Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas viisakus on OUT?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viisakus, bussi, bussis, istuda, pikali, viisakad, kristjan, noormehed, kalassi, lauast, aitähh, puutub, käies, müüja, suuremaks, eelmine, muljet, hmmmBill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib
Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha.
tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe. Teeninduses toimub teenuse pakkuja ja kliendi vahel arvukalt vastastikuseid tegevusi, mis mõjutavad klientide poolt tajutavat kvaliteeti. Seetõttu on oluline ka teenuse funktsionaalne kvaliteet, mis seostub sellega, kuidas klienti teenindatakse. Kvaliteeti iseloomustavad tunnused on siin teenindamisele orienteeritud mõttelaad ja põhihoiakud, kontakti kättesaadavus, töötajate käitumine, viisakus, usaldatavus, empaatia, abivalmidus, personali väljanägemine, teeninduskoha kujundus jms. Nii tehnilise kui ka funktsionaalse kvaliteedi komponentide hindamist mõjutab teenindusettevõtte maine, mida omakorda mõjutab klientide poolt kogetud teenus. Arvatakse, et kulutades suuri summasid klienditeenindusele ja koolitusele saab suurepärase teenindustaseme. See on täiesti vale! Teenindus on sellegipoolest vilets, ja kui päris aus olla, siis võib see minna veelgi hullemaks.
Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. OSVALD: Külm jah. Ja siis tagumised read ei näe midagi.Aga heida minu voodisse. LAURA: Ma tõesti viskaks hetkeks pikali. (Läheb voodisse.) Ärge laske end segada. Sa, Roland, võiksid ka proovida tukastada
vennaga läbi. Alles nüüd sai Karina aru, et teda oli petetud, lapsepõlve pildid ja kook oli justkui näitemäng ja üks suur pettus. Karinal voolasid kibedad pisarad. Järsku tundis ta, et keegi nuusutab ta juukseid. See oli Pärt. Karina sai vihaseks ja istus poisist eemale. Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse. Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised...........................
) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale huvitavat. Mis pakkumine? tooma. LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge madrats või midagi, ma viskaksin korraks enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi ROLAND: Hea küll, hea küll. uimaseks
KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad
igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks."
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
*Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine. Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll. Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine. Kas neid riituseid on läänekultuuris? Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid, autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus. (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond, see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.) Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline) 1Vanuse terminites- piirjooned paindlikud
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Kui mees istub laua taga ning naine liigub tema ruumi ja jääb püsti seisma, tajub mees seda alateadlikult kui rünnakut või väljakutset. Kui naine räägib telefoniga ja mees tuleb tema territooriumile, pannes näiteks portfelli, kohvitasse või kausta naise lauale, ei tähenda see lähenemiskatset. Sama võib öelda siis, kui mees nõjatub naise lauale või istub selle äärde. Kui mees aga annab oma käte või näoilmega märku, et sooviks laua taha istuda ning noogutuse ja naeratusega selleks loa saab, on õhus tunda varjatud või ilmset tõmmet. Kui naine on domineerival positsioonil, tunneb mees end võimumängudes relvitult. 4.2.2 Isiklikku ruumi tungimine Kuidas kiirendada kahe inimese intiimruumi ühinemist? Saladus on selles, et tuleb luua olukord, kus on võimalik kutsuda või saada kutse lähenemiseks või kus sissetung näib olevat vastus kutsele, isegi kui seda tegelikult polnud.
) STANKEVITS: Seesmine elu on reaalsem, on täiuslikum kui see, mida me nimetame reaalsuseks millel pole minu vaatlustest sõltumatult mingit tähendust. (Teeb pausi, et vaadata.) Ma vaatan aknast välja. Milline on mu kogemuslik mõte? Aed. Puud. Rohi. Noor naine istub toolil ja loeb raamatut. Ma mõtlen: kui tooli poleks, siis ta kukuks rohu peale pikali. Kui raamatut poleks, siis ta ei loeks. Nüüd kohendab noor naine oma juukseid, sest üks salguke on lahti libisenud. Kuidas me võime olla kindlad, et on olemas nähtumuste maailm, aias raamatut lugev naine? Võib-olla ainus asi, mis on kindel, on minu tunnetuslik kogemus, mille vormiks on lugev naine universumis, mis tegelikult on tühi
Askeldasime : kes läks moona hankima - see tähendas varustamist õhtuseks veiniorgiaks; Ulrika leidis ihaldatud asja- hapukurgipurgi! Riina kontakteerus jälle kohalikega ja sai puid lõkke jaoks, sest ta oli neile öelnud et ,,mul on külm" !! Meie kõrval laagerdasid kaks saksa tüdrukut, kes reisisid edasi ,,itaalia ja kreeka poole". Ajasime nendega pikalt juttu ja filosofeerisime Neeme ja veini juhendamisel. Tuttu saime mingil X-ajal. 27. august, teisipäev Pool hommikut ootasime bussi Campalungi, mis lükkus üha tunni võrra edasi. Aga lõpuks ta tuli ja meie kõik peal. Kohalikud kõõritasid oma silmad pahupidi meie tüdrukute paljastatud säärte poole,ent ekstsessideta. Kesk- Aasias oleks selle eest juba ära lintsitud.Tõus võimsale kurule oli vanale loksule vaevaline, laskudes vilistasid pidurid mu pingi all ähvardavalt. Campalung on Vana- Rooma stiilis räämas majadega kesklinnas, muidu räpane ja ilmetu. Näha , et siin on võimutsenud Ceausescu-stiil. Saime
7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib kujuneda täielik tõrge õppimise vastu. See kõik kõlab justkui indigolapse iseloomustus. Nimetatud organisatsioon nõustub meie
Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole
................................................................................ ................................................................................. Keskkond peab olema kliendile vastuvõetav. Töölaud, kapiriiulid ja kõik muu, mis kliendile nähtav, peab olema korras. Teeninduslaual ei hoita teisi kliente või teenindusprotsessi mittepuutuvaid dokumente, kleebiseid teadete või memodega. Klienditeenindusruum peab olema turvatunnet tekitav. Ideaalne on kui klient saab istuda, teenindus toimub ühel tasandil ning istekoht ei ole seljaga ukse või akna poole suunatud. Sea töövahendid valmis enne tööpäeva algust. Hoia töökoht tööpäeva jooksul korras klient ei pane seda pahaks, kui teenindaja eelmise tehingu järgi mõne liigutusega oma töökoha korrastab. Hoidu liigsete kliendi tähelepanu häirivate asjade eksponeerimisest Tee alati lühike kokkuvõte vestluse tulemusest ja kokkulepetest.
Pargipingil istub inimene ning loeb ajalehte. Tema juurde istub teine ja kuivatab rätikuga higist nägu. Mõne aja pärast näeb see välja nagu istuksid mõlemad erinevatel pinkidel: ühe käitumine ei ole seotud teise käitumisega. Võibolla nii see ongi: nägu kuivatanu tõmbas hinge ja läks oma teed. Kuid kui ta istub pingil kasvõi minuti, siis nende kahe isiku isoleeritus on ainult näiline. Subjekt A, kes loeb ajalehte märkab, et keegi peatub pingi juures ning tahab istuda. B, kes otsib kohta pingil näeb, et keegi istub sellel ja loeb ajalehte (I vastastikuse suunatuse faas). Subjekt A piiludes tundmatu poole veendub, et teine ei ilmuta ebasõbralikkuse märke tema välimuses ei ole midagi ohtlikku; samale järeldusele tuleb ka subjekt B (II vastastikkuse peegeldamise faas). Pink on pikk nii, et B istub sellele segamata Ad; kumbki seirates teineteist pealiskaudselt, annavad oma näole ilme, mis ütleb, et mina ei
juustega. Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata. Lõug toetus lopsakale kae-lasidemele, mis oli pikk ja lai nagu pangatäht ja mille 31 otstes olid narmad. Saapaninad olid viimse moe järgi järsult ülespidi käänatud nagu suusaotsad -- kannatuse ja vaeva vili, mille noormehed saavutasid, istudes tundide kaupa seina vastu surutud varvastega. Mister Walters oli välimuselt väga tõsine ja südame poolest väga siiras ning aus. Ta austas nii väga pühi asju ja kohti ja eraldas neid nii väga ilmalikest asjadest, et tema pühapäeva-kooli-hääl oli omandanud talle enesele märkamatult isesuguse intonatsiooni, mis puudus täiesti äripäevil. Ta algas järgnevalt: «Nüüd, lapsed, ma soovin, et istuksite nii sirgesti ja kenasti, kui suudate, ja pühendaksite
annaabi.ee 
