõigus kasusaajatele üle) või 71. Testamenditäitja ameti vastuvõtmine ja testamenditäitja tunnistus isikliku esindaja abil (Küprosel, Inglismaal, Iiri Vabariigis, Põhja-Iirimaal ja Sotimaal. Isiklik
annaabi.ee 
