A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke DOLOKIVI tihedus 2350-2520 , survetugevus 60 -120 MPa, veeimavus 2-20% Kasutusala jämetäitematerjal, siseviimistlus, dekoratiiv elemendid SETTEKIVIMID B)MEHAANILISED SETTED Kivimid, mis on tekkinud teiste kivimiliikide lagunemisel Jagunevad:1)sõmerad setted: *jämetäitematerjal-kruus (>5mm)
a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus? Vali üks või enam: a. polüetüleen b. polüestervaik c. polüproprüleen d. epoksüvaik Küsimus 9 Novolakvaikude eelisteks on: Vali üks või enam: a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. kevlarkiud c. puidukiud d. klaaskiud Küsimus 12
Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3.
sellised polümeerid, mida on võimalik korduvalt kuumutades ümbervormida, vastand - termoreaktiivsed vaigud, mis termilisel käsitlemisel lagunevad). · suur temperatuuripaisumise koefitsient - ca 2,5...10 korda suurem kui ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus) · vananevad (vananemine on tingitud ahelate katkemisest plastifikaatorite ja stabilisaatorite eraldumisest aja jooksul jne). 1. Polümeer (sideaine rollis) 2. Täiteaine (vähendab polümeeri kulu, suureneb maht, mass, tugevus. Oluline on, et täiteaine oleks ühtlaselt mahus jaotatud). 3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks,
nioobiumi, lämmastikku Esimeseks roostevabaks teraseks võib nimetada X5CrNi18-10. milles on 0,05% C, 18 % Cr ja 10 % Ni (tuntud kui teras 1.4301).C sisaldus peab olema madal, kui roostevaba terast on vaja keevitada (< 0,03%) ja Cr sisaldus 17-18% ning Ni sisaldus 10-12%. 1.1.2 Kulumiskindlad terased Et kulumine oleks minimaalne, peab pinnakõvadus olema suur, need kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete
d. Peale pinna austenitiseerimist ja jahutamist tehakse noolutus, mis annab sobiva kõvaduse pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas läbi viia tsementiitimist? Vali üks või enam: a. Tsementiitimist tesotatakse süsinikuga rikastatud keskkonnas 5-10 tundi ~900 C° juures b. Tsementiitimisel saavutatakse suur pinnakõvadus ~62 HRC 1-2 mm ulatuses c. Termotöötlus tsementiitimisel võib koosneda kahekordsest karastamisest, kus esimene on täiskarastus ja teine poolkarastus, millele järgneb madal noolutus tagamaks suurt kõvadust pinnakihis d. Tsementiitimisel lõiketöödeldakse esmalt detail, seejärel tekase tsementiitimine ja termotöötlemine Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on detaili karastamise ja noolutamise peamised eesmärgid?
Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas läbi viia tsementiitimist? Vali üks või enam: a. Termotöötlus tsementiitimisel võib koosneda kahekordsest karastamisest, kus esimene on täiskarastus ja teine poolkarastus, millele järgneb madal noolutus tagamaks suurt kõvadust pinnakihis b. Tsementiitimist tesotatakse süsinikuga rikastatud keskkonnas 5-10 tundi ~900 C° juures c. Tsementiitimisel saavutatakse suur pinnakõvadus ~62 HRC 1-2 mm ulatuses d. Tsementiitimisel lõiketöödeldakse esmalt detail, seejärel tekase tsementiitimine ja termotöötlemine Küsimus 11 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on detaili karastamise ja noolutamise peamised eesmärgid? Vali üks või enam: a. Muuta detaili mehaanilised omadused sobivaks selle kasutuse kohaga b. Suurendada detaili kõvadust c. Suurendada detaili tugevust d. Vähendada detaili sitkust Küsimus 12
· Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. · Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. · Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm
konstruktsioonteraste C-sisaldus, nende liigitus lähtudes termotöötlusest?.C=0,2..0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%; tsementiiditavad (madala C- sisaldusega kuni 0,25% Cr, Cr-Mn, CrNi, CrMo- terased), parendatavadd( C-sisaldusega 0,3...0,5% madallegeerkonstruktsiooniterased, tulemusena on sorbiitstruktuur, suur läbikarastuvus), nitriiditavad(keskmise v madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse ja väikese plastusega: ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9
kiire jahutamine õli või vee (emulsiooni) vanni. Tulemusena saadakse kõrge pinna kõvadus HB ja tugevus Rm mitte voovil tekivad sisepinged. lõõmutamine mõõdukas kuumutamine erinevatele temperatuuridele (kõrge, keskmine madal), järgneb hoidmine ning seejärel aeglane jahutamine (koos ahjuga). Tulemus sisepinged vähenevad ja struktuur ühtlustub. noolutamine (tulemusena saadakes kõrge pinnakõvadus ja kõvadus, kuid tekkivad sisepinged) analoogne protsess lõõmutamisele, mida teostatakse madalatel temperatuuridel. Eesmärgiks ühtlustada struktuuri ja vähendada sisepingeid. Protsessid koosnevad kolmest etapist: kuumututamine vajaliku temperatuurini, hoidmine valitud temperatuuril ja jahutamine erinevatel kiirustel. Eesmärgiks on ühtlustada struktuuri ja sisepingeid vähendada. Tsementiitimisel asetatakse teras grafiidi vanni ja kuumutatakse u.
d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm) e) tahutud faktuur (ühtlase konarusega 0,5...2mm) Abrasiivfaktuurid: a) saetud faktuurid (kuni 2mm). b) lihvitud faktuur (ühtlane pind, kuni 0,5mm) c) poolpoleeritud faktuur (sile pind, pehme, sametise läikega) d) poleeritud faktuur (kirka läikega, peegeldav) Looduskivide kasutamine arvestatakse nende omadusi: Välised omadused: värvus, terasuurus, pinnatöötlus, pinna omadused Tugevuslikud omadused: pinnakõvadus (kõvad kvartsiidid, graniidid / kesk. kõvad marmorid / pehmed kildad), tugevus (seda mõjutab terasuurus, kristallide kuju ja veega immutamisel pehmenemiskeofitsient), kuluvus (kvartsi sisaldavatel kivimitel väike), ilmastiku mõju (mahumuutused niiskuse toimel väikesed v.a. marmorid ja lubjakivid, külmakindlus suhteliselt hea, gaaside mõju: rauda sisaldavad looduskivid oksüdeeruvad, ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse
4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumiskindlus, tugevus ja tagades elastsus. Termika on tähtsamaid tehnoloogilisi protsesse metalli sulamite töötlemisel. Termotöötlemise teooria Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus
· tsementiiditavad terased (kuni 0,25% C) - saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC · parendatavad terased (0,3...0,6% C) - saadakse sorbiitstruktuur, kõrge voolavuspiir, sitke materjal, pingete kontsentratsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue - suur läbikarastuvus · nitriiditavad ja tsementiiditavad terased (0,1...0,2 või 0,3...0,4% C) - suur tugevus- ja voolavuspiir, suur pinnakõvadus Tsementiitimine - pinnakihi rikastamine süsinikuga ja seejärel karastamine -> kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja aeglane jahutus) 6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist?
duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,
duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,
- impulssmeetod; Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. - resonantsmeetod Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see kokku langeb (resoneerib) omavõnkesagedusega. Sellist Kui betoonist proovikeha allutada vahelduvale külmutamisele- sulatamisele, siis moodustuvad 1.5.4.1.4.1 Pinnakõvadus Hardness Pinnakõvadus on materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali pinnakõvadust mingi materjali pinda kindla mõõdetud jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega vastavas surveseadmes. Pinnakõvadust hinnatakse moodustunud jälje raadiuse või sügavuse järgi. Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste teostamiseks on Rockwelli (HR) ja Brinelli(HB) meetod. 1.5.4.1.5.Kuluvus
Parandite hinnangud: KST = EI+ LMI, kus EI on etaloni näit kohal LMI, KREAD= 0, kui ümmardamine on jaotiseväärtuse ulatuses ning parallaksihälve on välditud, KMET tuleneb objekti paralleelsuse- ja ristseisuhälbest mõõteriista mõõtepindadel ning mõõtejõust, tuleb määrata igale mõõtevahendile eraldi, KENV tuleneb keskkonnamõjudest, eelkõige temperatuuri kõikumisest, KOBJ, tuleneb mõõdetava objekti iseärasusest (pinnakaredus, pinnarikked, pinnakõvadus jm), tuleb määrata igale objektile eraldi. Komponendid: Liitstandardmääramatus uB: uST on etaloni poolt põhjustatud määramatus, milleks on etaloni kalibreerija poolt antud laiendmõõtemääramatus U. Standardmääramatuse tasemel, reeglipäraselt on etaloni kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, on uST = U/2 uR on mõõtmise (sama detail, sama mõõtevahend, sama meetod, sama mõõtja) kordamisest
7.konstruktsioonteraste C-sisaldus, nende liigitus lähtudes termotöötlusest?.C=0,2..0,7%, kulumiskindlad terased 0,9... 1,3%; tsementiiditavad(madala C-sisaldusega kuni 0,25% Cr, Cr- Mn, CrNi, CrMo- terased), parendatavadd( C-sisaldusega 0,3... 0,5% madallegeerkonstruktsiooniterased, tulemusena on sorbiitstruktuur, suur läbikarastuvus), nitriiditavad(keskmise v madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse a väikese plastusega.. ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriiidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed . 9
keskkonnasõbralikkus. Vastutusrikaste keredetailide tugevus ei muutu sõiduki kasutamisel koos vananemisega. Terase tootmisel kasutatakse keskkonnasõbralikke meetodeid ja kasutatud sõiduki jääkväärtus on suurem. 2.5Masinaelemendid 1 Võllid ja teljed Kergkoormatud võllid tehakse kvaliteetterasest (C40, C45). Termotöötlust ei kasutata või kasutatakse vaid normaliseerimist. Keskkoormatud võllide puhul (Ø 80...100 mm) on määrav tugevus, aga mitte pinnakõvadus ja sellega seotud kulumine. Neid tehakse parendatud terastest (C45, 41Cr4 jt.). Tugevus 14 800...1000 MPa , kõvadus 220...280 HB. Raskkoormatud võllide jaoks sobivad kroomnikkel- või kroommolübdeenterased. Vajadusel tsementiiditakse. 2.2.4 Vänt- ja nukkvõllid Saab teha terasest aga soodsam on valada kõrgtugevast malmist. Terasvõllile on raskem anda tasakaalustatud kuju
jahutamisel tekivad sisepinged. Selleks et sisepingeid vähendada ja ühtlustada teostatakse noolutamise protsess. Noolutamisel toimub kuumutamine umbes 700C piirideni ja aeglane jahutamine, mille tulemusena vähenevad metalli sisepinged. Materjali esialgseks omadusteühtlustamiseks kasutatakse lõõmutamise protsessi, mille tulemusena matejali siseehitus(ruumvõre) ühtlustatakse likvideeritakse sisepinged sealjuures vähenevad pinnakõvadus ja tõmbetugevus, metall muutub pehmeks ja hästi töödeltavaks. Lõõmutamisel toimub jahutamine aeglaselt koos ahjuga. Tsementiitimise protsessil rikastatakse terase pinda süsinikuga, millel järgneb pinna karastumine, protsessi rakendadakse pehmete teraste puhul pinnakõvaduse suurendamiseks st kulumise kindluse tagamiseks. Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid:
Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3.
> Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. > Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. Puitkiudplaadid > Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. > Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. > Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
d. Ataktiline/stereoregulaarne struktuur e. Plokk-kopolümeer/juhuslik kopolümeer f. Sarnane/erinev komponentide sisaldus kopolümeeris 8. Moodustage sobivad paarid järgmistest mõistetest. a. Läbipaistvus murdumisnäitaja b. Elektrijuhtivus isolaator (dielektrik) c. Permeatsoon barjääromadused d. Polaarsus dielektriline konstant e. Tulekindlus leegiaeglusti f. Pinnaenergia märgavus g. Pinnakõvadus abrasioon 9. Rühmitage plastid tarbe-, konstruktsiooni- ja kõrgsuutlikeks plastideks. a. PVC Tarbe b. PESU Kõrgs c. EPS Tarbe d. LLDPE Tarbe e. EP Konstruk f. PPO Kõrgs g. MF Konstruk h. UP Konstruk 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Õlikanister - HDPE b. Meditdiiniaparatuur PP c. Isemääriv laager PTFE d. Paksendav lisand PVOH e. Autolatern PMMA
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate
suurem (reeglina 1…2%). 12. Fe-C3 faasidiagramm Masinaehitusterased Tsementiiditavad terased Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga 30...42HRC. Tsementiiditavate teraste südamik peab olema heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on kõrge voolavuspiir, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Terastes esinevad järgmised faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas.
Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga 30...42HRC. Tsementiiditavate teraste südamik peab olema heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on kõrge voolavuspiir, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Ka pinnakihis on oluline peeneteraline struktuur jämeteraline tsementiiditud kihi struktuur toob pärast termotöötlust pinnakihis kaasa väsimus- tugevuse languse. Tsementiiditud kihi paksus on tavaliselt 0,5...2 mm, mille struktuur sügavuti muutub sujuvalt
tsementiitimisel. Selles on suur nitriitimise eelis tsementiitimisega võrreldes. Nitriiditud kihi paksus on tavaliselt 0,3-0,6 mm. Madala nitriitimise temperatuuri tõttu (500-600 0C) on lämmastiku difusiooni temperatuur tunduvalt madalam (alla 0,01 mm/tunnis) kui süsinikku difusioon tsementiitimisel. Tulemisena on ka nitriitimise kestus pikkem- kuni 60 tundi. Tsementiitimisega võrreldes on nitriitimisel teatud eelised ja puudused. Eelisteks on suur pinnakõvadus ja kulumiskindlus, need omadused säilivad ka kuumutusel kuni 500 0C. Pinnakihis on kõrged survepinged, mis soodustab detaili väsimustugevust. Nagu juba mainitud peale nitriitimist ei vaja teha karastamist, mis vähendab võimalike karastusdefekte ilmumist. Nitriiditud pind on korrosioonikindel. Peamiseks puuduseks nitriitimisel on protsessi suur kestus ja (erinevalt tsementiitimisest) kasutavate legeerteraste kallidus. Selle
süsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale P235GH TK1) 0,16 1,2 235 25 tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinna- P355GH TK 0,22 1,7 355 21 kihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca P275N KNP2) 0,18 1,4 275 24 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende P460N KNP 0,20 1,7 460 17 pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga P460Q KPP3) 0,18 1,7 - - 30...42HRC. P690Q KPP 0,20 2,0 Ni - - Tsementiiditavate teraste südamik peab ole- 1,5 Cr ma heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on 0,7 Mo kõrge voolavuspiir, mille tagab eelkõige peenetera- 1)
12 Täielik viskumine 13 Lähted 14 Pinnakaredus 15 Pinna lainelisus 16 Esmaspind 17 Pinna rikked 18 Kalded (nurgad) 3 3 "SKIN" MUDEL Masinaehituse on detaili mõõtmed ja geomeetria üheks olulisemaks osaks. Mõõtmiste osakaal: - 85 % mõõtmed+pind, - 10 % materjalide katsetamine (tugevus, elastsus, kristallide struktuur), - 5 % siduvad näitajad (pinnakõvadus, riknemine, pinge) Mõõtmiste tähtsus: - tagada objekti foimimine - mõõtmete vastavus - ekonoomsuse tagamine. Konstrueerimine Detaili tõendamine Skin mudel. Geomeetriline esitamine Tegelik objekt Operatsioonid Operatsioonid Ideaalne ja/või mitteideaalne omadus Ideaalne ja/või mitteideaalne omadus
E295 295 490 20 E335 335 590 16 E360 360 670 11 a) Tsementiiditavad terased Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1 ... 0,25% C), mille kõvadus peale tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse 1%), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58 ... 62HRC, südamiku kõvadus aga 30 ... 42HRC. Tabel 2.7. Tsementiiditavad terased (EN10084) Margitähis Koostis %, max Omadused, min C Cr jt ReL, N/mm2 Rm, N/mm2 C10E 0,1 - 295 490 C15E 0,15 - 355 590 15Cr3 0,15 0, 7 Cr 440 690
Peale tsementiitimist (pinna- P355GH TK 0,22 1,7 355 21 2) kihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca P275N KNP 0,18 1,4 275 24 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende P460N KNP 0,20 1,7 460 17 3) pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga P460Q KPP 0,18 1,7 - - 30...42HRC. P690Q KPP 0,20 2,0 Ni - - Tsementiiditavate teraste südamik peab ole- 1,5 Cr ma heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on 0,7 Mo 1)
annaabi.ee 
